Avatud loengud

Avatud arhitektuuriloengute sari toimub 2023. kevadel pealkirja all “Arhitektuuri päästikud” (Triggers of Architecture). Teema paneb mõtisklema arhitektuuri põhjuste üle tuues Tallinnase arhitekte ning teoreetikuid, kes lahkavad arhitektuuri loomise tõukejõude ja selle tegemise vahendeid.

 13. aprillil kell 18 astub EKA aulas lavale Pascal Bronner loenguga “57 milligrammi grafiiti”.

Oma ettekandega annab ta ülevaate oma uurimistööst “Droame” kohta – liitvaldkonnast, mis ühendab joonistamise füüsilisuse erinevate ajumõtiskluste vormidega, mida protsess esile toob. “Püüdes konstrueerida paberile reaalseid, täielikult grafiidist valmistatud ruume, uurin seda haaravat metafüüsilist maailma ja samas selle füüsilist väljendust – need mõlemad eksisteerivad joonestuslaua miniatuurse ruumi ja mõistuse vahelisel piirialal,” kirjeldab ta oma tööprotsessi.

Pascal Bronner on Greenwichi ülikooli arhitektuuri vanemõppejõud. Ta sündis Malaisias, kasvas üles Saksamaal ja kolis 2000. aastal Ühendkuningriiki, kus elab ja töötab siiani. Ta õppis Londonis kujutavat kunsti Central St. Martinsis ja arhitektuuri Bartlettis, UCLis. Pascal on pälvinud joonistamise eest mitmeid auhindu (RIBA pronksmedal, Serjeanti auhind, Fitzroy Robinsoni joonistusauhinnd ja Banister Fletcheri medali). Pascal on ettevõtte FleaFollyArchitects kaasasutaja ja on praegu RMIT-is doktoriõppes, kus ta uurib ja lahkab oma joonistamispraktikat.

EKA arhitektuuri ja linnaplaneerimise osakond toob avatud loengute sarja raames igal õppeaastal Tallinnas publiku ette kümmekond valdkonna omanäolist praktikut ja hinnatud teoreetikut.

Loengud on mõeldud kõikide erialadele, mitte sugugi ainult arhitektuurivaldkonna tudengitele ning professionaalidele. Kõik loengud toimuvad EKA suures auditooriumis, on inglise keeles ja tasuta ning avatud kõikidele huvilistele.

Loengusarja toetab Eesti Kultuurkapital.

Kuraator: Andres Ojari

Loengu sündmus Facebookis.

Avatud loengute koduleht: https://www.avatudloengud.ee/

Arhitektuuriloengud YouTube-is: https://www.youtube.com/channel/UC4u0yHXM1KbrV6RnTa-D6fw

Lisainfo:

Tiina Tammet

arhitektuur@artun.ee

+372 642 0071

Teisipäeval, 9. mail kell 16.00 peab Ingrid Ruudi KVI uurimisseminari raames loengu “Kontrolliv ja hoolitsev ruum: laste-, vanade- ja invaliididekodud Nõukogude Eestis”.

Progressiivsust, tervist ja edenemist rõhutavas nõukogude ühiskonna kuvandis ei olnud kuigivõrd kohta normist kõrvalekalduvatele subjektidele – vaimsete või füüsiliste erivajadustega inimestele, vanuritele ega hooletussejäetud lastele. Avalikus diskursuses olid nad pea nähtamatud, kuid ometi ju olemas. Missugune koht ühiskonnas, milline arhitektuurne ruum oli neile ette nähtud? Kuidas mõjutas 1960.–1980. aastatel kavandatud ja ehitatud hoolearhitektuur nende elutingimusi, kujundas argikogemust ja konstrueeris neid kui marginaalseid subjekte? Loeng annab ülevaate eelmisel aastal alustatud uurimistöö hetkeseisust, mis põhineb Eesti NSV institutsionaalsete hooleruumide võrgustikku kaardistaval välitööl ja arhiiviuuringutel ning nõukogude subjektiloomet käsitleval taustakirjandusel. Loengus püüab Ruudi vaadata paralleelselt nii projekteerimis- ja ehituspraktikat ning seda mõjutanud ideoloogiat, tingimusi ja norme kui ka ruumi kasutajate kogemusi, samuti tõstatada mõned senise uurimise käigus esile kerkinud küsimused.

