Avatud loengud

Olete oodatud TASE FILM ‘24 linastusele 11.juunil kell 18.00 Eesti Kunstiakadeemia aulasse (ruum A101).

Aastast aastasse on TASE filmiprogramm olnud platvorm kõigile uutele tegijatele audiovisuaalkunsti vallas. Platvorm kunstile, mis keeldub enda ohjeldamisest standardsete filmiloome praktikatega, on nõus pidevalt eksperimenteerima ning mängima meediumi piiridega. Tänavuse programmi fookuses on inimese identiteet, võttes luubi alla nii meie bioloogilise keha kui ka uurides selle suhteid nii elusa kui elutu maailmaga

Programmi kestus on üks tund. Sissepääs on tasuta.

Osalevad kunstnikud: Anett Aedla, Agnes Milla Bereczki, Nataliia Domini, Mia Felić, Andrea Gudiño, Kadri Joala, Mark Kokotov, Marto Mägi, Piret Potter, Yiyang Sun

Kuraator: Kaur Järve

Esmakordselt valib osalenud filmide hulgast žürii välja TASE FILM parima filmi, mille tegijale paneb Sõpruse kino auhinnana välja viis vabapääset Sõpruse kino filmilinastusele, lisaks linastub võidufilm terve septembrikuu vältel teiste filmide linastuste eel Sõpruse kinodes. Žürii koosseisu kuuluvad režissöör ja produtsent ning Sõpruse kino tegevujuht Ivar Murd, kunstnik Liina Siib ning kunstnik-kuraator ja TASE peakorraldaja Kaisa Maasik.

Jookidega varustab Põhjala Pruulikoda.

Programm linastumise järjekorras:

 

1. Yiyang Sun

Breed咘哩嘚  

08′ 38′

 

Taevas on avar, ümbritsev loodus piiritu

Ajal, mil üksik vahtrapuu seisab maailma serval,

Kannab ta tuhandeid seemneid, moondades neid liblikaiks,

Flirtides ja tantsides üle vee mullide.

Nad armuvad.

 

1. Mia Felić  

Teisel poolel

06′ 48”

 

Teos käsitleb transsoolist ning mittebinaarset keha muutumist läbi 19. sajandil välja arendatud fotograafilise meetodi – mordançage – kaudu. Mordançage, kasutades tohutut keemilist survet, moonutab hõbedast gelatiinset trükist nõnda, et see aeglaselt transformeerub. Nii keha kui ka trükise kiud purunevad ja uus elu, uus vorm, sünnib.

 

1. Marto Mägi  

Puhkus paus dissotsiatsioonilt (opereti formaadis)

08′ 46” 

 

Opereti formaadis uuring staatika eemaldamisest. 

 

1. Andrea Gudiño 

Ka juuni meri

09′ 43” 

 

Jutustus ühe äreva inimese mitte-nii-igapäevaelust, kuu aega enne ta sünnipäeva, transformeerub üksildaseks pihtimuseks, mis koosneb telefoniga reisides üles korjatud fragmentidest.

 

1. Mark Kokotov 

V¡¶λ

02′ 57” 

Antud teos vaatleb mobiiltornide mõju lindudele ja nende ümbruses toimuvale. Teoses tehakse kuuldavaks helid, mis on tavaliselt inimkõrvale kuulmatud, samas kuuldavad erinevatele loomadele. Samuti tehakse teoses nähtavaks ka tornide poolt tekitatavat magnetvälja, mis häirib lindude navigeerimisoskusi. Teos tõstatab küsimuse üle tornide paiknemise eetilisuse ja hulga ning provotseerib diskussiooni vaatlejaga suunates ta tähelepanu antud teemale.

1. Nataliia Domini

Karvad

00′ 36” 

Sisyphoslik võitlus karvade vastu, mis kasvavad edasi ka peale inimese surma.

