Avatud loengud
19.10.2022
Kädi Talvoja tähistab loenguga Eesti kunstiteaduse 100.
19. oktoobril toimub Eesti kunstiteaduse aastasaja tähistamise raames aset leidva uute doktorite loengute sarjas kell 17.30 EKA-s Kädi Talvoja loeng, ruumis A-101.
Karm stiil eesti kunstiajalookirjutuse kontekstis. Kas ja kuidas muudab sõda nõukogude perioodi uurimist.
Doktoritöö lähtub karmiks stiiliks nimetatud nõukogude perioodi kunstinähtuse ajaloolise tähenduse ja rolli mõtestamisest Eesti kontekstis. 1950. aastate lõpul ja 1960. aastate algul Nõukogude Liidu eri keskustes esile kerkinud karm stiil on ainus fenomen stalinistliku sotsialistliku realismi kõrval, mida nõukogudejärgsed tõlgendused määratlevad üsna üksmeelselt ametliku kunstina. Erinevalt repressiivselt kunstnikele peale surutud sotsialistlikust realismist tärkas karm stiil suhteliselt liberaalses sula õhustikus ja kunstnike initsiatiivil, mitte käsukorras. Vabatahtliku ametlikkuse motiiv aga ei taha kuidagi klappida eesti kunsti ajaloo vastupanupõhiste mudelitega. Uurimuse strateegiliseks lähtepunktiks on arusaam, et vastupanu kontseptsioonist ajenduv käsitlusviis pigem varjab kui avab Nõukogude Eesti kunstivälja toimimisviise: maskeerib ametlike diskursuste laialdast, kuigi kohati hämarat mõju eesti kunstile ning eirab neid muutusi, mis nõukogude kultuuri kontseptsioonides ja praktikates aja jooksul aset leidsid. Analüüsides omaaegsete arutelude abil sulaperioodi kunsti keskseid (st ametlikke) diskursusi ja nende muutuste dünaamikat, liigub uurimus karmi stiili problemaatika kaudu avaramale väljale ja esitab laiema pildi ajajärgu kunstiprotsessidest.
Doktoritöö tutvustamise kõrval kutsub loeng arutlema selle üle, kas ja mil moel muudab sõda nõukogude perioodi uurimist.
Kädi Talvoja tähistab loenguga Eesti kunstiteaduse 100.
Kolmapäev 19 oktoober, 2022
19. oktoobril toimub Eesti kunstiteaduse aastasaja tähistamise raames aset leidva uute doktorite loengute sarjas kell 17.30 EKA-s Kädi Talvoja loeng, ruumis A-101.
Karm stiil eesti kunstiajalookirjutuse kontekstis. Kas ja kuidas muudab sõda nõukogude perioodi uurimist.
Doktoritöö lähtub karmiks stiiliks nimetatud nõukogude perioodi kunstinähtuse ajaloolise tähenduse ja rolli mõtestamisest Eesti kontekstis. 1950. aastate lõpul ja 1960. aastate algul Nõukogude Liidu eri keskustes esile kerkinud karm stiil on ainus fenomen stalinistliku sotsialistliku realismi kõrval, mida nõukogudejärgsed tõlgendused määratlevad üsna üksmeelselt ametliku kunstina. Erinevalt repressiivselt kunstnikele peale surutud sotsialistlikust realismist tärkas karm stiil suhteliselt liberaalses sula õhustikus ja kunstnike initsiatiivil, mitte käsukorras. Vabatahtliku ametlikkuse motiiv aga ei taha kuidagi klappida eesti kunsti ajaloo vastupanupõhiste mudelitega. Uurimuse strateegiliseks lähtepunktiks on arusaam, et vastupanu kontseptsioonist ajenduv käsitlusviis pigem varjab kui avab Nõukogude Eesti kunstivälja toimimisviise: maskeerib ametlike diskursuste laialdast, kuigi kohati hämarat mõju eesti kunstile ning eirab neid muutusi, mis nõukogude kultuuri kontseptsioonides ja praktikates aja jooksul aset leidsid. Analüüsides omaaegsete arutelude abil sulaperioodi kunsti keskseid (st ametlikke) diskursusi ja nende muutuste dünaamikat, liigub uurimus karmi stiili problemaatika kaudu avaramale väljale ja esitab laiema pildi ajajärgu kunstiprotsessidest.
Doktoritöö tutvustamise kõrval kutsub loeng arutlema selle üle, kas ja mil moel muudab sõda nõukogude perioodi uurimist.
13.10.2022
Avatud arhitektuuriloeng: Marvin Bratke, Berliin
Warum Berlin?
Jätkame Berliini arhitektuurimaastikusse kaevumist. Mida selles linnas tehakse, millised arhitektuuribürood Berliinis tegutsevad, mida ehitatakse ja mille üle mõeldakse: EKA arhitektuuriteaduskonna avatud arhitektuuriloengute sari reisib sel sügisel Saksamaa pealinna ja Euroopa ühte kirevamasse metropoli, külalisteks arhitektid just Berliinist.
Loenguprogrammi kuraator Johan Tali sõnul on Berliin laetud. Ühelt küljelt oma traagilise mineviku poolest, mille haavadega peab senimaani linnaruumis aktiivselt tegelema. Teisalt koondub Berliini sadu eri kultuuriga kogukondi ja tulemuseks on Euroopa üks suuremaid kultuurikompotte.
13. oktoobril on laval arhitekt, ettevõtja ja ruumiinnovatsioonistuudio Urban Beta ning arhitektuuribüroo Bart//Bratke kaasasutaja Marvin Bratke loenguga “Circular Futures. Architecture for a Post-Growth Society”.
Bart//Bratke on Londonis ja Berliinis tegutsev uurimis- ja arhitektuuristuudio, mis asutati tuleviku mobiilsuse ja arhitektuuriuuringute puutepunktide visioonide loomiseks. Nad realiseerivad oma multidistsiplinaarseid ja -funktsionaalseid kontseptsioone mitmekülgsete tulevikuruumide kavandamisel. Urban Beta pakub tehnoloogilisi lahendusi ringmajandusse kaasatud süsiniknegatiivsetele moodulsüsteemis hoonetele.
Avatud loengud on mõeldud kõikide erialade – mitte sugugi ainult arhitektuurivaldkonna – tudengitele ning professionaalidele. Kõik loengud toimuvad EKA suures auditooriumis, on inglise keeles ja tasuta ning avatud kõikidele huvilistele.
