Avatud loengud
05.10.2018
Tuntud leedu kunstnik Deimantas Narkevičius tutvustab oma loomingut
Avatud loeng toimub 5. oktoobril kell 16.00 -17.30, EKA ruumis A302.
Deimantas Narkevičius (1964, Leedu) on kunstnik, kes elab ja töötab Vilniuses. Ta õppis Vilniuse Kunstiakadeemias skulptuuri, kuid tema loomingu peamiseks meediumiks on juba üheksakümnendate keskpaigast alates narratiivne film ja video. Kunstniku tähelepanu keskpunktis on ajaloo ja mälu protsesside uurimine, kusjuures ajalugu võib tema loomingu kontekstis käsitelda nii metodoloogiana(distsipliin) kui ka peamise uurimisainena (teema). Oma loomingus uurib Narkevičius isiklike mälestuste suhet poliitilise ajalooga, eriti oma kodumaal Leedus. Narkevičiuse filmid, kus ta sageli (taas)kasutab dokumentaalseid arhiivisalvestisi, kaadritagust häält, intervjueerimist, sündmuste taasesitamise ja -kehastamise võtteid ning leitud fotosid, allutavad ajaloolised sündmused kino narratiivsele struktuurile.
Kontakt:
Anders Härm
anders.harm@artun.ee
Tuntud leedu kunstnik Deimantas Narkevičius tutvustab oma loomingut
Reede 05 oktoober, 2018
Avatud loeng toimub 5. oktoobril kell 16.00 -17.30, EKA ruumis A302.
Deimantas Narkevičius (1964, Leedu) on kunstnik, kes elab ja töötab Vilniuses. Ta õppis Vilniuse Kunstiakadeemias skulptuuri, kuid tema loomingu peamiseks meediumiks on juba üheksakümnendate keskpaigast alates narratiivne film ja video. Kunstniku tähelepanu keskpunktis on ajaloo ja mälu protsesside uurimine, kusjuures ajalugu võib tema loomingu kontekstis käsitelda nii metodoloogiana(distsipliin) kui ka peamise uurimisainena (teema). Oma loomingus uurib Narkevičius isiklike mälestuste suhet poliitilise ajalooga, eriti oma kodumaal Leedus. Narkevičiuse filmid, kus ta sageli (taas)kasutab dokumentaalseid arhiivisalvestisi, kaadritagust häält, intervjueerimist, sündmuste taasesitamise ja -kehastamise võtteid ning leitud fotosid, allutavad ajaloolised sündmused kino narratiivsele struktuurile.
Kontakt:
Anders Härm
anders.harm@artun.ee
22.09.2018
Ehtekunstnik Charon Kranseni avatud loeng “Has contemporary jewelry matured?”
20-22 septembrini juhendab Eesti Kunstiakadeemia ehte- ja sepakunsti osakonnas meistriklassi New Yorgi galerist ja kunstivahendaja Charon Kransen.
Ehtekunstnik Charon Kranseni avatud loeng “Has contemporary jewelry matured?”
Laupäev 22 september, 2018
20-22 septembrini juhendab Eesti Kunstiakadeemia ehte- ja sepakunsti osakonnas meistriklassi New Yorgi galerist ja kunstivahendaja Charon Kransen.
20.09.2018
Arhitektuuriteaduskonna avatud loeng: ENRIQUE SOBEJANO
Neljapäeval, 20. septembril algusega kell 18.00 toimub Eesti Kunstiakadeemia suures saalis (Põhja pst 7, 1. korrusel) Hispaania arhitekti Enrique Sobejano avalik loeng. Enrique Sobejano on arhitektuuribüroo Nieto Sobejano asutaja ja partner, büroo võitis 2014. aastal Arvo Pärdi Keskuse uue hoone arhitektuurivõistluse. Eriline maja avatakse Laulasmaa mändide all oktoobri keskpaigas. Sobejano tuleb Tallinnasse esinema EKA arhitektuuriteaduskonna Avatud Loengute sarja raames – loengud toimuvad neljapäeviti iga kahe nädala tagant, on inglise keeles ning tasuta.
Nieto Sobejano puhul on tegu viimastel aastatel kiirelt kuulsust koguva Hispaania arhitektuuribürooga, kes 2015. aastal pälvis nii maineka Alvar Aalto medali kui Ameerika Arhitektide Instituudi AIA auliikme staatuse. Nieto Sobejano loodud Madinat al-Zahra muuseum Hispaanias Córdoba lähistel sai 2012. aastal Euroopa muuseumi aastaauhinna, Córdoba kaasaegse kunsti keskus pääses 2015 aastal Mies van der Rohe Euroopa arhitektuuriauhinna lõppvooru. Nieto Sobejano arhitektid kasutavad oma loomingus meeldejäävaid vorme ja hoolikalt läbimõeldud detaile ning materjale, ent sama oluline on nende jaoks iga projekti kontekst ning ruumiline elamuslikkus. Loengul tutvustab Enrique Sobejano vähem kui kuu aja pärast avatavat Arvo Pärdi Keskuse uut hoonet, mis seal juhtuma hakkab ja millist ruumi tema büroo keskusesse luua soovis, puudutades ka keskuse loomise siseelu.
Enrique Sobejano (s. 1957 Madridis) on lõpetanud Madridi Polütehnilise Instituudi ning Columbia Ülikooli kraadiõppe New Yorgis. Ta töötab arhitektuurse projekteerimise professorina Berliini Kunstiülikoolis, andes külalisõppejõuna loenguid erinevates ülikoolides üle maailma. 1986-1991 oli ta koos Fuensanta Nietoga Madridi arhitektide liidu ajakirja Arquitectura toimetaja. Nieto Sobejano bürool on kontorid Madridis ja Berliinis.
Kuulama on oodatud kõikide Eesti koolide tudengid – olgu siis arhitektuuri, urbanistika, sisearhitektuuri või ka robootika, programmeerimise, disaini ning vabade kunstide valdkonnast; samuti tegutsevad arhitektid, õppejõud ning lihtsalt arhitektuuri- ja ruumihuvilised – eriti aga kõik, kes kaaluvad tulevikus arhitektuuri õppima asumist. Avatud loengud on alati tasuta ja inglise keeles.
EKA arhitektuuri ja linnaplaneerimise osakond on arhitektuuri avatud loenguid korraldanud 2012. aastast alates – igal õppeaastal astub Tallinnas erialase publiku ette kümmekond valdkonna omanäolist praktikut ja hinnatud teoreetikut. EKA arhitektuuriteaduskond on Eesti arhitektuurihariduse keskpunkt ja olulisim kompetentsikeskus kõigis tehiskeskkonda loovates distsipliinides, hõlmates sisearhitektuuri, arhitektuuri ja linnaplaneerimise valdkonda.