1. Agnes Milla Bereczki 

Hing 

03′ 41” 

Käies animatsiooni osakonnaga 10 päevasel Erasmus+ reisil Šveitsis kohtusime Lucerne animatsiooni osakonna üliõpilastega ja matkasime Alpides mäkke. Elasime koos palkmajas mäeharja all ja käisime iga päev kaameraga matkamas ja filmimas. Minu teos on inspireeritud Eesti muistsest animismist ja värske pilguga looduses kulgemisest. Valmistasin enne Šveitsi minekut paar tosinat portselanist nukupead, et luua Alpide keskkonnas mütoloogiline maastik, mis avaneb sinna rännanutele. Tegemist on muusikavideolaadse eksperimentaalse animatsiooniga

1. Kadri Joala 

Identiteet

07′ 32′

Identiteet on tunnus ja märk, mille põhjal inimesed üksteist liigitavad ning mille kaudu üksteisega ühiskonnas suhtlevad.

1. Piret Potter 

Hingelind 

05′ 51” 

Väike vilgas tütarlaps jookseb mööda aasa, kuni märkab maas lamavat surnud lindu. Linnu kehast väljub hing, mis hakkab rändama metsa poole, ja uudishimulik tüdruk otsustab sellele järgneda. Teadmata, mis teda ees ootab, langeb laps pimedasse hingede maailma ning peab leidma oma kodutee.  

*  Anett Aedla lõputöö „Mis teeb rõõmsaks“, kestus 21′ 13” 

Film räägib loo 10- aastasest Lillist, kes peab enda igapäevaelus hakkama saama väga vastanduvate ülesannetega. Kuidas käia koolis, hoolitseda majapidamise eest, aidata ema aga samas jääda ka lapseks ja tunda elust rõõmu? Milliseks muutub lapse elu, kui tema vanem ei suuda enda kohustusi enam täita? See on lugu täis igapäevaelu rõõme ja nukrust, kuid samas näitab ka seda, et lootus ei kao ka kõige raskematel hetkedel. 

Kursus on sisseastumishuvilisele, kes soovib tutvuda EKA arhitektuuri, disaini, kunsti ja kunstikultuuri teaduskonna erialade, töö- ja mõtteviisidega. Vaatame töökodadesse ja stuudiotesse, kohtume õppejõudude, tudengite ja vilistlastega ning teeme mitmekülgselt arendavaid erialaülesandeid.

Kursus pakub võimalusi end mitmekülgselt avardada ja tutvuda visuaalkultuuri erialadega, et end häälestada sisseastumisel õppekava teadlikuks valikuks ja kunstiülikoolis õppimiseks.

Sihtrühm
Eelakadeemiasse on oodatud kõik, kes on huvitatud kõrgharidusest arhitektuuri, disaini ja/või kunsti erialal. Eelakadeemias saavad osaleda noored vanuses 16–26 eluaastat.

Vajalikud materjalid
Vajaminevad materjalid tuleb ise kaasa võtta. Info vajalike vahendite kohta saadetakse osalejatele.

Kursuse läbinu
– on saanud EKA tudengitelt, vilistlastelt ja õppejõududelt ülevaate EKA erialade töö- ja mõtteviisidest
– on katsetanud mitmekülgsete visuaalsete väljendusvahenditega arhitektuuri, disaini ja kunsti valdkonnas
– omab ettekujutust, millist eriala soovib kunstiülikoolis õppida
– loob kursusel tehtud õppetöödest portfoolio ja on saanud selle kohta tagasisidet

Hindamismeetod
Kursus lõpeb arvestusega, kus osalejad esitlevad valminud töid ja saavad teaduskondade esindajatelt tagasisidet. Arvestuse läbinule väljastatakse Eesti Kunstiakadeemia täienduskoolituse tunnistus peale kirjaliku tagasiside täitmist.

Koordinaator
Mart Vainre (snd 1988) on kunstnik, kes on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia maalikunsti eriala BA (2011) ja uusmeedia eriala MA (2014). Tal on olnud mitmeid isiknäituseid ning tema töid on eksponeeritud ka KUMU ja Kunstihoone kuraatorinäitustel. Vainre teostab oma töid maalikunsti tehnikas, mis on tihti digitehnoloogia poolt vahendatud. Vainre on ka EKA õppejõud ja Eelakadeemia programmijuht.
martvainre.com

Juhendajad
EKA tudengid, vilistlased ja õppejõud kõikidest teaduskondadest.