EKA arhitektuuri ja linnaplaneerimise osakond toob avatud loengute sarja raames igal akadeemilisel aastal Tallinnas publiku ette kümmekond valdkonna omanäolist praktikut ja hinnatud teoreetikut. Eelmiste aastate loenguid saad järelvaadata YouTube-is ja www.avatudloengud.ee
Loengusarja toetab Eesti Kultuurkapital
Kuraator: Johan Tali
Avatud arhitektuuriloeng: Marvin Bratke, Berliin
Neljapäev 13 oktoober, 2022
Warum Berlin?
Jätkame Berliini arhitektuurimaastikusse kaevumist. Mida selles linnas tehakse, millised arhitektuuribürood Berliinis tegutsevad, mida ehitatakse ja mille üle mõeldakse: EKA arhitektuuriteaduskonna avatud arhitektuuriloengute sari reisib sel sügisel Saksamaa pealinna ja Euroopa ühte kirevamasse metropoli, külalisteks arhitektid just Berliinist.
Loenguprogrammi kuraator Johan Tali sõnul on Berliin laetud. Ühelt küljelt oma traagilise mineviku poolest, mille haavadega peab senimaani linnaruumis aktiivselt tegelema. Teisalt koondub Berliini sadu eri kultuuriga kogukondi ja tulemuseks on Euroopa üks suuremaid kultuurikompotte.
13. oktoobril on laval arhitekt, ettevõtja ja ruumiinnovatsioonistuudio Urban Beta ning arhitektuuribüroo Bart//Bratke kaasasutaja Marvin Bratke loenguga “Circular Futures. Architecture for a Post-Growth Society”.
Bart//Bratke on Londonis ja Berliinis tegutsev uurimis- ja arhitektuuristuudio, mis asutati tuleviku mobiilsuse ja arhitektuuriuuringute puutepunktide visioonide loomiseks. Nad realiseerivad oma multidistsiplinaarseid ja -funktsionaalseid kontseptsioone mitmekülgsete tulevikuruumide kavandamisel. Urban Beta pakub tehnoloogilisi lahendusi ringmajandusse kaasatud süsiniknegatiivsetele moodulsüsteemis hoonetele.
Avatud loengud on mõeldud kõikide erialade – mitte sugugi ainult arhitektuurivaldkonna – tudengitele ning professionaalidele. Kõik loengud toimuvad EKA suures auditooriumis, on inglise keeles ja tasuta ning avatud kõikidele huvilistele.
EKA arhitektuuri ja linnaplaneerimise osakond toob avatud loengute sarja raames igal akadeemilisel aastal Tallinnas publiku ette kümmekond valdkonna omanäolist praktikut ja hinnatud teoreetikut. Eelmiste aastate loenguid saad järelvaadata YouTube-is ja www.avatudloengud.ee
Loengusarja toetab Eesti Kultuurkapital
Kuraator: Johan Tali
04.11.2022 — 05.11.2022
EKA 108 kokkutulek, oksjon, töötoad, PIDU!
EKA saab tänavu 108 aastaseks. See on taas hea põhjus tulla kokku ja tähistada koosolemist, koostegemist, koostantsimist ja koos tordi söömist. Oodatud on kõik ERKI, Tallinna Kunstiülikooli ja EKA vilistlased, tudengid, õppejõud, töötajad ning kaaslased, sõbrad!
Ajakava:
19.00 – uksed avatud, piletimüük kohapeal
muusika, Andres Lõo
19.30 – rektori tervituskõne
19.40 – EKA trio: Ülle Marks, Hans-Gunter Lock, Karl Markus Gauk
20.00 – oksjon (aulas A101)
20.00 ja 21.00 – ekskursioonid näitusel ja majas (registreerumine tuuridele SIIN)
22.00 – Söödava installatsiooni Heiter x Terra Firma ühine deinstalleerimine ehk tort ja üllatused
22.10 – The Boondocks
23.00 – DJ Raul Saaremets
02.00 – Peo lõpp
Kunstioksjonil tulevad müüki nii vilistlaste kui tudengite teosed. Kogutud rahaga toetame noori kunstnikke. Vaata valikut siit artun.ee/oksjon
Erialad korraldavad töötube, Ülle Marks koos tudengitega teeb unustamatu krokii jm aktsioone, toimuvad ekskursioonid EKA muuseumi näitusel ja majas. Tuuridele palume registreeruda siin: https://forms.gle/Hcfop8ebsiiArXaF7.
Sööme torti ja muidugi tantsime.
Juua ja süüa pakuvad üliõpilasesinduse tudengibaar, ÕU Osteria kohvik-baar ja sisehoovis Dumpling Truck! Varuge ka sularaha, sest osad müüjad kaardimakseid ei võimalda.
Et pidu hästi õnnestuks, palume soetada pilet juba varakult Fientas: https://fienta.com/eka-108
Eelmüügist kuni 28.10.22 hind tudengile 3€/teistele 5€. Hiljem 5€/7€. Kohapeal saab tasuda piletite eest kaardiga või sularahas.
Sündmus Facebookis: https://www.facebook.com/events/3214788912109329
Armas vilistlane, palun jäta meile oma kontaktandmed, et saaksime ka edaspidi Sulle kokkutulekutest jm Sind huvitavatest asjadest teavitada: https://forms.gle/pLqpkfT9o5ZqDEyH9
EKA 108 kokkutulek, oksjon, töötoad, PIDU!
Reede 04 november, 2022 — Laupäev 05 november, 2022
EKA saab tänavu 108 aastaseks. See on taas hea põhjus tulla kokku ja tähistada koosolemist, koostegemist, koostantsimist ja koos tordi söömist. Oodatud on kõik ERKI, Tallinna Kunstiülikooli ja EKA vilistlased, tudengid, õppejõud, töötajad ning kaaslased, sõbrad!
