Avatud loengud

Ezio Manzini, ilmakuulus jätkusuutlikkuse ja sotsiaalse innovatsiooni eestkõneleja disaini vallas, peab avaliku loengu „Livable proximity. A design-orienting scenario“ („Elamisväärne lähedus. Disainile orienteeritud stsenaarium“) teisipäeval, 17. detsembril algusega kell 16:00 ruumis A101.

Viimase sajandi jooksul on kaasaegsete ühiskondade ruumilises korralduses domineerinud spetsialiseerumisel ja mastaabisäästul põhineva tõhususe idee mõju. Tõhususe nimel on spetsialiseerunud ka piirkonnad: need, kus töötada, need, kus lõbutseda, need, kus õppida, ja need, kuhu tagasi magama minna. Me võime seda kõike nimetada distantsi stsenaariumiks.

Aja jooksul on aga selgunud, et distantsi stsenaariumi rakendamine toob kaasa väga tõsiseid keskkonna- ja sotsiaalseid probleeme. Esile on kerkinud juhtumid, kus see mudel on hakanud põrkuma teiste ideede ja tavadega, ning kus on tulnud uuesti tuua kokku see, mis oli eraldatud, ja ühendada varem lahutatu. See tähendab, et teenused, töökohad ja inimeste kodud tuleb lähendada. Neid uusi ideid ja tavasid, st sotsiaalseid uuendusi, võib vaadelda kui uue, kujuneva stsenaariumi algust: läheduse stsenaariumi.

Kuigi kauguse ühiskonna probleemid olid juba pikka aega ilmsed, on kuni 2019. aastani ideed ja praktikad, mis on viinud läheduse stsenaariumi määratlemiseni, väga aeglaselt arenenud. Siis saabus pandeemia ja paradoksaalsel kombel näitas siis nõutud distanseerumine kõigile, kui oluline on füüsiline lähedus: naabruskonna teenuste sotsiaalne olulisus; elukoha lähedal töötamise eelis; heade suhete tähtsus naabritega jm. Lühidalt öeldes on läheduse stsenaariumi väärtust tunnistanud üha rohkem inimesi ja institutsioone.

Loengus avab Manzini läheduse stsenaariumi ideed, näidates, kuidas see on tekkinud viimase 20 aasta rohujuuretasandi sotsiaalsetest uuendustest ja kuidas mõnes suurlinnas on sellest saanud tegevusviide, kasutades mõnikord väljendit „15-minutiline linn”, luues uusi lähedussüsteeme, mis suudavad vastata paljudele, kui mitte kõigile, kodanike igapäevastele vajadustele. Lõpetuseks, rõhutades, kuidas selle stsenaariumi käsitlemise strateegiad on sügavalt kohapõhised, tuuakse loengus välja ka mõned ühised tunnused.

Loengu kontseptuaalne taust põhineb järgmistes teostes: “Design, When Everybody Designs”, MIT Press, 2015, “Politics of the Everyday”, Bloomsbury, 2019 (mõlemad on avaldatud ka Hiinas) ning “Livable Proximity”, Egea, 2022.

Ezio Manzini on üle kolme aastakümne töötanud jätkusuutliku disaini valdkonnas. Viimasel ajal on ta keskendunud sotsiaalsele innovatsioonile, mida peetakse jätkusuutlike muutuste peamiseks tõukejõuks. Sellest lähtuvalt käivitas ta DESISi: rahvusvahelise disainikoolide võrgustiku, mis tegeleb jätkusuutlikkuse saavutamiseks disainiga sotsiaalse innovatsiooni hüvanguks. 2024. aastal andis Design Research Society talle elutööpreemia.

Praegu on ta DESISi võrgustiku president ja Politecnico di Milano auprofessor. Ta on olnud külalisprofessor mitmetes disainikoolides üle maailma, nagu (viimase kümne aasta jooksul): Tongji Ülikool (Shanghai), Jiangnan Ülikool (Wuxi), University of the Arts (London), CPUT (Kaplinn), Parsons – The New School for Design (NYC).