---

Aeg: 7.09–19.11.2024, teisipäeviti kell 17.45–19.15 ja laupäeviti kell 11.00–13.15
Koht: Põhja pst 7, Tallinn, Eesti Kunstiakadeemia
Maht: 46 akadeemilist tundi auditoorset õpet ning 6 akadeemilist tundi iseseisvat tööd (2 EAP)
Õppekavarühm: humanitaaria ja kunsti interdistsiplinaarsus
Õppekeel: eesti keel
Grupi suurus: rühmas kuni 15 osalejat, minimaalselt 12 osalejat
Lisateave: koolitus@artun.ee, 5919 9496
Registreerumine: kuni 31. august või kuni kohti jätkub
Hind: 230 eurot

SISU on Eesti sisearhitektuuri ja ruumiloome valdkonna suursündmus, mis käsitleb sisearhitektuuri puudutavaid teemasid. Sümpoosion on saanud kohtumispaigaks (sise)arhitektuuri valdkonna tunnustatud teoreetikutele ja praktikutele üle kogu maailma.

Tänavune SISU toimub 13.-20. juunini Rahvusarhiivi filmiarhiivi ruumides Pelgulinnas. SISU keskmes on näitus ning seda saatev sümpoosion. Tänavuse väljapaneku pealkiri “… ja miski ei ole igavene” viitab ajalisusele ruumiloomes. Üle Euroopa pärit osalejatel paluti mõtestada oma eriala hetkeseisu läbi ühe artefakti, mille võis Tallinnasse saata rahvusvahelise postiteenuse kõige väiksema karbiga. Sümpoosionil tulevad eskponeerimisele nii leidobjektid kui spetsiaalselt selleks sündmuseks valminud teosed, kuid osalejatel tuli arvestada asjaoluga, et pärast näituse lõppu asetatakse esemed tagasi karpidesse ning need jäävad ühise ajakapslina hoonesse tallele. 

Ajakapsli projekti kuraatorid Aet Ader, Karin Tõugu, Gregor Taul ja Pavle Stamenovic kutsusid seekordsele SISUle osalema 50 ruumiloojat Eestist ja välismaalt, kellest poolsada oma nõusoleku andsid. Osalejate seas on nii sisearhitekte, arhitekte, disainereid, kunstnikke, linnaruumiaktiviste, materjali-uurijaid, mööblitegijaid, loovuurijaid kui teatritegelasi, kes kõik ühel või teisel moel sisearhitektuuri valdkonnaga kokku puutunud on. Ajastu ja eriala vaimu on püütud tabada nii läbi tekstipõhiste manifestide kui efemeersete makettide.

Artefaktid astuvad näitusel dialoogi 1950. aastatel Tallinna garnisoni vanglaks ehitatud Ristiku 84 hoone kongidega. Tegemist on Eesti mõistes ainulaadse hobuserauakujulise türmiga, mis peegeldab 18. sajandi inglise valgustaja Jeremy Benthami ideed karistusasutusest kui panoptikumist. Ehkki neoklassitsistlik vangimaja läbis 1990. aastatel arhiiviks ümber korraldamisel põhjaliku uuenduskuuri, siis esimese korruse kongid jäeti puutumata. Neis ruumides on vändatud filme ning arhitektuurientusiastid on majaga saanud tutvuda Muuseumiööde raames, kuid laiemale avalikkusele on see maja tundmatu. Võib juhtuda, et nii see jääbki, sest pole teada, mida võtab riik hoonega ette pärast Filmiarhiivi väljakolimist. Tegemist ei ole muinsuskaitsealuse ehitisega, pealegi on hoone täbaras seisus, mõneti rikutud ajalooga ning asub magusal krundil. Senise praktika põhjal ähvardab kogu kompleksi – koos sinna “maetud” SISU 2024 ajakapsliga – lammutamine. Ent kas lammutamine ja uuesti ehitamine on just selline ruumikultuur, mida eriala esindajad ka ise näha soovivad – sellele küsimusele saab vastuse näituselt ning sümpoosionilt, kus kõik osalejad ka sõna saavad.