Ajakava:
19.00 – uksed avatud, piletimüük kohapeal
muusika, Andres Lõo
19.30 – rektori tervituskõne
19.40 – EKA trio: Ülle Marks, Hans-Gunter Lock, Karl Markus Gauk
20.00 – oksjon (aulas A101)
20.00 ja 21.00 – ekskursioonid näitusel ja majas (registreerumine tuuridele SIIN)
22.00 – Söödava installatsiooni Heiter x Terra Firma ühine deinstalleerimine ehk tort ja üllatused
22.10 – The Boondocks
23.00 – DJ Raul Saaremets
02.00 – Peo lõpp
Kunstioksjonil tulevad müüki nii vilistlaste kui tudengite teosed. Kogutud rahaga toetame noori kunstnikke. Vaata valikut siit artun.ee/oksjon
Erialad korraldavad töötube, Ülle Marks koos tudengitega teeb unustamatu krokii jm aktsioone, toimuvad ekskursioonid EKA muuseumi näitusel ja majas. Tuuridele palume registreeruda siin: https://forms.gle/Hcfop8ebsiiArXaF7.
Sööme torti ja muidugi tantsime.
Juua ja süüa pakuvad üliõpilasesinduse tudengibaar, ÕU Osteria kohvik-baar ja sisehoovis Dumpling Truck! Varuge ka sularaha, sest osad müüjad kaardimakseid ei võimalda.
Et pidu hästi õnnestuks, palume soetada pilet juba varakult Fientas: https://fienta.com/eka-108
Eelmüügist kuni 28.10.22 hind tudengile 3€/teistele 5€. Hiljem 5€/7€. Kohapeal saab tasuda piletite eest kaardiga või sularahas.
Sündmus Facebookis: https://www.facebook.com/events/3214788912109329
Armas vilistlane, palun jäta meile oma kontaktandmed, et saaksime ka edaspidi Sulle kokkutulekutest jm Sind huvitavatest asjadest teavitada: https://forms.gle/pLqpkfT9o5ZqDEyH9
11.10.2022
Linda Kaljundi vestlussarjas “(H)arutus”
Arhitektuurimuuseum alustab uue vestlussarjaga „(H)ARUTUS“, mille keskmes on ühiskonnas aktuaalsed ruumikultuuri ning arhitektuuriga ristuvad teemad. Muuseumis saavad kokku eri elualade eksperdid, kes püüavad kõnealuse teema lahti harutada ning oma eriala vaatevinklist lahendusi pakkuda.
Esimesel õhtul, teisipäeval, 11. oktoobril on (h)arutusel Eesti avalikkuse vallutanud nõukogudeaegsed monumendid ning nende saatus. Käesoleva aasta 16. augustil eemaldati suure meediakajastuse taustal Narva jõeäärselt postament koos tankiga ning linna teised punamonumendid. Järjepanu on avalikust ruumist üle Eesti kadunud teisigi monumente. Sarnaseid arenguid on näha ka naaberriikides. Vestluse käigus analüüsitakse monumentide kuuluvust ja nende lammutamist; salastatud monumendikomisjoni ning monumentide ideoloogilisi tähendusi.
Oma ekspertnõu jagavad Muinsuskaitseameti peadirektor Liisa Pakosta, Eesti Arhitektide Liidu president Andro Mänd ning ajaloolane professor Linda Kaljundi. Arutust modereerib kunstiteadlane ning semiootik Gregor Taul.
(H)arutus algab 11. oktoobril kell 18 Rotermanni soolalaos (Ahtri 2).
Üritus on tasuta.
Lisainfo: Grete Tiigiste
Telefon: 6257002
E-post: grete.tiigiste@arhitektuurimuuseum.ee
Linda Kaljundi vestlussarjas “(H)arutus”
Teisipäev 11 oktoober, 2022
Arhitektuurimuuseum alustab uue vestlussarjaga „(H)ARUTUS“, mille keskmes on ühiskonnas aktuaalsed ruumikultuuri ning arhitektuuriga ristuvad teemad. Muuseumis saavad kokku eri elualade eksperdid, kes püüavad kõnealuse teema lahti harutada ning oma eriala vaatevinklist lahendusi pakkuda.
Esimesel õhtul, teisipäeval, 11. oktoobril on (h)arutusel Eesti avalikkuse vallutanud nõukogudeaegsed monumendid ning nende saatus. Käesoleva aasta 16. augustil eemaldati suure meediakajastuse taustal Narva jõeäärselt postament koos tankiga ning linna teised punamonumendid. Järjepanu on avalikust ruumist üle Eesti kadunud teisigi monumente. Sarnaseid arenguid on näha ka naaberriikides. Vestluse käigus analüüsitakse monumentide kuuluvust ja nende lammutamist; salastatud monumendikomisjoni ning monumentide ideoloogilisi tähendusi.
Oma ekspertnõu jagavad Muinsuskaitseameti peadirektor Liisa Pakosta, Eesti Arhitektide Liidu president Andro Mänd ning ajaloolane professor Linda Kaljundi. Arutust modereerib kunstiteadlane ning semiootik Gregor Taul.
(H)arutus algab 11. oktoobril kell 18 Rotermanni soolalaos (Ahtri 2).
Üritus on tasuta.
Lisainfo: Grete Tiigiste
Telefon: 6257002
E-post: grete.tiigiste@arhitektuurimuuseum.ee
06.10.2022
Lauren Kacheri avatud loeng “Metareaalsus”
Lauren (KALAU) Kacher on fügitaalse moe pioneer, disaini konsultant ja loovjuht. Alates 2012. aastast on Lauren töötanud New Yorgis, Londonis ja Pariisis parimates moemajades, sealhulgas Saint Laurent ja Loewe.
Ta asutas 2021. aastal Alterrage’i – esimese DAO juhitud moemärgi, mis kasutab plokiahela tehnoloogiat, et luua koostalitlusvõimelisi kollektsioone füüsilistes, laiendatud ja digitaalsetes ruumides, mille missiooniks on kasutada tehnoloogiat reaalse maailma aktivismi inspireerimiseks.
Lauren töötab ka loovjuhi ja konsultandina, et suunata brände looma autentseid digitaalseid kollektsioone, millel on metaversumis laiendatud reaalsus ja fügitaalne kantavus. Ta juhib Metaverse Fashion Councili loomingulist suunda ja ehitab Pariisis asuvat Web3 moetööstust.
Lauren Kacheri avatud loeng “Metareaalsus”
Neljapäev 06 oktoober, 2022
Lauren (KALAU) Kacher on fügitaalse moe pioneer, disaini konsultant ja loovjuht. Alates 2012. aastast on Lauren töötanud New Yorgis, Londonis ja Pariisis parimates moemajades, sealhulgas Saint Laurent ja Loewe.