Tema viimastel aastatelavaldatud raamatud on järgmised: „Design, When Everybody Designs“, MIT Press 2015; „Politics of the Everyday“. Bloomsbury, 2019; „Livable Proximity“ Egea, 2021, „Plug-ins: Design for City Making in Barcelona“ (koos Albert Fusteri ja Roger Paeziga, Elisava ja Actar Publishers 2023; Fare Assieme, Una nuova generazione di servizi pubblici collaborativi (con Michele D’Alena), Egea, 2024.

Design Issues 2024 avatud loengud toimuvad Sandra Nuudi ja Ruth-Helene Melioranski disainiprobleemide kursuse raames ning on avatud kõigile huvilistele.

12. detsembril vestlevad Kärt Ojavee, Juss Heinsalu ja Eik Hermann Kultuuriministeeriumi loovuurimuse toetuse saanud projekti “MUUSA” tööprotsessi mudelist, näitamishetkest, käe- ja jalatööst.

Vestlus toimub aadressil Kopli 27, kell 10.00-11.30. 

Avatud stuudio formaadis näitus kätkeb endas nii lõpetatud kui pooleli olevaid materjalikoosluseid ja abistavaid struktuure. MUUSA projekti viisid läbi Eesti kunstiakadeemia õppejõud ning Taidestuudiumi magistriõppekava juhtivad Kärt Ojavee ja Juss Heinsalu. 

Projekti üheks eesmärgiks oli välja töötada materjalist lähtuva loovuurimuse mudel koosloome meetodil. Tööperioodi jooksul katsetati ja sünteesiti erinevaid versioone ning uuriti näiteks: kuidas käsitleda loomepraktikas materjalide koostise ja omaduste uurimist; kuidas rakendada materjal meetodina protsessi juhtimisel; kuidas kaasata materjal muusana, suunamaks loomingulisi eesmärke ning tõlgenduslikke lahendusi? Materjalide uurimine kunstipraktika kaudu kaasab nii tähendusloomet, sensoorseid lähenemisi kui ka materjalide rakendatavate omaduste avastamist ja lõimimist võimalikes lõpptulemustes. Materjalist lähtuvat protsessi ja koostöö kaudu tekkivaid teadmiseid aitas mõtestada ja sõnastada Eik Hermann. 

Projekti jooksul on koostööd tehtud ka Marie Vihmari, Fibenol OÜ, Reval Stone ning AAA Patendibürooga. 

Projekti esitlus toimub aadressil Kopli 27.

Projektiruumi saab külastada kuni 12.12.2024 kokkuleppel autoritega. 

MUUSA projektiruumi näituse kujundus: Annika Kaldoja 
Graafiline disain: Indrek Sirkel  

Projektijuht: Anna Lohmatova 

Täname: Eik Hermann, Piret Valk, Gert Preegel, Janno Rauk, Soldi Rent OÜ, Eesti Killustik OÜ, Villavennad OÜ, Selgase Dolomiit OÜ, Mattias Veller, Eesti Kunstiakadeemia teadus- ja arendusosakond, keraamika, tekstiili, ehte ja sepise, skulptuuri töökojad, Bruce Anderson, Joosep Kivimäe, Gary Markle, Andrus Ojavee, Heron Vrubel.

Leonardo Custódio, PhD, on Brasiilia järeldoktorantuur Åbo Akademi ülikoolis, Soomes. Samuti koordineerib ta rassismivastast meediaaktivistide liitu (ARMA Alliance) ja Soomes asuvat aktivistide uurimisvõrgustikku.

Leonardo on arengut ja sotsiaalseid muutusi toetava kommunikatsiooni koolitaja ja ekspert. Ta toetab üksikisikuid ja organisatsioone inimõiguste, sotsiaalse õigluse, vastastikuse õppimise ja austuse põhimõtetel põhinevate sise- ja välisstrateegiate jaoks kasutatavate suhtlusvahendite mõistmisel, arendamisel ja edendamisel. Selleks rakendab ta teaduspõhiseid teadmisi ja dialoogikeskseid oskusi, et korraldada spetsiaalselt osalejate vajadustele mõeldud töötubasid, loenguid, kõnesid ja konsultatsioone.