SISU näitus avaneb 13. juunil kell 15.00. Kell 16.00 toimub Filmiarhiivi ruumides majatuur arhiivi juhataja Eva Näripea käe all. Kolmekümne kõnelejaga sümpoosion toimub kell 17.00-19.00. Näitus on avatud 14.-20. juunini, E-N 9.00-17.00, R 9.00-16.00. SISU toetavad Kultuurkapital, Kultuuriministeerium, Rahvusarhiivi filmiarhiiv ja Eesti Sisearhitektide Liit. Sümpoosioni korraldustiimi kuuluvad lisaks kuraatoritele Gregor Taul ja Annamari Nael EKA sisearhitektuuri osakonnast ning graafiline disainer Anna Kaarma.

Osalejate esialgne nimekiri

45 degrees (Kreeka/Saksamaa) – https://www.forty-five-degrees.com/

Hanna Loora Arro

Ljubica Arsic (Serbia/Šveits) – https://ljubicaarsic.com/

Masayo Ave (Jaapan/Saksamaa) – https://www.masayoavecreation.org/

Jean Jacques Balzak (Prantsusmaa) – https://www.instagram.com/jeanjacquesbalzac/

Laurens Bekemans (Belgia) – https://bcmaterials.org/

Katarina Bonnevier (Rootsi) – https://mycket.org/

Janka Csernak (Ungari) – https://mome.hu/en/people/janka-csernak

Aleksandr Delev (Saksamaa) – https://www.aleksandrdelev.com/

Davor Eres (Serbia) – https://ifdt.bg.ac.rs/dt_team/eres-davor/?lang=en

Failed Architecture (Holland) – https://failedarchitecture.com/

Caterina Figuera (Hispaania/Šveits) – https://rotativestudio.com/

Ana Filipovic (Saksamaa) – https://www.ana-filipovic.com/

Daniel Fuchs (Šveits) – https://bach-muehle-fuchs.ch/

Atelier Gapont (Liechenstein) – https://ateliergapont.li/

Tinatin Gurgenidze (Gruusia/Saksamaa) – https://www.instagram.com/post_soviet_space/

Matilde Igual (Hispaania) – https://matildeigual.eu/

Silvia Ingver

Jüri Kermik – https://www.kermikdesign.com/

Keithy Kuuspu – https://www.keithykuuspu.com/

Kuidas.works – https://kuidas.works/

LLRRLLRR – https://llrrllrr.com/

Milica Lopičić (Serbia/Saksamaa) – https://www.lopicic.de/

Urmas Lüüs – https://urmasluus.com/

Tom Vam Malderen (Malta) – https://tomvanmalderen.com/

Philip Mecke (Saksamaa) – https://www.philipp-mecke.com/

Arnita Melzoba ja Kārlis Melzobs (Läti) – https://gaissarhitekti.lv/

Jelena Mitrovic (Serbia) – https://poligon.rs/

mitte_tallinn – https://www.instagram.com/mitte_tallinn/

Maria Muuk, Nele Kurvits, Aimur Takk

Platvorm – https://www.platvorm.ee/

Laura Pormeister

Miro Roman (Horvaatia/Šveits) – https://miro.romanvlahovic.com/

Sampling (Läti) – https://www.sampling.lv/

SPOLKA (Slovakkia) – https://spolka.cc/

Sven Samyn

Dubravka Sekulić (Serbia/Ühendkuningriik) – https://en.wikipedia.org/wiki/Dubravka_Sekulić

Sander Joosep Siigur

Linda Marie Zimmer

Pent Talvet – https://www.iseasi.ee/

Margus Tammik, Mari Möldre, Ulla Alla, Merilin Kaup – https://vares.space/

TEN studio (Serbia/Šveits) – https://ten.studio/

Kristi Tšernilovski

Stuudio TÄNA – https://stuudiotäna.ee/

Mari Uibo

Linda-Marie Urke

Tüüne-Kristin Vaikla – https://www.vaiklastudio.ee/people/tuune-kristin/

Kristina Õllek – https://kristinaollek.com/

Mirell Ülle – https://www.tervislikruum.ee/

***

Küsimuste korral:

Gregor Taul

SISU koordinaator
gregor.taul@artun.ee
+372 55690456

 31. mail kl 11 toimub ruumis A-403

Sofia Nannini avatud loeng “Elu mehhaniseerimine: Intensiivse loomakasvatuse ajalugu, arhitektuur ja paradoksid” / “The mechanization of life: Histories, architecture, and paradoxes of intensive animal farming”.