Ta asutas 2021. aastal Alterrage’i – esimese DAO juhitud moemärgi, mis kasutab plokiahela tehnoloogiat, et luua koostalitlusvõimelisi kollektsioone füüsilistes, laiendatud ja digitaalsetes ruumides, mille missiooniks on kasutada tehnoloogiat reaalse maailma aktivismi inspireerimiseks.
Lauren töötab ka loovjuhi ja konsultandina, et suunata brände looma autentseid digitaalseid kollektsioone, millel on metaversumis laiendatud reaalsus ja fügitaalne kantavus. Ta juhib Metaverse Fashion Councili loomingulist suunda ja ehitab Pariisis asuvat Web3 moetööstust.
29.09.2022
Arhitektuuri avatud loeng: WARUM BERLIN? Miks Berliin?
29. septembril kl 18 alustab loengusarja EKA suurel laval Jan Edler arhitektuuristuudiost realities:united loenguga “Potential Driven Design”. Vennad Jan ja Tim Edler, algselt Berliinis tegutsenud transdistsiplinaarse kunstirühmituse “Kunst und Technik” (1997–2000) kaasasutajad, lõid 2000. aastal kunsti- ja arhitektuuristuudio realities:united. Stuudio on pälvinud arhitektuurses ja linnalises mastaabis kunsti- ja hübriidkunstiinstallatsioonidega rahvusvahelist tunnustust.
EKA arhitektuuriteaduskonna avatud arhitektuuriloengute sari reisib sel sügisel mõtetes Berliini. Sügisese loenguprogrammi kuraator Johan Tali sõnul on Berliini näol tegu Euroopa ühe kõige põnevama multikultuurse metropoliga, millel on palju sarnasusi – nii ajaloo kui kaasaja poolest – ka Eesti linnadega: “Berliin on laetud. Ühelt küljelt oma traagilise mineviku poolest, mille haavadega peab senimaani linnaruumis aktiivselt tegelema. Teisalt koondub Berliini sadu eri kultuuriga kogukondi ja tulemuseks on Euroopa üks suuremaid kultuurikompotte.”
Rahvusteülest Berliini võib Tali sõnul vaadelda kui urbaniseerunud tulevikuühiskonna ühte musternäidist, kus boheemlane kohtub tehno-utopisti või ökosõdalasega. Berliin on pidevalt muutumises ja sealsed arhitektuuribürood ning praktikud on selle muutuse tüürimisel olulises rollis, sõnastades pidevalt ümber seda, mida peame linnakeskkonnas oluliseks. Septembrist kuni detsembrini esineb EKA aulas laval kokku viis Berliinis tegutsevat arhitekti.
Avatud loengud on mõeldud kõikide erialade – mitte sugugi ainult arhitektuurivaldkonna – tudengitele ning professionaalidele. Kõik loengud toimuvad EKA suures auditooriumis, on inglise keeles ja tasuta ning avatud kõikidele huvilistele.
EKA arhitektuuri ja linnaplaneerimise osakond toob avatud loengute sarja raames igal akdadeemilisel aastal Tallinnas publiku ette kümmekond valdkonna omanäolist praktikut ja hinnatud teoreetikut. Eelmiste aastate loenguid saad järelvaadata YouTube-is ja www.avatudloengud.ee
Loengusarja toetab Eesti Kultuurkapital
Kuraator: Johan Tali
Lisainfo:
Tiina Tammet
arhitektuur@artun.ee
+372 642 0071
Arhitektuuri avatud loeng: WARUM BERLIN? Miks Berliin?
Neljapäev 29 september, 2022
29. septembril kl 18 alustab loengusarja EKA suurel laval Jan Edler arhitektuuristuudiost realities:united loenguga “Potential Driven Design”. Vennad Jan ja Tim Edler, algselt Berliinis tegutsenud transdistsiplinaarse kunstirühmituse “Kunst und Technik” (1997–2000) kaasasutajad, lõid 2000. aastal kunsti- ja arhitektuuristuudio realities:united. Stuudio on pälvinud arhitektuurses ja linnalises mastaabis kunsti- ja hübriidkunstiinstallatsioonidega rahvusvahelist tunnustust.
EKA arhitektuuriteaduskonna avatud arhitektuuriloengute sari reisib sel sügisel mõtetes Berliini. Sügisese loenguprogrammi kuraator Johan Tali sõnul on Berliini näol tegu Euroopa ühe kõige põnevama multikultuurse metropoliga, millel on palju sarnasusi – nii ajaloo kui kaasaja poolest – ka Eesti linnadega: “Berliin on laetud. Ühelt küljelt oma traagilise mineviku poolest, mille haavadega peab senimaani linnaruumis aktiivselt tegelema. Teisalt koondub Berliini sadu eri kultuuriga kogukondi ja tulemuseks on Euroopa üks suuremaid kultuurikompotte.”
Rahvusteülest Berliini võib Tali sõnul vaadelda kui urbaniseerunud tulevikuühiskonna ühte musternäidist, kus boheemlane kohtub tehno-utopisti või ökosõdalasega. Berliin on pidevalt muutumises ja sealsed arhitektuuribürood ning praktikud on selle muutuse tüürimisel olulises rollis, sõnastades pidevalt ümber seda, mida peame linnakeskkonnas oluliseks. Septembrist kuni detsembrini esineb EKA aulas laval kokku viis Berliinis tegutsevat arhitekti.
Avatud loengud on mõeldud kõikide erialade – mitte sugugi ainult arhitektuurivaldkonna – tudengitele ning professionaalidele. Kõik loengud toimuvad EKA suures auditooriumis, on inglise keeles ja tasuta ning avatud kõikidele huvilistele.
EKA arhitektuuri ja linnaplaneerimise osakond toob avatud loengute sarja raames igal akdadeemilisel aastal Tallinnas publiku ette kümmekond valdkonna omanäolist praktikut ja hinnatud teoreetikut. Eelmiste aastate loenguid saad järelvaadata YouTube-is ja www.avatudloengud.ee
Loengusarja toetab Eesti Kultuurkapital
Kuraator: Johan Tali
Lisainfo:
Tiina Tammet
arhitektuur@artun.ee
+372 642 0071
15.09.2022 — 24.09.2022
NARTi avalik loengusari veebis “Sissevaade kunstiresidentide ellu”
2022. aasta sügisel annavad Narva kunstiresidentuuri rahvusvahelised kunstnikud veebiloenguid, et rääkida lähemalt professioonaalse kunstniku praktikast, ja ka sellest, kuidas näeb välja kunstiresidentuuri argipäev.