Loengusarja toetab Eesti Kultuurkapital
Kuraatorid: Sille Pihlak, Johan Tali
https://www.facebook.com/EKAarhitektuur/
Lisainfo:
Pille Epner
E-post: arhitektuur@artun.ee
Tel. +372 642 0071
Arhitektuuriteaduskonna avatud loeng: ENRIQUE SOBEJANO
Neljapäev 20 september, 2018
Neljapäeval, 20. septembril algusega kell 18.00 toimub Eesti Kunstiakadeemia suures saalis (Põhja pst 7, 1. korrusel) Hispaania arhitekti Enrique Sobejano avalik loeng. Enrique Sobejano on arhitektuuribüroo Nieto Sobejano asutaja ja partner, büroo võitis 2014. aastal Arvo Pärdi Keskuse uue hoone arhitektuurivõistluse. Eriline maja avatakse Laulasmaa mändide all oktoobri keskpaigas. Sobejano tuleb Tallinnasse esinema EKA arhitektuuriteaduskonna Avatud Loengute sarja raames – loengud toimuvad neljapäeviti iga kahe nädala tagant, on inglise keeles ning tasuta.
Nieto Sobejano puhul on tegu viimastel aastatel kiirelt kuulsust koguva Hispaania arhitektuuribürooga, kes 2015. aastal pälvis nii maineka Alvar Aalto medali kui Ameerika Arhitektide Instituudi AIA auliikme staatuse. Nieto Sobejano loodud Madinat al-Zahra muuseum Hispaanias Córdoba lähistel sai 2012. aastal Euroopa muuseumi aastaauhinna, Córdoba kaasaegse kunsti keskus pääses 2015 aastal Mies van der Rohe Euroopa arhitektuuriauhinna lõppvooru. Nieto Sobejano arhitektid kasutavad oma loomingus meeldejäävaid vorme ja hoolikalt läbimõeldud detaile ning materjale, ent sama oluline on nende jaoks iga projekti kontekst ning ruumiline elamuslikkus. Loengul tutvustab Enrique Sobejano vähem kui kuu aja pärast avatavat Arvo Pärdi Keskuse uut hoonet, mis seal juhtuma hakkab ja millist ruumi tema büroo keskusesse luua soovis, puudutades ka keskuse loomise siseelu.
Enrique Sobejano (s. 1957 Madridis) on lõpetanud Madridi Polütehnilise Instituudi ning Columbia Ülikooli kraadiõppe New Yorgis. Ta töötab arhitektuurse projekteerimise professorina Berliini Kunstiülikoolis, andes külalisõppejõuna loenguid erinevates ülikoolides üle maailma. 1986-1991 oli ta koos Fuensanta Nietoga Madridi arhitektide liidu ajakirja Arquitectura toimetaja. Nieto Sobejano bürool on kontorid Madridis ja Berliinis.
Kuulama on oodatud kõikide Eesti koolide tudengid – olgu siis arhitektuuri, urbanistika, sisearhitektuuri või ka robootika, programmeerimise, disaini ning vabade kunstide valdkonnast; samuti tegutsevad arhitektid, õppejõud ning lihtsalt arhitektuuri- ja ruumihuvilised – eriti aga kõik, kes kaaluvad tulevikus arhitektuuri õppima asumist. Avatud loengud on alati tasuta ja inglise keeles.
EKA arhitektuuri ja linnaplaneerimise osakond on arhitektuuri avatud loenguid korraldanud 2012. aastast alates – igal õppeaastal astub Tallinnas erialase publiku ette kümmekond valdkonna omanäolist praktikut ja hinnatud teoreetikut. EKA arhitektuuriteaduskond on Eesti arhitektuurihariduse keskpunkt ja olulisim kompetentsikeskus kõigis tehiskeskkonda loovates distsipliinides, hõlmates sisearhitektuuri, arhitektuuri ja linnaplaneerimise valdkonda.
Loengusarja toetab Eesti Kultuurkapital
Kuraatorid: Sille Pihlak, Johan Tali
https://www.facebook.com/EKAarhitektuur/
Lisainfo:
Pille Epner
E-post: arhitektuur@artun.ee
Tel. +372 642 0071
19.09.2018
Jaana Päeva kotikollektsiooni esitlus ja eelretsenseerimine
Kolmapäeval, 19. septembril 2018. a kell 17:00 toimub Eesti Kunstiakadeemia Aksessuaari- ja köitedisaini osakonnas (ruum B511, Põhja puiestee 7, Tallinn,) kunsti ja disaini eriala doktorandi Jaana Päeva kotikollektsiooni BAGS FOR ME esitlus ja eelretsenseerimine.
Kollektsioon on kolmas osa loomepõhisest doktoritööst, mis uurib käekottide tähenduslikkust ning positsiooni visuaalse märgina.
Doktoritöö juhendaja on prof dr Nithikul Nimkulrat.
Eelretsensendid on dr Malcolm Barnard ja Kai Lobjakas.
Jaana Päeva doktoritöö eesmärgiks on analüüsida käekoti kui tarbeeseme võimet olla tähenduse kandja toetudes kvalitatiivsele uurimusele käekottide disainist Eesti Vabariigis 1918-1940. Esimene loomeprojekt tegeles uue ja uuenduslikuga, teise kollektsiooni sisendiks olid klassikalise käekoti tunnusjooned ning kolmanda teemaks kohalike Eestis toodetud käekottide eripärad.
Esitletava kollektsiooni sisendiks on rohkem kui kahesaja kohalikes muuseumides säilinud käekoti analüüs. Kottide sari BAGS FOR ME koosneb seitsmest nahkkotist, mille kandvaks ideeks on koti välimuse ning sisemuse vastuolulisus. Tähelepanu on privaatsel ja nähtamatul – koti sisemusel. Tähendust loovad kasutatud materjalid, nende värv, faktuur ja muster, detailid, tehniline teostus ning viimistluse aste. Kollektsiooni eesmärgiks on testida koti sisemuse võimekust olla sõnumikandja.
Tänud: Helle Avila (Eesti Ajaloomuuseum), Anne Tiivel (Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseum), Ene Heimvell ja Urve Mankin (Tallinna Linnamuuseum), Eesti Kunstiakadeemia aksessuaari- ja köitedisaini osakond.
Üritus toimub inglise keeles.