Loomakasvatuse hooneid on kõikjal, aga kuskil ei torka need eriti silma. Sageli tajume neid anonüümsete ja ajatutena. Siiski võime küsida: kuidas arenes intensiivloomakasvatuse arhitektuur alates 19. sajandi lõpust? Sofia tutvustab ettekandes lühidalt selle hoonetüübi geograafilist ja institutsionaalset päritolu ning analüüsib kriitiliselt ruumilisi, sotsiaalseid ja eetilisi paradokse, millel loomakasvatuse tööstuslik kompleks põhineb.

Loeng toimub inglise keeles ja on huvilistele avatud.

Sofia Nannini on Politecnico di Torino arhitektuuriajaloo dotsent. Ta on raamatute “Islandi talumajad: identiteet, maastik ja ehitus (1790-1945)” (Firenze University Press, 2023) ja “Islandi betoonisaaga: arhitektuur ja ehitus (1847–1958)” (Jovis, 2024) autor. Praegu töötab ta raamatuprojektiga “Elu mehhaniseerimine: intensiivloomakasvatuse arhitektuurilugu”.

NARTi avatud loeng EKAs 3/3 –  Kristiin Hanimägi ja Joel Freeman
21. mail kl 17.45
Põhja pst 7 ruumis A-501, EKA, Tallinn

Kolmas ja viimane NARTi avatud loeng sel kevadhooajal toimub 21. mail. Loengu annavad Kristiin Hanimägi (EST) ja Joel Freeman (USA). Kristiin on Tallinnas elav eksperimentaalfotograaf, kes töötab Eesti Muinsuskaitseametis arhivaarina. Joel on kunstnik ja kunstikorraldaja, kes elab Los Angeleses, Californias. Kunstiduona uurivad nad Narvas kollektiivset mälu, pakuvad kohalikele elanikele võimalust kogeda camera obscura’t.

Narva kunstiresidentuuri kunstnike regulaarsed avalikud loenguid toimuvad Eesti Kunstiakadeemias Tallinnas. Kunstnikud räägivad professionaalse loomeinimeste argielust, sellest, milline on kunstiresidentuuri argipäev ja kuidas kunstnikele pakutavatest võimalustest osa saada. Loomulikult tutvustavad nad ka oma loomingut.

Selle kevade viimane loeng toimub teisipäeval, 21. mail kell 17.45. See toimub EKAs (Põhja pst 7) viienda korruse ruumis A.501. Loeng on tasuta ja kõigile avatud! Loeng toimub inglise keeles.

Nadir Tati – Angola moelooja, ettevõtja ja ühiskonnaaktivist, kes viib Aafrika haute couture’i maailma moelavadele, annab avatud loengu kolmapäeval 22. mail kell 17.00, ruumis A 501.

Nadir Tati on Aafrika kaasaegse moe juhtiv figuur. Aafrika kommete ja traditsioonide eest võitlejana süveneb ta Aafrika pärandi sügavustesse, segades minevikku oleviku ja tulevikuga, uurides selle elavaid värve, keerulisi mustreid ja lopsakat tekstuuri, paljastades kontinendi olemuse. Tema tööd iseloomustab kaasaegne lähenemine traditsioonilistele käsitöötehnikatele kaasaegse ja uuendusliku disainiga, leiutades uuesti Aafrika ikoonilised mustrid, nagu vahatrükk ja kente. Tema töös on oluline kasutada keskkonda ja kohalikke kogukondi austavaid materjale ja tootmistavasid.

Nadir on pälvinud Angola parima disaineri tiitli aastatel 2010, 2011 ja 2012. Ta on pälvinud ka mitmeid muid tunnustusi panuse eest rahvuskultuuri ning tipptasemel äri- ja tööstuses, samuti auhindu Angola esindamise eest maailma lennuradadel

Kaarel Kurismaa ajatuse piirid
Dokumentaalfilm
Eesti 2024
59 min

Dokumentaalfilm „Kaarel Kurismaa ajatuse piirid“ – lugu silmapaistva kunstniku elust, kes 2019. aastal pälvis Kultuurkapitali elutööpreemia kunstivaldkonnas.

