Näitused

2. veebruarini on Keskpuuri projektiruumis avatud EKA animatsiooni magistrandi, Rebeka Kruusi isikunäitus “Roosad koogid turul”. 

Priisle turg suleti aastal 2014. Koht, kust oli alati tarvis osta tükk aleksandrikooki kaasa. Polnud isegi oluline, kas kook oli maitsev. Tähtis oli ainult roosa glasuur selle peal. Mida roosam, mida rohkem, seda parem.

Uue Keskturu rajamine on planeeritud aastasse 2025 – viimane aeg osta tükk kooki. Hiljem ei maitse lihtsalt samamoodi.

Kuraator: Kaur Järve

Näituseid Keskpuuri projektiruumis toetab Eesti Kultuurkapital.

Keskpuuri projektiruum

Keldrimäe 9, II korrus, Tallinn

K–P 8–15.30

Kunstiakna näituseaknal on 10. jaanuarist 7. veebruarini graafik Väino Tõnissoni 100. sünniaastapäevale pühendatud näitus, kus tutvustame aastatel 1969-1975 valminud puu- ja linoollõike tehnikas graafilisi lehti. Kunstniku põhitöö oli raamatute illustreerimine, neist paljud kirjeldasid Eesti loodust (Jüri Piik “Matsalu roostikus” ja “Tagametsa tiivuline pere”, Johannes Piiper “Rännakuid Eesti radadel” I-II jne.). Sama teema kandus üle ka tema vabagraafikasse.

Väino Tõnisson illustreeris raamatuid nii lastele kui ka täiskasvanutele, luuleraamatuid, teatmeteoseid ja tehnilist kirjandust. Nende seas on Eric Knighti “Lassie tuleb ikka koju”, Arthur Conan Doyle’i “Baskervillide koer” ja “Kadunud Maailm”, Harper Lee “Tappa laululästast”, Jules Verne’i “Kapten Granti lapsed” ja Felix Salteni “Bambi. Metsalugu”. Eriline tehtud tööde seas on tehnika-ajaloo sarja “100…” albumid, kuhu kuuluvad Hans-Margus Kuuse “100 autot”, Ants Künnapuu “100 õhusõidukit”, Ants Künnapuu “100 kosmoseaparaati” ja Mati Õuna “Sõjalaevad”.

Väino Tõnisson on loonud ka üle kahesaja ex librise, mis tõid talle ka rahvusvahelist tuntust – tema raamatumärke eksponeeriti Austrias, Itaalias, Hispaanias, Poolas ja Ungaris ning trükiti ära paljudes kataloogides.

Eesti graafik ja illustraator Väino Tõnisson (1. jaanuar 1925 – 18. august 1991) lõpetas 1945 Nõmmel Tallinna 10. Keskkooli, mille kunstiõpetajad olid Ardo Sivadi ja Viktor Turp. Aastatel 1946–1947 õppis Tõnisson Tartu Riiklikus Ülikoolis arstiteadust, seejärel aga 1948–1951 Tallinna Riiklikus Tarbekunsti Instituudis ja 1951–1954 Eesti NSV Riiklikus Kunstiinstituudis graafika erialal.

Aastatel 1954–1957 töötas Väino Tõnisson kirjastuses Eesti Raamat kunstilise toimetajana. Kogu järgneva elu oli vabakutseline, aastast 1957 Eesti Kunstnike Liidu liige.

Väino Tõnisson oli abielus skulptori ja skulptuuriõpetaja Aino Sepp-Tõnissoniga, nende tütar on tekstiilikunstnik ja galerist Ainikki Eiskop. Näitusetööd Kunstiakna aknal, samuti 14. jaanuarist – 28. veebruarini Hiiumaal Kõrgessaare raamatukogus ülesseatud Väino Tõnissoni illustratsioonide originaalid kuuluvad perekonna kunstikogusse.

Kunstiakna galerii tegutseb 2010. aastast Tallinna vanalinnas Vene ja Munga tänava nurgal ja pakub esinduslikku valikut Eesti klaasi-, naha- ja tekstiilikunstnike töid, samuti keraamikat, moekunsti, ehteid ja graafikat. Näituseaknal on täna avatud 115. näitus. 

16. jaanuar avaneb Tallinna Ülikooli Akadeemilises Raamatukogus maalikunstniku Kati Müüripeali esimene mahukas isiknäitus. Näitusel olevad teosed on valminud aastatel 2020-2025 kasutades peamiselt õlivärve.

Maalid väljendavad kunstnikule omast ainulaadset visuaalset keelt, mida kirjeldab abstraktsionism, killustatus, tähelepanu detailidele ning spetsiifiliste värvipaaride dialoog. Kunstnikku köidab eriti sinine värv ja selle tõlgendamine erinevates kultuuriruumides. Autor on suures osas ammutanud inspiratsiooni sünnikodu ümbruse loodusest. Ussilakk, sügisene sudu, V. Pelevin “Generatsioon P” (1999), O.Wilde “Ööbik ja roos” (1888) ning Põhja-Rootsis Abiskos KUNO programmi raames veedetud aeg on olnud tema loomingu peamised mõjutajad.

Kunstnik on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemias bakalaureuseõppe Vabade Kunstide ning magistriõppe Kaasaegse Kunsti erialad (cum laude).