Loeng toimub inglise keeles.

Inga Lāce teadustöö on spetsialiseerunud kaasaegsele kunstile Nõukogude ja postsovetlikus Ida-Euroopas, Kaukaasias ja Kesk-Aasias ning selle diasporas, pöörates erilist tähelepanu migratsioonile ja riikidevahelistele sidemetele. Ta oli C-MAP Kesk- ja Ida-Euroopa stipendiaat MoMAs New Yorgis (2020-2023) ning on varem kureerinud näitusi üle maailma, sealhulgas Läti paviljoni Veneetsia biennaalil (2019); Survival Kit (2017-23); Portable Landscapes Villa Vassilieffis, Läti rahvuslikus kunstimuuseumis ja James Gallery CUNYs (2018); Riga Notebook Muzeum Sztukis (2020); It Won’t Be Long Now, Comrades! Framer Framedis (2017); Performing the Fringe Konsthall C-s (2020) ja Pori kunstimuuseumis (2021).

Muuseumi loomine, külaliseks olemine

Loengus räägib Inga Lāce oma kogemustest ja tööst Almatõ kunstimuuseumi peakuraatorina, mis on 2025. aasta suvel Almatõs avatav uus eramuuseum.

Ta keskendub eelkõige järgmistele teemadele:
Qonaqtar, muuseumi kogudest koostatud grupinäitus, mis uurib külalislahkuse ja rände vahelisi seoseid ja pingeid, keskendudes Kasahstanile, Kesk-Aasiale ja naaberpiirkondadele.

Näituse pealkiri Qonaqtar (Konaktar) tuleneb kasahhi keele qонаq (qonaq) sõnast, mis tähendab „külaline“ ja on tuletatud türgi keele juurest kon- (maale või laskuma). See väljendab sügavalt juurdunud traditsiooni tervitada külalisi soojuse ja austusega, mis peegeldab nomaadide kombeid, kus reisijate võõrustamine oli oluline ellujäämiseks suurtel, sageli karmidel maastikel. Külalised võivad muidugi olla ka teistsuguse iseloomuga ja külalislahkust võidakse kuritarvitada, mille puhul näitus viitab Nõukogude Liidu sageli sunnitud rändekampaaniatele, kus Kasahstani ja Kesk-Aasia jaoks ei olnud vastuvõtmine valikuvõimalus. Eelkõige venelaste asustamine Kesk-Aasiasse 19. sajandil või korealaste ümberasustamine Kesk-Aasiasse 1930. aastatel ja nõukogude dissidentide saatmine Karagandasse – lood, mis samuti ühel või teisel moel panustasid Kasahstani ühiskonda ja kunstielu.

Külaliste muutumine kohalikeks ja kohalike muutumine külalisteks kuskil, kas põgenemise või ümberasumise tõttu on migratsiooniga seotult lõputu teema, kui siin saab seda vaadelda läbi regionaalse prisma.

Loengu toimumist toetab:

Bianca Herlo annab avaliku loengu „„Digitaalne õiglus. Feministlik tulevik / Digital Justice. Feminist Futures“ teisipäeval, 10. detsembril kell 16:00 ruumis A501.

Reedel 29. novembril kl 17.00 peab ruumis A-400 avatud loengu pehmusest ja efemeersest ruumiloomest Berliini Kunstiülikooli ruumilise disaini ja näitusekujunduse professor Gabi Schillig. Käesoleval semestril õpetab Schillig sisearhitektuuri magistriõppes. Loengus avab ta oma loomingulist teekonda ning tutvustab varasemaid õpetamisprojekte.