See on võimalus laiemale publikule tutvuda kuue kunstiresidendiga ning õppida nende nippe ja nõuandeid, aga ka saada osa nende loometööst. Veebiloengud toimuvad iga kahe nädala tagant alates 15. septembrist neljapäeviti kell 18.00 õhtul.
Vestlused toimuvad inglise keeles.
Loengusarja edastatakse Eesti Kunstiakadeemia platvormil EKA TV. Loengud on ka seal ka hiljem kättesaadavad.
Ajakava:
15.09 kell 18.00 Kenneth Bamberg – nüüd järelvaadatav EKA TVs
29.09 kell 18.00 Jacque Falcheti
13.10 kell 18.00 TBA
27.10 kell 18.00 TBA
10.11 kell 18 TBA
24.11 kell 18 TBA
Esimese loengu peab Kenneth Bamberg, kes viibib Narvas residentuuris 3 kuud. Ta on Soome fotokunstnik Ahvenamaalt, kes uurib erinevaid kultuurilisi ja traditsioonilisi mehelikkuse väljendamise viise.
Teise loengu peab Jacque Falcheti, laulja ja laulukirjutaja Brasiiliast. Ta osales juba festivalil Station Narva ja kirjutab residentuuri ajal 6 laulu Narvast.
NARTi avalik loengusari veebis “Sissevaade kunstiresidentide ellu”
Neljapäev 15 september, 2022 — Laupäev 24 september, 2022
2022. aasta sügisel annavad Narva kunstiresidentuuri rahvusvahelised kunstnikud veebiloenguid, et rääkida lähemalt professioonaalse kunstniku praktikast, ja ka sellest, kuidas näeb välja kunstiresidentuuri argipäev.
See on võimalus laiemale publikule tutvuda kuue kunstiresidendiga ning õppida nende nippe ja nõuandeid, aga ka saada osa nende loometööst. Veebiloengud toimuvad iga kahe nädala tagant alates 15. septembrist neljapäeviti kell 18.00 õhtul.
Vestlused toimuvad inglise keeles.
Loengusarja edastatakse Eesti Kunstiakadeemia platvormil EKA TV. Loengud on ka seal ka hiljem kättesaadavad.
Ajakava:
15.09 kell 18.00 Kenneth Bamberg – nüüd järelvaadatav EKA TVs
29.09 kell 18.00 Jacque Falcheti
13.10 kell 18.00 TBA
27.10 kell 18.00 TBA
10.11 kell 18 TBA
24.11 kell 18 TBA
Esimese loengu peab Kenneth Bamberg, kes viibib Narvas residentuuris 3 kuud. Ta on Soome fotokunstnik Ahvenamaalt, kes uurib erinevaid kultuurilisi ja traditsioonilisi mehelikkuse väljendamise viise.
Teise loengu peab Jacque Falcheti, laulja ja laulukirjutaja Brasiiliast. Ta osales juba festivalil Station Narva ja kirjutab residentuuri ajal 6 laulu Narvast.
13.09.2022
Uute doktorite loengusari: Greta Koppel
Eesti kunstiteaduse aastasaja raames toimuva uute doktorite loengusarja sügisperioodi avaloengus esineb Greta Koppel, kes räägib 13. septembril kunstiteosest kui kunstiajaloolise uurimuse keskmest.
Greta Koppel kaitses 2021. aastal Eesti Kunstiakadeemias doktoritöö teemal “Hüvasti, konossöörlus? Kunstiteos kui kunstiajaloolise uurimise kese”, mis tegeleb vanakunsti uurimise probleemistikuga, kajastades autori aastatepikkust uurimis- ja kureerimistööd muuseumis. Kunstiteostel kui museaalsetel objektidel on olnud selles töös keskne koht.
Uute doktorite loengusari: Greta Koppel
Teisipäev 13 september, 2022
Eesti kunstiteaduse aastasaja raames toimuva uute doktorite loengusarja sügisperioodi avaloengus esineb Greta Koppel, kes räägib 13. septembril kunstiteosest kui kunstiajaloolise uurimuse keskmest.
Greta Koppel kaitses 2021. aastal Eesti Kunstiakadeemias doktoritöö teemal “Hüvasti, konossöörlus? Kunstiteos kui kunstiajaloolise uurimise kese”, mis tegeleb vanakunsti uurimise probleemistikuga, kajastades autori aastatepikkust uurimis- ja kureerimistööd muuseumis. Kunstiteostel kui museaalsetel objektidel on olnud selles töös keskne koht.
05.09.2022
Transform4Europe avalik loeng: Paganin ja Pihlak. Eluasemekriis.
5. septembril, 2022 korraldab Eesti Kunstiakadeemia kahe esinejaga avatud loengu, kus ühe laua taga saavad kokku akadeemiline teadmine ja ettevõtluskogemus, et lahata üht Eestis ja Euroopas olulist teemat – eluasemekriisi. Vestlus/loeng toimub Põhjala tehase Botik baaris Tallinnas. Uksed avatakse 17.30, sündmus koos otseülekandega algab kl 18.
Eesti Kunstiakadeemia poolt on laval arhitektuuriteaduskonna dotsent Dr Sille Pihlak, Itaaliast saabub Tallinnasse Sara Paganin, sotsiaalmajade valdkonna juht, Finanziaria Internazionale Investments SGR SpA, Conegliano/Milano. Vestlust suunab moderaatorina Madle Lippus, Tallinna linnaplaneerimisküsimuste eest vastutav abilinnapea.
Kinnisvara-hinnaralli on suuremates Eesti linnades tekitanud olukorra, kus taskukohase hinnaga elupinda ei jätku piisavalt ei üürimiseks ega ostmiseks. Eriti keerulises olukorras on väiksema sissetulekuga leibkonnad ning kui nad on sunnitud kolima tööpaikadest kaugemale, kus eluasemed on odavamad, tekib omakorda suurem surve linna transpordivõrgule ning suureneb linlaste ja linna ökoloogiline jalajälg.