Loeng toimub ruumis A-501.

1. aprillil kell 11.00 avaneb Telliskivi Loomelinnaku poetänaval moodsat disaini ja uut kunsti müütav EKA Pop-Up Pood. 

Enam kui nelikümmend tudengit toovad välja oma parima, uusima, jätkusuutlikuma ja silmatorkavama disaini ning kunsti.

Paljude EKA noordisainerite ja kunstnike seas on töödega välkpoes esil ka juba tunnustamist leidnud autorite teosed. Teiste seas esitleb poes oma loomingut 2021. aasta Wiiralti stipendiumi laureaat moetudeng Cärol Ott, keraamik ja ehtekunstnik Elize Hiiop, aksessuaaridisainer Sandra Luks, etenduskunstnik ja EKA keraamika magistrant ning Teatriliidu 2022. aasta Kristallkingakese auhinna võitja Keithy Kuuspu. 

Aprillikuu vältel, mil EKA Pop-Up Pood Telliskivi Loomelinnaku poetänaval avatud on, toimuvad ka töötoad ning meistriklassid linnaelanikele, turistidele, inimestele maalt ja mere tagant. Poe innustaja ning eestvedaja, EKA aksessuaaridisaini professori ning disaineri, Stella Runneli mehitusel leiab uuest müügisaalist loomingut, mis varieerub graafikast, joonistustest, maalidest ja fotodest rõivadisaini, aksessuaaride, ehete, keraamika ja sepisteni.  

Oma töödega on välkpoes esindatud autorid:

Markus Vernik
Kaisa Uik
Oliver Udeküll
Keithy Kuuspu
Helen Griffiths
Visa Eino
Triin Türnpuu
Sergei Saprykin
Evridiki Papaiakovou
Daria Dementeva
Kaileen Palmsaar
Natalia Mirzoian
Alp Eren Özalp
Helena Pass
Helen Tiits
Mirjam Aun
Riina Lii Parve
Elisa Margot Winters
Sirje Järv
Mia Felic
Anna Ovtšinnikova
Piibe Tomp
Erle Nemvalts
Cristopher Siniväli
Maria Elise Remme
Valeria Poljakova
Cärol Ott
Anu Kadri Uustalu
Samuel Eff Markkus Savimägi
Elize Hiiop
Villu Mustkivi
Liis Tisler
Zoe Koerbunner
Rita Volkov
Sandra Luks
Heli Haav
Rita Lenore
Valdek Laur
Gontsugova
Morris Motel
Elis Liivo
Kärt Heinvere

Lahtiolekuajad: E–R 11–19 ja L,P 11–17

Jälgi infot EKA Pop-Up Poe Facebooki lehel

4. aprillist alustab EKAs Tallinna Ülikooli tudengite Paul Raua (Võrdlev filosoofia MA) ja Markus Saare (Kirjandusteadus MA) eestvedamisel filosoofiaseminar, kus arutatakse Prantsuse filosoofi Gilles Deleuze’i teooriate ja mõistete üle.

Deleuze on mõtleja, kelle jaoks on tohutult olulised filosoofia seosed võimalikult paljude teiste ja erinevate distsipliinidega (alustades kunstist ja kirjandusest ning lõpetades matemaatika ja bioloogiaga), mistõttu on arutelu sihiks just interdistsiplinaarne filosoofia. See tähendab, et teretulnud on kõiksugu pikemad kõrvalepõiked kunsti ja muude kultuurivaldkondade, aga ka reaalteaduste juurde.