Olete oodatud!
Jaana Päeva kotikollektsiooni esitlus ja eelretsenseerimine
Kolmapäev 19 september, 2018
Kolmapäeval, 19. septembril 2018. a kell 17:00 toimub Eesti Kunstiakadeemia Aksessuaari- ja köitedisaini osakonnas (ruum B511, Põhja puiestee 7, Tallinn,) kunsti ja disaini eriala doktorandi Jaana Päeva kotikollektsiooni BAGS FOR ME esitlus ja eelretsenseerimine.
Kollektsioon on kolmas osa loomepõhisest doktoritööst, mis uurib käekottide tähenduslikkust ning positsiooni visuaalse märgina.
Doktoritöö juhendaja on prof dr Nithikul Nimkulrat.
Eelretsensendid on dr Malcolm Barnard ja Kai Lobjakas.
Jaana Päeva doktoritöö eesmärgiks on analüüsida käekoti kui tarbeeseme võimet olla tähenduse kandja toetudes kvalitatiivsele uurimusele käekottide disainist Eesti Vabariigis 1918-1940. Esimene loomeprojekt tegeles uue ja uuenduslikuga, teise kollektsiooni sisendiks olid klassikalise käekoti tunnusjooned ning kolmanda teemaks kohalike Eestis toodetud käekottide eripärad.
Esitletava kollektsiooni sisendiks on rohkem kui kahesaja kohalikes muuseumides säilinud käekoti analüüs. Kottide sari BAGS FOR ME koosneb seitsmest nahkkotist, mille kandvaks ideeks on koti välimuse ning sisemuse vastuolulisus. Tähelepanu on privaatsel ja nähtamatul – koti sisemusel. Tähendust loovad kasutatud materjalid, nende värv, faktuur ja muster, detailid, tehniline teostus ning viimistluse aste. Kollektsiooni eesmärgiks on testida koti sisemuse võimekust olla sõnumikandja.
Tänud: Helle Avila (Eesti Ajaloomuuseum), Anne Tiivel (Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseum), Ene Heimvell ja Urve Mankin (Tallinna Linnamuuseum), Eesti Kunstiakadeemia aksessuaari- ja köitedisaini osakond.
Üritus toimub inglise keeles.
Olete oodatud!
07.09.2018
Ehtekunstniku Ruudt Petersi avalik loeng
Reedel, 7. septembril kell 18.00 peab loengu oma loomingust peagi lõppeval näitusel “BRON” Hollandi ehtekunstnik Ruudt Peters.
Suurepärane võimalus legendaarse kunstnikuga kohtuda!
Sissepääs muuseumipiletiga.
Näitust “BRON” saab Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumis vaadata kuni pühapäeva, 9. septembrini!
ETDM esitleb esmakordselt Eestis legendaarse Hollandi ehtekunstniku Ruudt Petersi mahukat loomingut. Retrospektiivnäitus „BRON“ („Allikas“) on ülevaade Petersi 1970. aastate alguse mässumeelsest ehteloomingust kuni viimaste aastate sügavmõtteliste teosteni, mis tuginevad tema uurimustele kultuuridest, tavadest ja kommetest.
Petersi loomingu alusmüüri moodustab uudishimu inimeksistentsi ja selle olemuse vastu. Ta uurib lakkamatult erinevaid kultuure, filosoofiaid, uskumusi ja materjale. Ta jälgib, avastab ja tõlgendab. Oma leidude põhjal loob ta ehteid ja esemeid, mis pole kunagi otsesed tõlked nähtust, vaid läbitunnetatud mõtete ja kujutlusvõime viljad. Petersi põhiküsimused keskenduvad usule, filosoofiale ja alkeemiale ning nende seostele tema endaga. Tal õnnestub muuta need küsimused selgelt äratuntava autorikäekirjaga kunstiks. Peters: „Kõik mu ehted on omavahel seotud, nad sünnivad sündmuste voost ja lähtuvad erinevatest inspiratsiooniallikatest. Põhjus ja tagajärg. Mõju ja vastasmõju. Kukkumine ja tõusmine. Ebakindlus. Avastus. Uudishimu. Kõik see kokku moodustab näituse „BRON“, mis andes ülevaate minu loomingust, tutvustab ka minu inspiratsiooniallikaid. Lühifilmid, mis on ligipääsetavad QR-koodide abil, võimaldavad külastajal avastada tööde sügavamaid kihte.“
Peters liikus juba varakult ehtekunstist edasi skulpturaalsete lahenduste suunas, kuna ta ei tundnud end mugavalt dogmaatilises õhustikus, mis oli iseloomulik 1970. aastate ehtekunstile. Seetõttu pole kokkusattumus, et alates 1990. aastatest on Peters näidanud oma töid installatsioonivormis. Tol ajal oli ta üks esimesi ehtekunstnikke, kes pidas ehetega sama oluliseks nende esitlemise viisi. Seetõttu näitab Peters oma töid loogilises ja põnevas kontekstis. Väljapanekute muljet avaldavad ja kõneainet pakkuvad installatsioonid on lahutamatu osa Petersi kunstnikukäekirjast; ühtlasi näitab ta sellega, kui oluline on ehte kui skulptuuri jaoks tegelik ümbrus ja kontekst.
Näitusele on loodud multimeediat kaasav kujundus, mis seob klaaskuplites eksponeeritud ehted ja objektid. Eesti publiku jaoks on kureeritud filmiprogramm, mis keskendub eelkõige kunstniku loominguprotsessile, kuid ka õpetamisele ja kureerimisele. Näha saab temaga tehtud avameelseid intervjuusid.
Näitust saadab Arnoldsche kirjastuse väljaantud raamat (270 lk), mis on müügil ka muuseumipoes.
Näituse lõpufaasis viib Peters läbi meistriklassi EKA ehte- ja sepakunsti osakonna üliõpilastele.
Rahvusvaheliselt tunnustatud erialaspetsialisti kutsumisega Eestisse soovib muuseum laiendada arusaamist tänapäeva tarbekunsti- ja disainipraktikatest rahvusvahelisel väljal. Selleks annab Petersi loominguga tutvumine suurepärase võimaluse.
BRON oli esmakordselt eksponeeritud CODA muuseumis, Hollandis Apeldoornis (2017). ETDMil on võimalus näidata väljapanekut enne selle liikumist Hiina ja Helsingi Disainimuuseumisse.