20. sajandi alguses kujunes Tallinnas välja nn Lenderi maja tüüpprojekt, mis pakkus võimalust ehitada taskukohaseid ja vajadustest lähtuvaid eluasemeid värskelt linna kolinud inimestele, ent täna meil sellist lahendust ei ole. Kuid kas võiks olla? Kuidas luua taskukohase kogukonna-kortermaja tüüpprojekt ja mida see eeldaks nii arendajatelt, kogukondadelt endilt kui kohalikult omavalitsuselt ja riigilt? Kuidas luua olukord, kus ka tuletõrjuja ja õpetaja jaksaksid elada Kadriorus, Kalamajas või kesklinnas? Mida peaks elamise mudelis muutma – arhitektuuriliselt – et eluase muutuks taskukohasemaks, kuidas ruumi jagama? Sellest räägime 5. septembril, analüüsides Itaalia kogemusi, kaaludes kaasaegse arhitektuuri ja ehitustehnoloogia võimalusi ja otsides dialoogis lahendusi, mis võiksid sobida Tallinnas.
Teema asjakohasusest annab tunnistust asjaolu, et Euroopa Liidu suurima, Mies van der Rohe arhitektuuripreemia 2022. aasta seitsmest finalistist kaks olid puidust ehitatud kogukonna-korterelamute projektid: La Borda ühistuelamu Barcelonas ja 85 sotsiaalkorteri projekt Cornellàs. Ka Eestis on juba kogukondi ja arendajaid, kes on võtnud peaeesmärgiks tihedamate, sidusamate, ja läbi selle, vastupidavamate kogukondade loomise.
Loeng on avatud kõikidele huvilistele, ent eriti on oodatud kogukondade eestvedajad, kinnisvaraarendajad, linnaplaneerijad, arhitektid ja sisearhitektid ning kohalikus omavalitsustes planeeringutega tegelevad ametnikud.
Avalik kaksikloeng toimub Transform4Europe projekti raames: seitsmest ülikoolist koosnev T4EU tegutseb Euroopa Ülikoolide Initsiatiivi all, eesmärgiga muuta – Euroopa väärtustele ja identiteedile tuginedes – Euroopa haridust konkurentsivõimelisemaks. Transform4Europe projekti fookuses on eelkõige just digipöörde ja diginutikate piirkondade küsimused, keskkonnaproblemaatika ja jätkusuutlikkuse kasvatamine, ühiskondlik areng, kogukondade kasvatamine ja kaasamine. Kõikide nende teemadega haakub ka 5. septembril Tallinnas lahatav eluasemekriisi-küsimus.
Rohkem infot: http://www.transform4europe.eu
EKA kodulehel eesti keeles: https://www.artun.ee/akadeemia/rahvusvaheline/t4eu
Loeng toetab EKA Puitarhitektuuri Kompetentsikeskuses PAKK käimasolevat uurimisprojekti sLender, mis otsib kaasaegset käsitlust eelpoolmainitud Lenderi tüüp-kortermajale.
Botikust toimub otseülekanne nii Facebooki kui YouTube-i, kuid põnevama arutelukogemuse saab kindlasti kohale tulles. NB! Loeng on inglise keeles.
Visuaal: Krulli superstuudio (juhendajad Sille Pihlak, Siim Tuksam, Karin Bachmann, Adam Orlinski), tudengite tööd
Sündmus on kaasrahastatud Euroopa Liidu Erasmus+ programmist.
Miks on eluasemekriis probleem? Mis on Transform4Europe projekt? Loe teemast lähemalt.
Transform4Europe avalik loeng: Paganin ja Pihlak. Eluasemekriis.
Esmaspäev 05 september, 2022
5. septembril, 2022 korraldab Eesti Kunstiakadeemia kahe esinejaga avatud loengu, kus ühe laua taga saavad kokku akadeemiline teadmine ja ettevõtluskogemus, et lahata üht Eestis ja Euroopas olulist teemat – eluasemekriisi. Vestlus/loeng toimub Põhjala tehase Botik baaris Tallinnas. Uksed avatakse 17.30, sündmus koos otseülekandega algab kl 18.
Eesti Kunstiakadeemia poolt on laval arhitektuuriteaduskonna dotsent Dr Sille Pihlak, Itaaliast saabub Tallinnasse Sara Paganin, sotsiaalmajade valdkonna juht, Finanziaria Internazionale Investments SGR SpA, Conegliano/Milano. Vestlust suunab moderaatorina Madle Lippus, Tallinna linnaplaneerimisküsimuste eest vastutav abilinnapea.
Kinnisvara-hinnaralli on suuremates Eesti linnades tekitanud olukorra, kus taskukohase hinnaga elupinda ei jätku piisavalt ei üürimiseks ega ostmiseks. Eriti keerulises olukorras on väiksema sissetulekuga leibkonnad ning kui nad on sunnitud kolima tööpaikadest kaugemale, kus eluasemed on odavamad, tekib omakorda suurem surve linna transpordivõrgule ning suureneb linlaste ja linna ökoloogiline jalajälg.
20. sajandi alguses kujunes Tallinnas välja nn Lenderi maja tüüpprojekt, mis pakkus võimalust ehitada taskukohaseid ja vajadustest lähtuvaid eluasemeid värskelt linna kolinud inimestele, ent täna meil sellist lahendust ei ole. Kuid kas võiks olla? Kuidas luua taskukohase kogukonna-kortermaja tüüpprojekt ja mida see eeldaks nii arendajatelt, kogukondadelt endilt kui kohalikult omavalitsuselt ja riigilt? Kuidas luua olukord, kus ka tuletõrjuja ja õpetaja jaksaksid elada Kadriorus, Kalamajas või kesklinnas? Mida peaks elamise mudelis muutma – arhitektuuriliselt – et eluase muutuks taskukohasemaks, kuidas ruumi jagama? Sellest räägime 5. septembril, analüüsides Itaalia kogemusi, kaaludes kaasaegse arhitektuuri ja ehitustehnoloogia võimalusi ja otsides dialoogis lahendusi, mis võiksid sobida Tallinnas.
Teema asjakohasusest annab tunnistust asjaolu, et Euroopa Liidu suurima, Mies van der Rohe arhitektuuripreemia 2022. aasta seitsmest finalistist kaks olid puidust ehitatud kogukonna-korterelamute projektid: La Borda ühistuelamu Barcelonas ja 85 sotsiaalkorteri projekt Cornellàs. Ka Eestis on juba kogukondi ja arendajaid, kes on võtnud peaeesmärgiks tihedamate, sidusamate, ja läbi selle, vastupidavamate kogukondade loomise.