Igasugune tekstide kaasa lugemine on täiesti vabatahtlik (ehkki muidugi rõõmustav) ja Deleuze’ist (ega filosoofiastki) midagi teadma ei pea, sest Deleuze kipub olema ähmane igas keeles ja igal ajal.

Seminar toimub kuuel kevadisel teisipäeval kell 18.00 ruumis A202 ning iga kord võetakse ühiselt luubi alla mõni teema või mõiste, mida Deleuze põhjalikumalt käsitlenud on.

Saame kokku:

4. aprillil

18. aprillil

9. mail

16. mail

23. mail

30. mail 

23. märtsil kell 18.00 peab Andrus Laansalu Kumus loengu „Kuidas kujutada lille? Looduse jäljendamine kunstis ja (digi)kultuuris“.

Osalemine muuseumipiletiga.

Üritus Facebookis.

Kasia Fudakowski peab kunstnikuvestluse, milles ta räägib kunstnikuvestlustest, mida ta on varem pidanud, analüüsides ja käsitledes nii oma loomingut kui ka oma lähenemist oma loomingust rääkimisele, kommenteerides samas esineja ja publiku vahelist kirjutamata lepingut. Vähemalt on see paljuski tema kavatsus.

Kasia Fudakowski (s. 1985, London) elab ja töötab Berliinis. Ta õppis Oxfordi Ülikooli Ruskini joonistus- ja kunstikoolis, mille ta lõpetas 2006. aastal enne Berliini kolimist. Tema mitmekülgne ja mänguline praktika, mis hõlmab skulptuuri, filmi, performance’it ja kirjutamist, uurib sotsiaalseid mõistatusi materiaalsete kohtumiste, sürreaalse loogika ja koomilise teooria kaudu. Tema üha laienev, kogu elu kestev skulptuur “Continuouslessness” (2017–jätkub) kasutab fikseeritud moodulsüsteemiga ühendatud paneele, et võimaldada täielikku skulptuurilist vabadust oma jäigas raamistikus, ning on mõeldud valmima ainult kunstniku surma korral. Tihti viitab Fudakowski binaarse kategoriseerimise ahvatlusele ja ohule ning sellele järgnevale absurdsusele meie poliitilises ja sotsiaalses kliimas, viidates oma töödes kultuurinormide vahelistele lahknevustele.

Fudakowski huvi keele piirangute vastu avaldub tema jätkuvas filmiseerias “Word Count” (2016–jätkub), mille lähtepunktiks on ülemaailmne seadus, mis piirab lubatud räägitavate sõnade arvu. Kui ta kasutab koomilisi mehhanisme, ei jää traagiline kunagi väga kaugele, nii et tema tööd hõljuvad sageli õõvastava ja koomilise piiril. Sageli on ta iseenda rünnakute sihtmärgiks, uurides omaenda rolli kunstnikuna ja selle stereotüüpi nii talle omase tõsiduse kui ka lugupidamatusega. Tema pikaajaline vaimustus ebaõnnestumisest ja edu ümbermõtestamisest on toonud kaasa mitmeid traagilis-koomilisi performance’eid ja kirjatöid.
kasiakasia.com

Kasia Fudakowski kunstnikuvestlus toimub inglise keeles. Samal nädalal viib Kasia Fudakowski läbi meistriklassi EKA kaasaegse kunsti magistriprogrammis ja kohtub graafilise disaini magistritudengitega.

Teisipäeval, 14. märtsil kell 17.30 räägib Amsterdamis tegutsev kunstnik Riet Wijnen oma loomeuurimusest, mis käsitleb Liibanoni ühe esimese abstraktse kunstniku, maalija ja skulptori Saloua Raouda Choucairi (1916–2017) elu ja praktikat.

Choucairi huvide hulka kuulusid geneetika, lõpmatus, araabia luulevorm Qasida ja sufi filosoofia. Tema sõnul viis islami keeldumine pildi kujutamisest oluliste otsinguteni selle kohta, mida taheti väljendada. See oli tema jaoks peamine viis mõista araabia intellektuaalset mõtlemist, mille ta tõlkis muuhulgas abstraktseteks skulptuurideks ja maalideks.