Kaarel Kurismaa karjäär algas 1960. aastatel. Ta on tuntud nii maalikunstnikuna, vitraažikunstnikuna kui ka Eesti animatsiooni kullafondi kuuluvate multifilmide lavastaja ja lavastuskunstnikuna.

Kurismaa loomingulise töö põhisuunaks on alates 70. aastatest olnud kineetiline kunst: kunstnik loob dünaamilisi skulptuure, objekte, mis interakteeruvad vaatajaga mitte ainult ruumis, vaid ka ajas, sh liikumise ja heli tasandil.

Mitmed Kaarel Kurismaa kineetilised teosed on Eesti ja USA muuseumide kogudes. 1980. aastal lõi ta Tallinna peapostkontori „ohkava“ kineetilise objekti, mis tekitas küll vaidlusi, kuid samas andis nõukogude kultuuriametnikele põhjust väita, et NSV Liidus oli teretulnud ka uus kunst, mis on kaugel klassikalisest. Üks Kurismaa avalikes kohtades ligipääsetav objekt on hiljuti restaureeritud „Tallinna trammi-objekt“.

„Kaarel Kurismaa ajatuse piirides“ annab režissöör Aljona Suržikova sõna kunstnikule endale ning tema abikaasale ja kolleegile Mari Kurismaale – nad räägivad oma elust ja kunstist, eelkõige sellest, kuidas sündisid meistri kuulsaimad kineetilised teosed.

Filmis osalevad ka Kaarel Kurismaa sõber kunstnik Tiit Pääsuke, galeristid Olga Temnikova ja Esther Schipper, näituse kuraatorid Liv Cuniberti ja Katrin Mayer, kunstiajaloolased Ragne Soosalu, Andres Kurg ja Sirje Helme, kunstiajaloolane Tamara Luuk, metakunstnik Kiwa.

Režissöör: Aljona Suržikova

Produtsent: Sergei Trofimov

Tootja: diafilm.ee

TAO kutsub osalema seminaril “Isikuandmete kasutamine teadustöös”, mis toimub reedel 10. mail, kell 14:00-16:30, ruumis A-302.

Seminaril tutvustab Marten Juurik (ETAG/TÜ) juhendit „Andmekaitse teadustöös“, mis on suunatud teadlastele, doktorantidele ning uurimistööd tegevatele tudengitele, kes oma töös puutuvad kokku isikuandmetega.

Käsitletakse põhjalikult, kuidas isikuandmete kaitsega seotud õigusnormid mõjutavad teadustööd ning millised on sellega seotud erandid. Samuti räägitakse sellest, mida peaks teadustööd tehes kindlasti järgima, lähtudes isikuandmete kaitse ja eetilistest põhimõtetest.

Olete väga oodatud!

Ukraina disainer Pavlo Stepanenko kutsus EKA Uusmeedia osakonda rääkima kaklusmängudest ruumis B305:

“Mis puudutab mind, siis selline inimestevaheline interaktiivsus, mida sageli esitatakse konfliktina negatiivses valguses, ei ole alati nii. tahaks kutsuda teid arutlema videomängude žanri üle, mis minu jaoks aitab seda probleemi lahendada.”

Koht EKA ruum B-305

Aeg: 17:00

FB 

EKA Arhitektuuriteaduskonna Avatud Loengute sari toimub 2024. kevadel üldpealkirjaga Unlearning.

Lara Almarcegui peab 2. mail EKA aulas loengu “Ehituspraht, tühermaad ja kaevandamise õigused: kellele kuulub maa ja kes võib sealt võtta” / Construction Rubble, Wastelands and Mining Rights: who owns the ground and who can extract it.

Kevadise loengusarja kuraator, urbanistika professor Maroš Krivy avab peateemat järgmiselt:

“Unlearning idee haakub väärtuste, kujutluste ja teadmiste süsteemidega, mis kujundavad tänapäeva arhitektuuri ja urbanismi valdkondi. Näiteks kirjandusteadlase ja kriitiku Gayatri Spivaki sõnul ei puuduta õpitust loobumine, õpitu teadlik unustamine mitte ainult seda, mida öeldakse, vaid ka seda, mida ideoloogilise formatsiooni osana ei öelda. Tänapäeva üldine surve on muuta disain eliidi huvidele alluvast valdkonnast kõikehõlmavaks interdistsiplinaarseks praktikaks, mis suudab reageerida erinevatele sotsiaalsetele ja keskkonnaalastele vajadustele.