Kunstnik ja ehtedisainer Ruudt Peters (1950) on lõpetanud Gerrit Rietveldi Akadeemia Amsterdamis. 1973 asutas Leeuwardenis galerii Ekster. Ehtekunsti ja skulptuuri kõrval tegeleb Peters mitmesuguste avaliku ruumi projektidega, sh purskkaev Den Boschis Hieronymus Boschi Kunstikeskuse ees ning mitmed linnaruumiprojektid Amsterdamis. 2000 Françoise van den Boschi auhind, 2004 Herbert Hofmanni auhind, 2005 Marzee auhind.
Petersi loomemeetodiks on süvendatud uurimistöö kindlal teemal, mille väljundiks on näitus. 44 aasta jooksul on kunstnik töötanud välja 24 kontseptuaalset ehtesarja, mida ta on eksponeerinud isikunäituse formaadis 75 korral paljudes galeriides ja muuseumides üle maailma. Ta on osalenud enam kui 90 grupinäitusel. Tema töid leiab muuseumikogudest Hollandis ja üle maailma, arvukatest erakogudest. Regulaarselt võib neid näha Amsterdamis RA galeriis, Nijmegenis Marzee galeriis, Karlsruhes Spektrumi galeriis, Hudsonis New Yorgi osariigis Ornamentumi galeriis ning Amsterdamis Rob Koudijsi galeriis jm. Tema loomingu kohta on välja antud ligi 20 raamatut.
Peters on õpetanud Kampeni kunstikoolis, Amsterdami Gerrit Rietveldi Akadeemias, Stockholmi kunsti-, tarbekunsti- ja disainiülikooli Konstfack ehtekunstiosakonnas Ädellab ning Firenzes kaasaegse ehtekunsti koolis Alchimia, Eesti Kunstiakadeemias jm. Ta on korraldanud arvukalt kontseptuaalse ehtekunsti töötubasid nii oma stuudios ja suvekodus kui ka mujal. Peters on üks uue ehtekunsti magistriprogrammi „Challenging jewellery“ algatajatest Sandbergi Instituudis Amsterdamis.
Ehtekunstniku Ruudt Petersi avalik loeng
Reede 07 september, 2018
Reedel, 7. septembril kell 18.00 peab loengu oma loomingust peagi lõppeval näitusel “BRON” Hollandi ehtekunstnik Ruudt Peters.
Suurepärane võimalus legendaarse kunstnikuga kohtuda!
Sissepääs muuseumipiletiga.
Näitust “BRON” saab Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumis vaadata kuni pühapäeva, 9. septembrini!
ETDM esitleb esmakordselt Eestis legendaarse Hollandi ehtekunstniku Ruudt Petersi mahukat loomingut. Retrospektiivnäitus „BRON“ („Allikas“) on ülevaade Petersi 1970. aastate alguse mässumeelsest ehteloomingust kuni viimaste aastate sügavmõtteliste teosteni, mis tuginevad tema uurimustele kultuuridest, tavadest ja kommetest.
Petersi loomingu alusmüüri moodustab uudishimu inimeksistentsi ja selle olemuse vastu. Ta uurib lakkamatult erinevaid kultuure, filosoofiaid, uskumusi ja materjale. Ta jälgib, avastab ja tõlgendab. Oma leidude põhjal loob ta ehteid ja esemeid, mis pole kunagi otsesed tõlked nähtust, vaid läbitunnetatud mõtete ja kujutlusvõime viljad. Petersi põhiküsimused keskenduvad usule, filosoofiale ja alkeemiale ning nende seostele tema endaga. Tal õnnestub muuta need küsimused selgelt äratuntava autorikäekirjaga kunstiks. Peters: „Kõik mu ehted on omavahel seotud, nad sünnivad sündmuste voost ja lähtuvad erinevatest inspiratsiooniallikatest. Põhjus ja tagajärg. Mõju ja vastasmõju. Kukkumine ja tõusmine. Ebakindlus. Avastus. Uudishimu. Kõik see kokku moodustab näituse „BRON“, mis andes ülevaate minu loomingust, tutvustab ka minu inspiratsiooniallikaid. Lühifilmid, mis on ligipääsetavad QR-koodide abil, võimaldavad külastajal avastada tööde sügavamaid kihte.“
Peters liikus juba varakult ehtekunstist edasi skulpturaalsete lahenduste suunas, kuna ta ei tundnud end mugavalt dogmaatilises õhustikus, mis oli iseloomulik 1970. aastate ehtekunstile. Seetõttu pole kokkusattumus, et alates 1990. aastatest on Peters näidanud oma töid installatsioonivormis. Tol ajal oli ta üks esimesi ehtekunstnikke, kes pidas ehetega sama oluliseks nende esitlemise viisi. Seetõttu näitab Peters oma töid loogilises ja põnevas kontekstis. Väljapanekute muljet avaldavad ja kõneainet pakkuvad installatsioonid on lahutamatu osa Petersi kunstnikukäekirjast; ühtlasi näitab ta sellega, kui oluline on ehte kui skulptuuri jaoks tegelik ümbrus ja kontekst.
Näitusele on loodud multimeediat kaasav kujundus, mis seob klaaskuplites eksponeeritud ehted ja objektid. Eesti publiku jaoks on kureeritud filmiprogramm, mis keskendub eelkõige kunstniku loominguprotsessile, kuid ka õpetamisele ja kureerimisele. Näha saab temaga tehtud avameelseid intervjuusid.
Näitust saadab Arnoldsche kirjastuse väljaantud raamat (270 lk), mis on müügil ka muuseumipoes.
Näituse lõpufaasis viib Peters läbi meistriklassi EKA ehte- ja sepakunsti osakonna üliõpilastele.
Rahvusvaheliselt tunnustatud erialaspetsialisti kutsumisega Eestisse soovib muuseum laiendada arusaamist tänapäeva tarbekunsti- ja disainipraktikatest rahvusvahelisel väljal. Selleks annab Petersi loominguga tutvumine suurepärase võimaluse.
BRON oli esmakordselt eksponeeritud CODA muuseumis, Hollandis Apeldoornis (2017). ETDMil on võimalus näidata väljapanekut enne selle liikumist Hiina ja Helsingi Disainimuuseumisse.
Kunstnik ja ehtedisainer Ruudt Peters (1950) on lõpetanud Gerrit Rietveldi Akadeemia Amsterdamis. 1973 asutas Leeuwardenis galerii Ekster. Ehtekunsti ja skulptuuri kõrval tegeleb Peters mitmesuguste avaliku ruumi projektidega, sh purskkaev Den Boschis Hieronymus Boschi Kunstikeskuse ees ning mitmed linnaruumiprojektid Amsterdamis. 2000 Françoise van den Boschi auhind, 2004 Herbert Hofmanni auhind, 2005 Marzee auhind.