Wijnen külastas Choucairi viimases korteris asuvat fondi Katari linnaosas Beirutis, kus leidis suure hulga teoseid, fotosid ja dokumente prantsuse ja araabia keeles – keeled, mida ta ei valda. See külaskäik ajendas teda arendama mittekeelelisi uurimismeetodeid, küsima, kuidas saaks “rääkida läheduses”* ja mil viisil end teostes positsioneerida. Wijnen räägib praegu väljatöötamisel olevatest teostest ja tööriistadest, milleks on trükis, skulptuursed lauanõud ja kääritamispottide seeria. Need teosed annavad panuse ka fiktiivsesse vestlusesse Choucairiga, mis on osa pikaajalisest, 2015. aastast kestvast seeriast pealkirjaga “Sixteen Conversations on Abstraction”.
*Trinh T. Minh–ha

Riet Wijnen (s. 1988, Venray, NL, elab Amsterdamis) on kunstnik, kelle looming hõlmab skulptuuri, fotogramme, teksti, puulõikeid ja viimasel ajal ka tähedisaini. Teda huvitavad abstraktsiooni mittetäielikud ajalood, see, mis ja kes on juba ajalukku talletatud, ning teadaolevad ja tundmatud ajaloo tegemise viisid. Selleks pöördub ta eelmiste põlvkondade poole ning kaasab oma töödes mineviku ja oleviku praktikuid, kes on tegutsenud varase modernismi ajal kunsti valdkonnas või teaduse, filosoofia, hariduse ja aktivismi vallas. Ta toob praktikud kokku fiktiivsetes vestlustes ja skulptuurides, et taasmõtestada ajalugu ja mõista paremini, mis saab edasi. Wijnen kasutab tunnetust, keelt ja organisatsioonilisi struktuure.

Need uurimused koonduvad seerias “Sixteen Conversations on Abstraction” (2015) ja väljaannetes, mis on seotud keelega ja naisena identifitseeruvate modernistide biograafiatega, mis funktsioneerivad Wijneni praktikas allikatena ja samas toimivad ka iseseisvalt. Väljaannete hulka kuuluvad: Saloua Raouda Choucair (2023), Homophone Dictionary (2019), Grace Crowley (2019), Abstraction Création: Art non-figuratif (kordustrükk ja tõlge) (2014) ja Marlow Moss (2013).

Wijneni isikunäitused on toimunud teiste seas järgmistes näitusepaikades: Kunstverein Milano (2022), Manifold Books, Amsterdam (2019); Lumen Travo, Amsterdam (2018); P/////AKT, Amsterdam (2016) ja Dolores, Ellen de Bruijne Projects, Amsterdam (2015). Ta on osalenud järgmistes residentuuriprogrammides: Rijksakademie van beeldende kunsten (2017–18), Van Doesburg Huis Pariisis (2022), EKWC Oisterwijkis, NL (2023) ja mitmetel grupinäitustel, teiste seas: SculptureCenter, New York; 21st Biennale of Sydney; John Hansard Gallery, Southampton; The Center for Contemporary Art & Culture at PNCA, Portland; Casco Art Institute: Working for the Commons, Utrecht; Index – The Swedish Contemporary Art Foundation, Stockholm. Wijnen õpetab graafilise disaini ja TXT osakondades Gerrit Rietveldi akadeemias, Amsterdamis.
rietwijnen.nl

Loeng toimub inglise keeles. Riet Wijnen on EKAs, et kohtuda kaasaegse kunsti ja graafilise disaini magistritudengitega.

22. märtsil kell 18.00 auditooriumis A-501 Helmut Völteri avatud loeng “Cloud Studies”.