Loeng on avatud kõikidele huvilistele, ent eriti on oodatud kogukondade eestvedajad, kinnisvaraarendajad, linnaplaneerijad, arhitektid ja sisearhitektid ning kohalikus omavalitsustes planeeringutega tegelevad ametnikud.
Avalik kaksikloeng toimub Transform4Europe projekti raames: seitsmest ülikoolist koosnev T4EU tegutseb Euroopa Ülikoolide Initsiatiivi all, eesmärgiga muuta – Euroopa väärtustele ja identiteedile tuginedes – Euroopa haridust konkurentsivõimelisemaks. Transform4Europe projekti fookuses on eelkõige just digipöörde ja diginutikate piirkondade küsimused, keskkonnaproblemaatika ja jätkusuutlikkuse kasvatamine, ühiskondlik areng, kogukondade kasvatamine ja kaasamine. Kõikide nende teemadega haakub ka 5. septembril Tallinnas lahatav eluasemekriisi-küsimus.
Rohkem infot: http://www.transform4europe.eu
EKA kodulehel eesti keeles: https://www.artun.ee/akadeemia/rahvusvaheline/t4eu
Loeng toetab EKA Puitarhitektuuri Kompetentsikeskuses PAKK käimasolevat uurimisprojekti sLender, mis otsib kaasaegset käsitlust eelpoolmainitud Lenderi tüüp-kortermajale.
Botikust toimub otseülekanne nii Facebooki kui YouTube-i, kuid põnevama arutelukogemuse saab kindlasti kohale tulles. NB! Loeng on inglise keeles.
Visuaal: Krulli superstuudio (juhendajad Sille Pihlak, Siim Tuksam, Karin Bachmann, Adam Orlinski), tudengite tööd
Sündmus on kaasrahastatud Euroopa Liidu Erasmus+ programmist.
Miks on eluasemekriis probleem? Mis on Transform4Europe projekt? Loe teemast lähemalt.
08.09.2022 — 09.09.2022
Sotsiaalse disaini päevad
Sotsiaalse disaini päevad
8.–9. september, EKAs
Eestis on vaimse tervisega kimpus 40000 last. Igal aastal visatakse meil ära 164 miljoni euro väärtuses toitu. Meil on tungiv vajadus mõista riiki saab unud üle 45000 Ukraina põgeniku keerulist kogemust. Kuidas võiks sotsiaalne disain aidata meid nende teemade mõistmisel ning nendega tegelemisel?
Sotsiaalse disaini päevadel kohtuvad EKAs kakskümmend kaks valdkonna professionaali, et arutleda järgnevate küsimuste üle:
- Millist poliitilist mõju omavad disainerid?
- Miks on disain sotsiaalne praktika?
- Kas disaini meetodid võiksid meil aidata ühiskondlikke muutusi mõista ja käsitada?
Disaini roll ühiskonnas on tormakas muutumises. On selgelt tajutav, kuidas disaini ei peeta pelgalt enam uute toodete väljamõtlemise praktikaks, vaid seda nähakse üha enam tehnikate kogumina, mille abil tegeleda keerukate probleemidega. Siit tuleb ka vajadus disaini muutunud rolli majanduslikes ja poliitilistes küsimustes määratleda.
Nagu ütles MOME sotsiaalse disaini uurimiskeskuse juht Bori Fehér: “See üritus aitab leida vormi kiiresti arenevale uurimisvaldkonnale, mis aitab Eestis arendada uusi kaasava disaini ja sotsiaalse sekkumise viise.”
Järgmisel aastal avab EKA uue sotsiaalse disaini magistriõppe, kus tegeletakse disaini kui sotsiaalse ja poliitilise praktikaga. Õppekava eesmärgiks on aidata disaineril mõista ühiskondlike muutuste tagamaid ning võimestada õppijaid tänaste keerukate probleemidega tegelemisel.
Sotsiaalse disaini päevadest võtavad osa kolleegid üle Euroopa, et arutada valdkonna võtmeküsimusi. Näiteks on Guy Julier kirjutanud aktivismist ja disaini majanduslikust mõõtmest, Jesko Fezer arhitektuurist ja kogukondlikkusest, Eeva Berglund sellest, kuidas uurida keskkonnaaktivismi. Jussi Koitela on uurinud külalislahkust ning valdkondadeüleseid praktikaid, Maija Rozenfelde disainiinstitutsioone, Bianca Herlo rohujuuretasandi poliitikaid ja kodanikutaristuid. Adam Drazin on kirjutanud disainiantropoloogiast, Liene Ozoliņa ühiskonnateooriast ning Alvise Mattozzi innovatsioonist ja jätkusuutlikkusest, jne, jne.
Sotsiaalse disaini päevade raames toimuvad ka mitmed eksperimentaalsed töötoad ning väljasõidud, kus keskendutakse mitmesugustele teemadele, nagu vaimne tervis, liikideülene suhtlemine ja põliselanike õigused. Nendel päevadel saab Tallinnast hetkeks Euroopa sotsiaalse disaini pealinn.
_______________
Neljapäev, 8. september / A-101
10:30 Ümarlaud: Mida võimaldab sotsiaalne disain?
Osalejad: Bori Fehér (MOME Budapest), Guy Julier (Aalto), Alvise Mattozzi (Politecnico Torino), Ruth-H. Melioranski (EKA)
13:30 Avatud formaadid / A-307
Hermione Spriggs (UCL): Metsiku järgimine / Liikideülesed vestlused.
Nathaly Pinto (Aalto): Disain Globaalse lõuna toetuseks.
16:00 Reis Paljassaarde Andra Aaloega.
Reede, 9. september / A-306
10:15 Ümarlaud: Millal, kus, kellega, milleks? Sotsiaalne käib alati mitmuses.
Osalejad: Eeva Berglund (Aalto), Jesko Fezer (HFBK Hamburg), Bianca Herlo (UDK Berlin), Liene Ozoliņa (Läti Kultuuriakadeemia)
13:15 Ümarlaud: Kuidas hinnata interdistsiplinaarseid projekte?