Petersi loomemeetodiks on süvendatud uurimistöö kindlal teemal, mille väljundiks on näitus. 44 aasta jooksul on kunstnik töötanud välja 24 kontseptuaalset ehtesarja, mida ta on eksponeerinud isikunäituse formaadis 75 korral paljudes galeriides ja muuseumides üle maailma. Ta on osalenud enam kui 90 grupinäitusel. Tema töid leiab muuseumikogudest Hollandis ja üle maailma, arvukatest erakogudest. Regulaarselt võib neid näha Amsterdamis RA galeriis, Nijmegenis Marzee galeriis, Karlsruhes Spektrumi galeriis, Hudsonis New Yorgi osariigis Ornamentumi galeriis ning Amsterdamis Rob Koudijsi galeriis jm. Tema loomingu kohta on välja antud ligi 20 raamatut.
Peters on õpetanud Kampeni kunstikoolis, Amsterdami Gerrit Rietveldi Akadeemias, Stockholmi kunsti-, tarbekunsti- ja disainiülikooli Konstfack ehtekunstiosakonnas Ädellab ning Firenzes kaasaegse ehtekunsti koolis Alchimia, Eesti Kunstiakadeemias jm. Ta on korraldanud arvukalt kontseptuaalse ehtekunsti töötubasid nii oma stuudios ja suvekodus kui ka mujal. Peters on üks uue ehtekunsti magistriprogrammi „Challenging jewellery“ algatajatest Sandbergi Instituudis Amsterdamis.
18.09.2018
Paul Jacksoni avatud loeng: Folding as a Language of Art and Design
Vaata ka Paul Jacksoni TEDtalk’i:
Paul Jacksoni avatud loeng: Folding as a Language of Art and Design
Teisipäev 18 september, 2018
Vaata ka Paul Jacksoni TEDtalk’i:
06.09.2018
Tash Willcocksi (Hyper Island) meistriklass tootedisaini osakonnas
Olete oodatud Hyper Islandi digitehnoloogiate õppekava juhi Tash Willcocksi meistriklassi.
David Kolbi õppemetoodikast lähtuv meistriklass keskendub praktilise suunitlusega meeskonnaülesande näitel erinevatele (enese-)juhtimis- ja otsustusprotsessidele ning töökultuuri tulemuslikule kujundamisele.
Meistriklass toimub sel õppeaastal Eesti Kunstiakadeemia tootedisainiosakonnas avatud digitootedisaini õppekava tutvustava üritusteseeria raames.
Palume meistriklassis osalemise soovist teada anda aadressil tootedisain@artun.ee hiljemalt teisipäevaks, 4. septembriks.
Reedel, 7. septembril esineb Tash Wilcocks ettekandega The Future of Education Looks Like a Jazz Club Tallinnas toimuval (digi-)tootedisaineritele ja front-end arendajatele suunatud konverentsil Refresh.
Rohkem infot:
Tash Wilcocks http://refresh.rocks/tash-willcocks/
Hyper Island https://www.hyperisland.com
Refresh http://refresh.rocks
Tash Willcocksi (Hyper Island) meistriklass tootedisaini osakonnas
Neljapäev 06 september, 2018
Olete oodatud Hyper Islandi digitehnoloogiate õppekava juhi Tash Willcocksi meistriklassi.
David Kolbi õppemetoodikast lähtuv meistriklass keskendub praktilise suunitlusega meeskonnaülesande näitel erinevatele (enese-)juhtimis- ja otsustusprotsessidele ning töökultuuri tulemuslikule kujundamisele.
Meistriklass toimub sel õppeaastal Eesti Kunstiakadeemia tootedisainiosakonnas avatud digitootedisaini õppekava tutvustava üritusteseeria raames.
Palume meistriklassis osalemise soovist teada anda aadressil tootedisain@artun.ee hiljemalt teisipäevaks, 4. septembriks.
Reedel, 7. septembril esineb Tash Wilcocks ettekandega The Future of Education Looks Like a Jazz Club Tallinnas toimuval (digi-)tootedisaineritele ja front-end arendajatele suunatud konverentsil Refresh.
Rohkem infot:
Tash Wilcocks http://refresh.rocks/tash-willcocks/
Hyper Island https://www.hyperisland.com
Refresh http://refresh.rocks
04.09.2018
Nadia Hebsoni kunstnikuvestlus
Nadia Hebsoni kunstnikuvestlus
Teisipäev 04 september, 2018
06.06.2018 — 14.06.2018
Open ARS: Connectorium
Kuidas kunstnikuna ära elada?
Kuidas teha esimesi samme rahvusvahelisel kunstiväljal?
Kuidas toimib avaliku kunsti süsteem Skandinaavias?
Millised on avaliku kunsti võimalused ja ohud?
Alustav üritustesari OPEN ARS: Connectorium tegeleb just nende küsimustega. Nüüdiskunsti professionaalid, kelle eesmärk on laiendada oma koostöövõrgustikku ja omandada avaliku kunstiga seotud teadmisi – ootame teid osalema!
AVATUD ARS: CONNECTORIUMi projekt ootab teid juunikuisele 2×2-päevasele üritusele, mis keskendub Skandinaavimaade avaliku kunsti teemale. Loenguid, ateljeekülastusi, konsultatsioone ja töötuba viivad läbi kuraator ja kunstikonsultant Torun Ekstrand ja kunstnik Jan Christensen. CONNECTORIUMi üritustesarja autorid ja kuraatorid on kunstnikepaar Varvara & Mar, kes on ARSi kunstilinnaku aktiivsed residendid. Connectoorium toimub EKLi Avatud ARSi projekti raames Euroopa Regionaalfondi ja EASi toetusel.
Ajakava:
6. Juuni kell 17.00 Torun Ekstrandi loeng, milles ta tutvustab oma rahvusvahelisi projekte, Rootsi avaliku kunsti süsteemi telgitaguseid ning oma kogemusi kunsti konsultandi ja žürii liikmena.
Osavõtutasu 12 EUR
7. Juuni – toimuvad eelnevalt kokkulepitud kunstnike ateljeekülastused ja kunstnike konsultatsioonid Torun Ekstrandiga. Konsultatsioonidele ootame eelkõige loengus osalejaid.
13. Juuni kell 17.00 Jan Christenseni loeng, kus ta tutvustab oma pikaajalist ja mitmekülgset kunstnikupraktikat ja -kogemust avaliku kunsti vallas ning jagab kasulikke nippe rahvusvaheliste koostööprojektide elluviimisest ja osalemisest.