Unlearning ei ole unustamine, vaid aktiivne protsess, mille käigus lahatakse oletusi ja eeldusi, mis kujundavad arhitektuuri- ja urbanistlikku praktikat maailma eri paigus.”

Lara Almárcegui kunstipraktika uurib maa ja linnaruumi materiaalseid tahke. Ta on töötanud erinevates linnades, tuvastades mahajäetud, kasutamata või unustatud paiku ning uurides sotsiaalsete, poliitiliste ja majanduslike muutuste põhjustatud kaasaegseid ümberkujundamise protsesse. Viimastel aastatel on Almárcegui pööranud tähelepanu ehitusplatsidele, eelkõige uute hoonete ehitamisel kasutatavatele komposiitmaterjalidele ning maa ja arhitektuuri tsüklilisele suhtele. Almárcegui esindas Hispaaniat 55. Veneetsia biennaalil (2013).

Lara Almarcegui uurib oma töödes linnaliste nn perifeeriate ruume ning nende ehitamise, arendamise, kasutamise praktikaid ning lagunemist. Oma suuremahuliste projektidega soovib ta käivitada dialoogi linnamaastiku füüsilist reaalsust loovate elementide ja maastikule omase pideva muutuse vahel, uurides seda lammutamise, kaevandamise, ehitusmaterjalide ja kaasaegsete varemete kaudu.

Lara Almarcegui toormaterjali installatsioonid teevad tajutavaks ekstraktivismi, mida on uue ruumi tootmiseks vaja, joonides alla ehitatu ja linna, maapõue ja maapinna omavahelisi suhteid. Et juhtida tähelepanu ehitatud keskkondade määratule maa- ja ressursikasutusele, kuhjas kunstnik Baseli linnaväljakule sealsamas linnaäärses karjääris igapäevaselt kaevandatavas mahus kruusa, millest kerkis nelja päevaga 1000-tonnine mägi (projekti tellija Creative Time, Messe Basel, 2018). Kunstnik on teinud ka eri objektidele ehitusmaterjalide inventuure: nt  Sâo Paolo on ehitatud 446 miljonist tonnist betoonist (Sâo Paulo biennaal 2006) ning Hongkongi M+, üks viimaseid suuri muuseumiprojekte, on valmistatud 168 938 tonnist kruusast.

Kellele kuuluvad maa ja ressursid, kellel on õigus neid kaevandada? Juriidiliselt kuuluvad loodusvarad riigile, kuid valitsustel on voli anda uurimis- või kaevandamisõigusi ka ettevõtetele. Maavarade omandiõigust ja loodusvarade kasutamise õigust uurides on Almarcegui samuti omandanud vastava loa (Mineral Rights, Graz, alates 2015): Oslo lähedal asuvas Tveitvangenis laieneb tema maavarade uurimisõigus alates 2015. aastast ühe ruutkilomeetri suurusele alale ja ulatub aluspõhjast maakera keskmesse.

 

Avatud loengute sarja raames esitleb EKA arhitektuuriteaduskond igal õppeaastal kümmekonda valdkonna ainulaadset praktikut ja hinnatud teoreetikut. Loengud on mõeldud kõikidele erialadele, mitte ainult arhitektuurivaldkonna üliõpilastele ja professionaalidele.

Kõik loengud toimuvad neljapäeviti kell 18.00 EKA peaauditooriumis Põhja pst 7. Kõik loengud on inglise keeles ja tasuta.

Loengusarja veebilehel www.avatudloengud.ee on tehtud mugavaks nii uute loengute info kui ka juba toimunud loengute videote vaatamine ja esinejatega tutvumine.

 

Loengusarja toetab Eesti Kultuurkapital.

Kevadloengute ajakava

14. märts kl 18.00 Jess Myers (arhitekt, Syracuse University)

4. aprill kl 18.00 Oulimata Gueye (kuraator, Pariis)

18. aprill kl 18.00 Henriette Steiner (arhitektuuriajaloolane, Copenhagen University)

2. mai kl 18.00 Lara Almárcegui (kunstnik, Rotterdam)