Gabi Schillig uurib ja kujundab tundlikke arhitektuure ja kommunikatsiooniruume. Tema loominguline praktika ja õpetamine haakub efemeerse, elava, kujutlusvõimelise ja ajalise arusaamaga ruumidest ja kehadest. Ta uurib kehalist eksistentsi pehmuse, hapruse ja intiimsuse kui ruumiliste, materiaalsete ja sotsiaalsete mõistete kaudu. Pehmus loob uusi võimalusi kontakti loomiseks maailma ja „teiste“, tundmatute või võõraste olenditega, vastandudes vägivallale ja hävitusele, mis on kõikjal tõusuteel. Vastupanuliikumisena kutsub Schillig avastama ja avama uusi pehme ruumilisuse vorme.

Gabi Schillig õppis arhitektuuri ja lõpetas kontseptuaalse disaini magistriõppe Frankfurdi Hochschule für Bildende Künstes. 2008. aastal asutas ta Berliinis oma ateljee Studio for Dialogical Spaces. Ta on esinenud paljudel rahvusvahelistel näitustel ning saanud mitmeid stipendiume ja auhindu: Akademie Schloss Solitude Stuttgart (2007-08), Van Alen Institute New York (2009), Nordic Artists’ Centre Dale (2010), KHOJ International Artists’ Association New Delhi (2011), Largo das Artes Rio de Janeiro (2015), Stiftung Bauhaus Dessau (2016) ja Vilniuse Kunstiakadeemia Nida kunstikoloonia (2018-19). Viimased projektid on “Organiteta kehad” (bodies without organs) Liebling Hausis Tel Avivis (koos Lila Chitayatiga, 2020-21) ja “Accento – Linn klaveris VI” (Accento – The City in the Piano VI) koostöös tantsija ja koreograafi Yui Kawaguchi ning jazzpianisti ja helilooja Aki Takase (silent green Berlin, 2022), kus ta uuris paralleele klaveri-, ruumi- ja heli struktuurielementide vahel läbi performatiivsete pehmete arhitektuuride ja ruumiliste koreograafiliste kehaga seotud objektide.

Aastatel 2012–2018 õpetas ta Düsseldorfi Peter Behrensi Kunstikoolis professorina ning 2018. aastal nimetati ta Berliini Kunstiülikooli ruumilise disaini ja näitusekujunduse professoriks Transmedia Disaini Instituudis.

Sügistalvel 2023 oli Gabi Schillig külaliskunstnik Saiko Neoni residentuuris ja ACAC – Aomori Kaasaegse Kunsti Keskuses Jaapanis, et uurida pehmete asjade ja ruumide võimalusi. Ühtlasi avat ta oma esimese isikunäituse Jaapanis Kobo Chika galeriis Tokyos. Kevadel 2024 kutsuti ta osalema ダイロッカン:dai6okkan 2024 kunstiresidentuurifestivalile, mille algatas 6okken. Kevadel 2025 naaseb ta Jaapanisse Space Department Nara kunstiresidentuuri, et jätkata oma kunstilist uurimistööd pehmuse topoloogiate ning õhu, ruumi, kehade ja atmosfääri sensoorse, afektiivse, poeetilise ja sotsiaal-poliitilise mõõtme kohta.

→ www.gabischillig.de
→ www.spacesofcommunication.de

Loengule on oodatud kõik kunsti-, disaini- ja arhitektuurihuvilised. Loeng toimub inglise keeles ja on tasuta. Täname toetuse eest Erasmus+ programmi.

Minna Henriksson: Arhiiv kui kunstiteos. Kiila feministlik arhiiv ja teised juhtumid

Kunstnik Minna Henriksson räägib arhiivide kesksest rollist oma kunstiteostes nii teabeallika kui ka mõjutajana. Lisaks on Henriksson kunstiteostena arhiive loonud või olemasolevaid arhiive täiendanud. Loengu käigus tutvustab ta mitmeid juhtumeid, kus ta on rakendanud arhiive ja arhiveerimist oma loomingus erinevatel viisidel, ning püüab selgitada oma motivatsiooni arhiivide ja ajalookirjutusega töötamisel.