Osavõtutasu 12 EUR (töötoas osalejatele on loeng TASUTA)
14. Juuni 11.00 – 19.00 Jan Christenseni praktikapõhine töötuba, mis keskendub kolmele teemale:
STRATEEGIA elamiseks ja töötamiseks nüüdiskunstnikuna rahvusvahelises kunstimaailmas; NÄIDISPROJEKT: avalike kunstiprojektide põhjalik ettevalmistus ideest valmistamiseni; PRESENTATSIOON: esitlustehnikad ja -töövahendid, mida kasutada presentatsiooni tegemiseks, diskussioon koostööst, tarkvara ja tehnoloogia plussidest ja miinustest.
Teretulnud on kõik kunstnikud, kelle eesmärk on oma kunstiprojektide kavandeid parimal võimalikul moel esitleda. Töötoas käiakse läbi kogu kunstiprojektiga seotud protsess, ideest teostuseni. Samuti jagab edukas kunstnik nõuandeid, kuidas oma kunstnikupraktikaga ära elada.
NB! Töötoas osalejatel on soovitav (ent mitte kohustuslik!) kaasa võtta arvuti ja oma projekti kavand.
Osavõtutasu 36 EUR (sisaldab Jan Christenseni TASUTA loengut).
Osalejate arv üritustel on piiratud! Üritustest osavõtmiseks on avatud registreerimine: https://docs.google.com/forms/d/e/1FAIpQLSedZ3Ccqnb2cqYeCBq-WGelaenFtcja33s7vLak46_ChzMQBA/viewform?usp=sf_link
Üritus toimub ARSi kunstilinnakus, Pärnu mnt 154 Tallinnas, ruumis 111.
Lisainfo: Varvara Guljajeva, varvarag@gmail.com, telefon: 58178424
Rootsi kuraator ja kunstikonsultant Torun Ekstrand on Rootsi avaliku kunsti valdkonna ekspert, kellel on laialdased teadmised ja kogemused rahvusvaheliste koostöövõrgustike ja koostööprojektide loomises ja juhtimises.
Torun on töötanud rahvusvaheliste kunstiorganisatsioonidega ja kunstnikega alates 2002. aastast. Tema viimaste projektide hulgas on “Songlines for a New Atlas” ja “Make a Change and Mare Balticum”. Ta juhib Art Line EL koostööprojekti, mis on platformiks algatustele, mis keskenduvad avaliku ruumi küsimustele. Samuti on ta interdistsiplinaarne osaluskunsti koostööprojekti “Think Tank Transbaltic” eesvedajaks Läänemere piirkonnas. Mõlemad eelnimetatud projektid on saanud tunnustust Euroopa Komisjoni poolt.
Torun Ekstrand töötab regionaalse kunsti arendajana aidates ja konsulteerides kunstiorganisatsioone ja kunstnikke. Näiteks kunstiresidentuur A.I.R. Blekinge – Baltic One on tema korraldatud.
Lisainfo: www.artland.se, www.artlinecatalogue.eu, www.artline-southbaltic.eu, www.thinktanktransbalticpilot.blogspot.com, www.konstiblekinge.se
Rahvusvaheliselt tunnustatud Norra kunstnik Jan Christensen elab ja töötab Oslos ja Berliinis. Jan on osalenud rahvusvahelistel näitustel alates 2001.aastast. Ta on koostööd teinud järgmiste kunstiinstitutsioonidega: Kunsthaus Baselland, Basel; Artsonje Art Center, Seoul; Stenersenmuseet, Oslo; Galleri F15, Jeløya; Sørlandets Kunstmuseum, Kristiansand; Stedelijk Museum voor Actuele Kunst (S.M.A.K.), Ghent; Viborg Kunsthalle, Viborg; Kubus Lenbachhaus, Städtische Galerie im Lenbachhaus und Kunstbau München ja paljud teised.
Jan on osalenud mitmetes residentuurides nagu IASPIS, Stockholm (2003); Villa Arson, Nice (2004); The International Studio Program of Changdong/The National Art Studio, Seoul (2004), The Irish Museum of Modern Art (IMMA), Dublin (2005); FRAC des Pays de la Loire, Carquefou/Nantes (2005); The Yeonhee-Dong 195 Residency Project, The Art Council of Korea, Seoul (2007); Montana State University, Bozeman, MT, USA (2010); SIM, Reykjavik; Seoul Art Space Geumcheon (SASG), Seoul (2012) and Viborg Kunsthal, Viborg (2014).
Lisaks sellele on Jan teostanud üle 30 avaliku kunsti tellimuse Norras ja väljaspool seda. Samuti kuuluvad mitmed tema kunstitööd era- ja muuseumikogudesse.
Jan Christensen on mitmetes kunstiorganisatsioonides juhatuse liige või osaleb eksperdina komisjonides nagu Ingerid Fegerstens Stiftelse, Oslo; Fellesverkstedet, Oslo; Tromsø Kunstforening, Tromsø; Prosjektrom Normanns, Stavanger; Billedkunst, Oslo; Sparebankstiftelsen DNB Art Award.
Lisainfo: http://www.janchristensen.org/
Open ARS: Connectorium
Kolmapäev 06 juuni, 2018 — Neljapäev 14 juuni, 2018
Kuidas kunstnikuna ära elada?
Kuidas teha esimesi samme rahvusvahelisel kunstiväljal?
Kuidas toimib avaliku kunsti süsteem Skandinaavias?
Millised on avaliku kunsti võimalused ja ohud?
Alustav üritustesari OPEN ARS: Connectorium tegeleb just nende küsimustega. Nüüdiskunsti professionaalid, kelle eesmärk on laiendada oma koostöövõrgustikku ja omandada avaliku kunstiga seotud teadmisi – ootame teid osalema!
AVATUD ARS: CONNECTORIUMi projekt ootab teid juunikuisele 2×2-päevasele üritusele, mis keskendub Skandinaavimaade avaliku kunsti teemale. Loenguid, ateljeekülastusi, konsultatsioone ja töötuba viivad läbi kuraator ja kunstikonsultant Torun Ekstrand ja kunstnik Jan Christensen. CONNECTORIUMi üritustesarja autorid ja kuraatorid on kunstnikepaar Varvara & Mar, kes on ARSi kunstilinnaku aktiivsed residendid. Connectoorium toimub EKLi Avatud ARSi projekti raames Euroopa Regionaalfondi ja EASi toetusel.