Osalejad: Adam Drazin (UCL), Jussi Koitela (Frame Finland), Maija Rozenfelde (Läti Kunstiakadeemia), Indrek Sirkel (Lugemik)
15:00 Avatud formaat: sotsiaaldisaini projektid EKAst.
Ott Kagovere & Sandra Nuut: tigupost, ehk kuidas kujundada ümber aega ja ruumi, mida me anname enesele millegi ütlemiseks ja mõistmiseks.
Eva Liisa Kubinyi & Maarja Mõtus, noorte vaimse tervise probleemide leevendamisest
Kristi Kuusk, sotsiaalsest disainist erivajadustega lastele
Urmas Lüüs, eakate inimeste üksindusest
16:15 Maria Derlõši välikülastus Lasnamäele.
_______________
Osalemiseks palun registreeru siin.
Lisainfo: Francisco Martínez, francisco.martinez@artun.ee / +372 58038079
Projekti toetab Saksamaa Liitvabariigi Välisministeeriumi vahenditest Saksa Akadeemilise Vahetusteenistuse (DAAD) kaudu Balti-Saksa Kõrgkoolide Büroo.
Sotsiaalse disaini päevad
Neljapäev 08 september, 2022 — Reede 09 september, 2022
Sotsiaalse disaini päevad
8.–9. september, EKAs
Eestis on vaimse tervisega kimpus 40000 last. Igal aastal visatakse meil ära 164 miljoni euro väärtuses toitu. Meil on tungiv vajadus mõista riiki saab unud üle 45000 Ukraina põgeniku keerulist kogemust. Kuidas võiks sotsiaalne disain aidata meid nende teemade mõistmisel ning nendega tegelemisel?
Sotsiaalse disaini päevadel kohtuvad EKAs kakskümmend kaks valdkonna professionaali, et arutleda järgnevate küsimuste üle:
- Millist poliitilist mõju omavad disainerid?
- Miks on disain sotsiaalne praktika?
- Kas disaini meetodid võiksid meil aidata ühiskondlikke muutusi mõista ja käsitada?
Disaini roll ühiskonnas on tormakas muutumises. On selgelt tajutav, kuidas disaini ei peeta pelgalt enam uute toodete väljamõtlemise praktikaks, vaid seda nähakse üha enam tehnikate kogumina, mille abil tegeleda keerukate probleemidega. Siit tuleb ka vajadus disaini muutunud rolli majanduslikes ja poliitilistes küsimustes määratleda.
Nagu ütles MOME sotsiaalse disaini uurimiskeskuse juht Bori Fehér: “See üritus aitab leida vormi kiiresti arenevale uurimisvaldkonnale, mis aitab Eestis arendada uusi kaasava disaini ja sotsiaalse sekkumise viise.”
Järgmisel aastal avab EKA uue sotsiaalse disaini magistriõppe, kus tegeletakse disaini kui sotsiaalse ja poliitilise praktikaga. Õppekava eesmärgiks on aidata disaineril mõista ühiskondlike muutuste tagamaid ning võimestada õppijaid tänaste keerukate probleemidega tegelemisel.
Sotsiaalse disaini päevadest võtavad osa kolleegid üle Euroopa, et arutada valdkonna võtmeküsimusi. Näiteks on Guy Julier kirjutanud aktivismist ja disaini majanduslikust mõõtmest, Jesko Fezer arhitektuurist ja kogukondlikkusest, Eeva Berglund sellest, kuidas uurida keskkonnaaktivismi. Jussi Koitela on uurinud külalislahkust ning valdkondadeüleseid praktikaid, Maija Rozenfelde disainiinstitutsioone, Bianca Herlo rohujuuretasandi poliitikaid ja kodanikutaristuid. Adam Drazin on kirjutanud disainiantropoloogiast, Liene Ozoliņa ühiskonnateooriast ning Alvise Mattozzi innovatsioonist ja jätkusuutlikkusest, jne, jne.
Sotsiaalse disaini päevade raames toimuvad ka mitmed eksperimentaalsed töötoad ning väljasõidud, kus keskendutakse mitmesugustele teemadele, nagu vaimne tervis, liikideülene suhtlemine ja põliselanike õigused. Nendel päevadel saab Tallinnast hetkeks Euroopa sotsiaalse disaini pealinn.
_______________
Neljapäev, 8. september / A-101
10:30 Ümarlaud: Mida võimaldab sotsiaalne disain?
Osalejad: Bori Fehér (MOME Budapest), Guy Julier (Aalto), Alvise Mattozzi (Politecnico Torino), Ruth-H. Melioranski (EKA)
13:30 Avatud formaadid / A-307
Hermione Spriggs (UCL): Metsiku järgimine / Liikideülesed vestlused.
Nathaly Pinto (Aalto): Disain Globaalse lõuna toetuseks.
16:00 Reis Paljassaarde Andra Aaloega.
Reede, 9. september / A-306
10:15 Ümarlaud: Millal, kus, kellega, milleks? Sotsiaalne käib alati mitmuses.
Osalejad: Eeva Berglund (Aalto), Jesko Fezer (HFBK Hamburg), Bianca Herlo (UDK Berlin), Liene Ozoliņa (Läti Kultuuriakadeemia)
13:15 Ümarlaud: Kuidas hinnata interdistsiplinaarseid projekte?
Osalejad: Adam Drazin (UCL), Jussi Koitela (Frame Finland), Maija Rozenfelde (Läti Kunstiakadeemia), Indrek Sirkel (Lugemik)
15:00 Avatud formaat: sotsiaaldisaini projektid EKAst.
Ott Kagovere & Sandra Nuut: tigupost, ehk kuidas kujundada ümber aega ja ruumi, mida me anname enesele millegi ütlemiseks ja mõistmiseks.
Eva Liisa Kubinyi & Maarja Mõtus, noorte vaimse tervise probleemide leevendamisest
Kristi Kuusk, sotsiaalsest disainist erivajadustega lastele
Urmas Lüüs, eakate inimeste üksindusest
16:15 Maria Derlõši välikülastus Lasnamäele.
_______________
Osalemiseks palun registreeru siin.
Lisainfo: Francisco Martínez, francisco.martinez@artun.ee / +372 58038079
Projekti toetab Saksamaa Liitvabariigi Välisministeeriumi vahenditest Saksa Akadeemilise Vahetusteenistuse (DAAD) kaudu Balti-Saksa Kõrgkoolide Büroo.