Minna Henriksson (s. 1976, Oulu, Soome, elab Helsingis) on visuaalkunstnik, kes töötab erinevate vahenditega, sealhulgas teksti, joonistamise, maalimise ja linoollõikega. Ajalooliste juhtumite käsitlemisel loodab Henriksson politiseerida neutraalse ja paratamatuna näivaid kaasaegseid sündmusi. Historiograafia ideoloogiline olemus on tema loomingus läbiv teema.

Kaasaegne kunst ja kontekst on loengusari, mida korraldab kaasaegse kunsti magistriprogramm. Minna Henrikssoni loeng on korraldatud koostöös valikkursusega Archival Impulse, mida juhendab Lieven Lahaye ja mis tutvustab tudengitele arhiivide ja arhiivimaterjalide kasutamise praktikat, kaalutlusi ja võimalusi.

Loeng toimub inglise keeles, kõik huvilised on oodatud!

13.11
Kaie Kaas-Ojavere – Loeng “Hinna kujundamine ja kasumimarginaali arvutamine loovettevõtetele.”
17.30-19.00
A501

Loeng on eesti keeles

“Miks midagi ei jää näppude vahele” imestavad nii mõnedki loovettevõtjad.

Et see nii ei oleks, tule osa saama praktilisest loengust, mis keskendub hinnakujunduse alustele, kus võtmekomponendiks on brändi positsioneering, kulude ning kasumimarginaali arvutamine. 

Käsitletakse praktilisi teemasid näiteks:

– kuidas määratleda brändi positsioon turul ja analüüsida konkurente; 

– teeme läbi jaehinna ja marginaali arvutamise;

– veendume, et mõistame kõiki toote loomise kulukomponente ja edasimüüjate ootusi marginaali osas;

– oskame valida erinevate hinnakujundusmudelite vahel. 

Loeng on suunatud tudengitele ja alustavatele loovettevõtjatele, kes soovivad oma hinnakujundusoskusi täiustada ja teha teadlikumaid äriotsuseid. 

Tutvustus:
Kaie Kaas-Ojavere on moetööstuse ja jaekaubanduse professionaal, kellel on 20-aastane kogemus erinevatel juhipositsioonidel Kaubamaja ja Baltika Grupis. Praegu on Kaie kirglikult pühendunud tekstiilijäätmete probleemidele lahenduste leidmisele ning ringmajanduse edendamisele. 

Ta on idufirma KIUD kaas-asutaja ja tegevjuht. KIUD väärindab tekstiilijäätmeid korduvkasutatavateks pakenditeks e-poodidele. 

Kaiel on ettevõtliku juhtimise MBA kraad Tallinna Tehnikaülikoolist ja Executive Coachi diplom EBS-st. Ta jagab oma kogemusi mentorina erinevates organisatsioonides ning külalislektorina ülikoolides.

12.11
Avatud loeng: Ville Jehe – ärimudelite loeng
17.30-19.00
Loeng on eesti keeles

Ville Jehe on ettevõtja, insener ja disainer. Eelkõige on ta aga praktik. Ta on olnud mitme eduka ja rahvusvahelise projekti (Uus Maa, Delfi jt) käivitaja ja juht ning osalenud üle 50 ettevõtte sünni juures.

Täna juhib ta oma investeeringute portfelli, kuhu kuulub näiteks nii meditsiiniliste seente kasvatamise, küberturva kui ka toitlustusteenuse ettevõtteid. Lisaks ettevõtlusele on Ville kaasabil käivitatud mitmeid ühiskondlikke liikumisi.

Viimasel aastakümnetel on sagenenud esinemised erinevatel seminaridel ja konverentsidel, kus Ville on jaganud oma kogemusi nii äripraktikast kui ka vaimsest tervisest, sealhulgas andnud enese teadliku juhtimise loenguid erinevates ettevõtetes ja haridusasutustes, milliste hulka on kuulunud ka EKA.

Loengust paari sõnaga:

Vaatame üle äri põhimõisted ja siis näidete varal peamised turul kasutatavad ärimudelid – nii ülevaatlikult või siis põhjalikult kui 2 akateemilise tunniga võimalik on. Fookuses seekord loomeettevõtlus.