Ajakava:
6. Juuni kell 17.00 Torun Ekstrandi loeng, milles ta tutvustab oma rahvusvahelisi projekte, Rootsi avaliku kunsti süsteemi telgitaguseid ning oma kogemusi kunsti konsultandi ja žürii liikmena.
Osavõtutasu 12 EUR
7. Juuni – toimuvad eelnevalt kokkulepitud kunstnike ateljeekülastused ja kunstnike konsultatsioonid Torun Ekstrandiga. Konsultatsioonidele ootame eelkõige loengus osalejaid.
13. Juuni kell 17.00 Jan Christenseni loeng, kus ta tutvustab oma pikaajalist ja mitmekülgset kunstnikupraktikat ja -kogemust avaliku kunsti vallas ning jagab kasulikke nippe rahvusvaheliste koostööprojektide elluviimisest ja osalemisest.
Osavõtutasu 12 EUR (töötoas osalejatele on loeng TASUTA)
14. Juuni 11.00 – 19.00 Jan Christenseni praktikapõhine töötuba, mis keskendub kolmele teemale:
STRATEEGIA elamiseks ja töötamiseks nüüdiskunstnikuna rahvusvahelises kunstimaailmas; NÄIDISPROJEKT: avalike kunstiprojektide põhjalik ettevalmistus ideest valmistamiseni; PRESENTATSIOON: esitlustehnikad ja -töövahendid, mida kasutada presentatsiooni tegemiseks, diskussioon koostööst, tarkvara ja tehnoloogia plussidest ja miinustest.
Teretulnud on kõik kunstnikud, kelle eesmärk on oma kunstiprojektide kavandeid parimal võimalikul moel esitleda. Töötoas käiakse läbi kogu kunstiprojektiga seotud protsess, ideest teostuseni. Samuti jagab edukas kunstnik nõuandeid, kuidas oma kunstnikupraktikaga ära elada.
NB! Töötoas osalejatel on soovitav (ent mitte kohustuslik!) kaasa võtta arvuti ja oma projekti kavand.
Osavõtutasu 36 EUR (sisaldab Jan Christenseni TASUTA loengut).
Osalejate arv üritustel on piiratud! Üritustest osavõtmiseks on avatud registreerimine: https://docs.google.com/forms/d/e/1FAIpQLSedZ3Ccqnb2cqYeCBq-WGelaenFtcja33s7vLak46_ChzMQBA/viewform?usp=sf_link
Üritus toimub ARSi kunstilinnakus, Pärnu mnt 154 Tallinnas, ruumis 111.
Lisainfo: Varvara Guljajeva, varvarag@gmail.com, telefon: 58178424
Rootsi kuraator ja kunstikonsultant Torun Ekstrand on Rootsi avaliku kunsti valdkonna ekspert, kellel on laialdased teadmised ja kogemused rahvusvaheliste koostöövõrgustike ja koostööprojektide loomises ja juhtimises.
Torun on töötanud rahvusvaheliste kunstiorganisatsioonidega ja kunstnikega alates 2002. aastast. Tema viimaste projektide hulgas on “Songlines for a New Atlas” ja “Make a Change and Mare Balticum”. Ta juhib Art Line EL koostööprojekti, mis on platformiks algatustele, mis keskenduvad avaliku ruumi küsimustele. Samuti on ta interdistsiplinaarne osaluskunsti koostööprojekti “Think Tank Transbaltic” eesvedajaks Läänemere piirkonnas. Mõlemad eelnimetatud projektid on saanud tunnustust Euroopa Komisjoni poolt.
Torun Ekstrand töötab regionaalse kunsti arendajana aidates ja konsulteerides kunstiorganisatsioone ja kunstnikke. Näiteks kunstiresidentuur A.I.R. Blekinge – Baltic One on tema korraldatud.
Lisainfo: www.artland.se, www.artlinecatalogue.eu, www.artline-southbaltic.eu, www.thinktanktransbalticpilot.blogspot.com, www.konstiblekinge.se
Rahvusvaheliselt tunnustatud Norra kunstnik Jan Christensen elab ja töötab Oslos ja Berliinis. Jan on osalenud rahvusvahelistel näitustel alates 2001.aastast. Ta on koostööd teinud järgmiste kunstiinstitutsioonidega: Kunsthaus Baselland, Basel; Artsonje Art Center, Seoul; Stenersenmuseet, Oslo; Galleri F15, Jeløya; Sørlandets Kunstmuseum, Kristiansand; Stedelijk Museum voor Actuele Kunst (S.M.A.K.), Ghent; Viborg Kunsthalle, Viborg; Kubus Lenbachhaus, Städtische Galerie im Lenbachhaus und Kunstbau München ja paljud teised.
Jan on osalenud mitmetes residentuurides nagu IASPIS, Stockholm (2003); Villa Arson, Nice (2004); The International Studio Program of Changdong/The National Art Studio, Seoul (2004), The Irish Museum of Modern Art (IMMA), Dublin (2005); FRAC des Pays de la Loire, Carquefou/Nantes (2005); The Yeonhee-Dong 195 Residency Project, The Art Council of Korea, Seoul (2007); Montana State University, Bozeman, MT, USA (2010); SIM, Reykjavik; Seoul Art Space Geumcheon (SASG), Seoul (2012) and Viborg Kunsthal, Viborg (2014).
Lisaks sellele on Jan teostanud üle 30 avaliku kunsti tellimuse Norras ja väljaspool seda. Samuti kuuluvad mitmed tema kunstitööd era- ja muuseumikogudesse.
Jan Christensen on mitmetes kunstiorganisatsioonides juhatuse liige või osaleb eksperdina komisjonides nagu Ingerid Fegerstens Stiftelse, Oslo; Fellesverkstedet, Oslo; Tromsø Kunstforening, Tromsø; Prosjektrom Normanns, Stavanger; Billedkunst, Oslo; Sparebankstiftelsen DNB Art Award.
Lisainfo: http://www.janchristensen.org/
02.06.2018
Näituse “Lasnamäe. Lõpetamata linn” kuraatorituur laupäeval 2. juunil
Tallinnas Draakoni Galeriis on alates teisipäevast avatud Eesti Kunstiakadeemia kevadine arhitektuuri ja linnaplaneerimise osakonna aastanäitus, mis sel korral kannab pealkirja “Lasnamäe. Lõpetamata linn”. Näitus jääb avatuks 9. juunini.
Sellel laupäeval, 2. juunil kell 11:00 toimub näitusel kuraatorituur, mida viivad läbi Andres Sevtšuk, Andres Alver ja Toomas Tammis – olete oodatud!