9. märtsil kl 18 annab arhitekt ja urbanist Marcel Smets loengusarja esimese loengu Kaasaegne taristumaastik (The modern landscape of infrastructure). Kuna peamised avalikud investeeringud on tänapäeval pühendatud taristute rajamisele, peame käsitlema maanteid, raud- ja kergliiklusteid jt mitte ainult transpordisoontena, vaid pigem olulise avaliku ruumina. Loengus visandatakse, kuidas infrastruktuuri projekteerimine on liikunud algselt arhitektuurilväljalt inseneriprojektiks, ja selgitada, miks see areng on tänapäeval tagasi pöördumas. Smets tutvustab paradigmasid, mis domineerivad tänasel infrastruktuuri kujundamise maastikul.

Reedel 10. märtsil kl 11.30 toimub Marcel Smetsi raamatu “Foundations of Urban Design” (2022) tutvustus ja avatud seminar 4. kursuse arhitektuuri ja linnaplaneerimise tudengitega EKA 4. korruse aatriumis (A400).

Kõik on oodatud!

Loengud on mõeldud kõikide erialadele, mitte sugugi ainult arhitektuurivaldkonna tudengitele ning professionaalidele. Kõik loengud toimuvad EKA suures auditooriumis, on inglise keeles ja tasuta ning avatud kõikidele huvilistele.

Marcel Smets on Leuveni Ülikooli emeriitprofessor, kes on õpetanud linnaplaneerimist Leuveni Ülikoolis ja Harvard GSD-s. Urbanistina on ta olnud oluliste linnaliste ümberehituste, nagu Leuveni raudteejaama piirkond, Nantes’i saare, Antwerpeni ringi oluliste sõlmpunktide peaarhitekt. Marcel Smets on töötanud avalikus sektoris Leuveni linna ruuminõunikuna (1995–2001) ja Flaami riigiarhitektina (2005–2010) ning juhtinud olulisi linnaehituse projekte Brüsselis, Rouenis, Genovas, Oportos ja Coneglianos. Avaldanud mitmeid artikleid ning raamatuid, millest viimaste seas on „The Landscape of Contemporary Infrastructure“ (2010–2016, koos K. Shannoniga) ja “Foundations of Urban Design” (2022).

EKA arhitektuuri ja linnaplaneerimise osakond toob avatud loengute sarja raames igal õppeaastal Tallinnas publiku ette kümmekond valdkonna omanäolist praktikut ja hinnatud teoreetikut.

Loengusarja toetab Eesti Kultuurkapital.

Kuraator: Andres Ojari

www.avatudloengud.ee

https://www.facebook.com/EKAarhitektuur/

9. märtsil kl 16.00 peab EKA aulas arhitektuuriloengu energiatõhusatest fassaadidest Thomas Eschenbach, Priedemann Facade-Lab GmbH arendusdirektor.

25-aastase fassaaditööstuse kogemusega inseneri ettekanne “Active Cavity Transition (ACT) Facade – transparency made energy-efficient” käsitleb kaasaegsete hoonefassaadide igas mõttes efektiivseid lahendusi. Vaatluse all on fassaadide ehituslikud eripärad, ruumisäästvus, energiakoormus, ehitusefektiivsus, valgustus ja temperatuurimõjud ning renoveerimislahendused, millega kaasaegne arhitekt projekteerides silmitsi seisab.

ACT tehnoloogia ühendab traditsiooniliste alumiiniumprofiilidest soojapidavate fassaadide eelised kaasaegsete valgustus-, õhuvahetuse- ja temperatuurilahendustega kokku täiesti uude süsteemi, mis tunduvalt vähendab investeeringuid ja ekspluatatsioonikulusid

Priedemann Fasade-LAB on kompetentsikeskus, mis osaleb aktiivselt unikaalsete tehnoloogiate väljatöötamisel ning tehes koostööd teadusasutuste ja erialaliitudega, suunab praktikas fassaadide ehitustulevikku.

Loeng on mõeldud arhitektuurivaldkonna tudengitele ning professionaalidele. Loeng toimub EKA suures auditooriumis, on inglise keeles ja tasuta ning avatud kõikidele huvilistele.