Näitusel küsitakse, milline on Lasnamäe tulevik, millised on Lasnamäe ja teiste sarnaste vabaplaneeringuga paneelelamurajoonide probleemid ja mida saab paremaks muuta? Näitus võtab kokku EKA ja Harvardi Ülikooli disainikooli arhitektuuritudengite ja osakonna õppejõudude lõppeva õppeaasta töö, mis keskendus Tallinna suurima linnaosa tulevikuvisioonidele. Näituse avamise galeriiga saad tutvuda siin!
Lõppeval õppeaastal tegelesid Tallinnas asuva Lasnamäe linnaosa mõtestamisega nii EKA arhitektuuri- ja linnaplaneerimise osakonna tudengid kui ka teaduskonna personal. Koostöös kinnisvaraettevõttega Kapitel ja Tallinna linnaga visioneeris Lasnamäe tuleviku üle ka EKA arhitektuuriosakonna uurimisgrupp Lõpetamata Linn ning sellest omakorda arenes välja koostöö Harvardi Ülikooli disainikooliga, kus samanimelist linnaehituslikku stuudiot vedas eesti linnaplaneerija Andres Sevtšuk. Näituse eesmärk on EKA vedamisel toimunud koostöö tulemuste näitamine ja linnaruumist mõtlemise propageerimine.
Paneelelamurajoonid tõotasid kiirelt kasvavatele linnadele efektiivset ning odavat ehitamist ja tervislikku ning valgusküllast elu ning katavad seetõttu täna suuri alasid. Ent ideeliselt, ruumiliselt ja ehituslikult on need asumid sageli kas iganemas või hoopis lõpetamata. Tallinna “mäed” vajavad täna uut perspektiivi ja mõtestamist praeguseks oluliselt muutunud majanduslikus, kultuurilises ja tehnoloogilises keskkonnas. Näitus “Lasnamäe. Lõpetamata linn” uurib, millised on modernistliku linnaruumi väärtused täna ja võimalused tulevikus, kuidas mõjutavad nende arengut muutused igapäevases transpordis ja liikuvuses ning millist linna me kasutajatena tegelikult ootame ning soovime.
Näitusesse panustanud kolme osapoole – EKA tudengite, Lõpetamata Linna uurimisgrupi ja Harvardi stuudio osalejate – töö on liidetud ülevaatlikuks kogumiks, mis kirjeldab nii linnaosa murekohti, probleeme kui ka otseseid lahendusi ja arengusuundi.
Näituse kontseptsioon ja kujundus: arhitekt ja EKA õppejõud Johan Tali koos 2. kursuse arhitektuuritudengitega
Toetajad: Kultuurkapital, Kapitel, Eesti Kunstiakadeemia
Sündmus Facebookis.
Rohkem infot:
Pille Epner
EKA arhitektuuriteaduskonna teadus- ja arendustegevuse koordinaator
arhitektuur@artun.ee
+372 5554 2824
Näituse “Lasnamäe. Lõpetamata linn” kuraatorituur laupäeval 2. juunil
Laupäev 02 juuni, 2018
Tallinnas Draakoni Galeriis on alates teisipäevast avatud Eesti Kunstiakadeemia kevadine arhitektuuri ja linnaplaneerimise osakonna aastanäitus, mis sel korral kannab pealkirja “Lasnamäe. Lõpetamata linn”. Näitus jääb avatuks 9. juunini.
Sellel laupäeval, 2. juunil kell 11:00 toimub näitusel kuraatorituur, mida viivad läbi Andres Sevtšuk, Andres Alver ja Toomas Tammis – olete oodatud!
Näitusel küsitakse, milline on Lasnamäe tulevik, millised on Lasnamäe ja teiste sarnaste vabaplaneeringuga paneelelamurajoonide probleemid ja mida saab paremaks muuta? Näitus võtab kokku EKA ja Harvardi Ülikooli disainikooli arhitektuuritudengite ja osakonna õppejõudude lõppeva õppeaasta töö, mis keskendus Tallinna suurima linnaosa tulevikuvisioonidele. Näituse avamise galeriiga saad tutvuda siin!
Lõppeval õppeaastal tegelesid Tallinnas asuva Lasnamäe linnaosa mõtestamisega nii EKA arhitektuuri- ja linnaplaneerimise osakonna tudengid kui ka teaduskonna personal. Koostöös kinnisvaraettevõttega Kapitel ja Tallinna linnaga visioneeris Lasnamäe tuleviku üle ka EKA arhitektuuriosakonna uurimisgrupp Lõpetamata Linn ning sellest omakorda arenes välja koostöö Harvardi Ülikooli disainikooliga, kus samanimelist linnaehituslikku stuudiot vedas eesti linnaplaneerija Andres Sevtšuk. Näituse eesmärk on EKA vedamisel toimunud koostöö tulemuste näitamine ja linnaruumist mõtlemise propageerimine.
Paneelelamurajoonid tõotasid kiirelt kasvavatele linnadele efektiivset ning odavat ehitamist ja tervislikku ning valgusküllast elu ning katavad seetõttu täna suuri alasid. Ent ideeliselt, ruumiliselt ja ehituslikult on need asumid sageli kas iganemas või hoopis lõpetamata. Tallinna “mäed” vajavad täna uut perspektiivi ja mõtestamist praeguseks oluliselt muutunud majanduslikus, kultuurilises ja tehnoloogilises keskkonnas. Näitus “Lasnamäe. Lõpetamata linn” uurib, millised on modernistliku linnaruumi väärtused täna ja võimalused tulevikus, kuidas mõjutavad nende arengut muutused igapäevases transpordis ja liikuvuses ning millist linna me kasutajatena tegelikult ootame ning soovime.
Näitusesse panustanud kolme osapoole – EKA tudengite, Lõpetamata Linna uurimisgrupi ja Harvardi stuudio osalejate – töö on liidetud ülevaatlikuks kogumiks, mis kirjeldab nii linnaosa murekohti, probleeme kui ka otseseid lahendusi ja arengusuundi.
Näituse kontseptsioon ja kujundus: arhitekt ja EKA õppejõud Johan Tali koos 2. kursuse arhitektuuritudengitega
Toetajad: Kultuurkapital, Kapitel, Eesti Kunstiakadeemia
Sündmus Facebookis.
Rohkem infot:
Pille Epner
EKA arhitektuuriteaduskonna teadus- ja arendustegevuse koordinaator
arhitektuur@artun.ee
+372 5554 2824