Asukoht Rävala pst 10, 15042 Tallinn

Avamine 16.01.2025 kl 18:00

Avatud külastamiseks 17.01.-07.03.2025

Kuraator: Liisi Kõuhkna

Lara Brener
“Eesti pilv: võõrkeel, peidetud jälg”
16.–31.01.2025
ARS Showroom, Pärnu mnt. 154
E-L 12.00–18.00

Ma olen siin tagurpidi, nagu vaataks enda peegelpilti. Olen peeglis, nii nagu olen harjunud end pöörama. Mu keel läheb pidevalt sõlme ja tundub, et inimesed ei saa sellest aru. Sõber ütles mulle, et ma ei eksinud, kuid pilved olid kõrgemal laiuskraadil teistsugused. Ja ühtäkki olingi seal, pilvisest taevast geograafilist eripära otsimas.

“Eesti pilv: Võõrkeel, peidetud jälg” peatub nihkel ja tõlkimisel, esitades narratiive, mis on võetud kunstniku kogemusest Brasiilia immigrandina Eestis ja suhtlemisel väljaspool oma emakeelt.

Vaadeldes Eesti taevast läbi glütseriinipõhiste trükiste ja teksti (inglise ja portugali keeles), hõlmab tema töö määramatust, luues analoogiaid valu, graafika ja tõlkimise protseduuride vahel.

Näitus on kunstniku kaasaegses kunstis magistritöö Eesti Kunstiakadeemias.

Lara Brener on Brasiiliast São Paulost pärit kunstnik ja koolitaja, kes praegu asub Tallinnas. Tal on São Paulos Fundação Armando Alvares Penteado bakalaureuse- ja magistrikraadi kaunite kunstide alal ning ta on osalenud näitustel Brasiilias, Eestis, Norras ja Leedus. Lara töötab läbi meediarikkumiste, tõlke- ja segamisprotsesside, luues mitmetähenduslikke koopalaadseid pilte, enamasti graafika, tekstide ja fotograafia abil, esitades lahustuvaid narratiive, mis kerkivad esile piltide keemisest, kuid ei jää kunagi täielikult katmata. Viimasel ajal on ta uurinud keele, meedia ja konteksti tõlkimist hübriidsete, ümberasustatud identiteetide narratiivide kaudu.

KINNISILMI SOSINAD
EKA Galeriis 10.01.–02.02.2025
Avamine: 9.01.2025 kell 18.00
Avatud T–L 12–18 P 12–16, sissepääs tasuta

Osalevad kunstnikud: Victor Flavell (FR), Minni Havas (FI), Kadri Joala (EE), Tõnis Jürgens (EE), Ats Kruusing (EE), Sanna Nissinen (FI), Marc Sauvageot (EE)

Rahvusvaheline grupinäitus „Kinnisilmi sosinad“ tegeleb uinumise ja unistamise ning nende vältel kogetava piirideta olekuga. Minategelane on äkitselt unne vajunud või juba und nägemas, võttes omapäi ette rännakuid tundmatusse. Võõrast maailma kogetakse justkui läbi kellegi teise uduse pilgu, usaldades end tema kätte. Piirjooned kujuteldava ja reaalse vahel hägustuvad ning sooritatakse hüpe teadmatusesse, luuakse kord teadlikke, kord alateadlikke kujutluspilte.

Kuraator ja näituse kujundus: Kaisa Maasik
Graafiline disain: Fatima-Ezzahra Khammas

Tehniline tugi: Ats Kruusing

Näitust toetavad Eesti Kultuurkapital ja Sadolin Eesti.
Avamisjookidega varustab Põhjala Pruulikoda.

Näitusel toimub kaks kuraatorituuri:
– neljapäeval, 9. jaanuaril kell 17.00, koos kunstnikega, inglise keeles
– kolmapäeval, 15. jaanuaril kell 14.00, eesti keeles

Installatsioon “Maastikud ja tekstiilid” 20.12.2024, kell 16.00-20.00, ruumis D504

Malle Antson (Pakarinen). Mägimaastiku motiiviga vaip (1978)
EKAM T 5, Eesti Kunstiakadeemia muuseum, http://www.muis.ee/museaalview/4475296

Siin näeme malbet, ühtaegu sooja ja karget maastikku jämedakoelisel gobeläänil. Lähemalt vaadates kaovad mäed ja ilmnevad lõngade ja toonide vahelised sulandumised. Tekstiilide valmistamine ja tootmine on maastikega erinevatel viisidel põimunud juba sajandeid. Materjalide kultiveerimine aina suuremas mahus vastavalt nõudlusele on põllumaid vorminud ja pinnavorme kujundanud, traditsioone toetanud ja lõhkunud. Kangaste valmistamiseks vajaliku tooraine transport on mööda erinevaid maastikke pikki distantse läbinud ja maailma majanduse ning kaubanduse kujunemisega tihedalt põimunud.

EKA õppetööna valminud Malle Antsoni gobelääni kootud ümaraid mägesid vaadates meenub Von Krahli Teatri lavastuse “Gilgameš ehk igaviku nupp” (2011)* lavakujundus, mille ühe peamise elemendina püüdis tähelepanu rõivastest koosnev meetritesse kõrguv kumer mägi ja rõivajääkidega kaetud maapind. Tänaseks teame, et tuleviku tekstiilitööstus tegeleb suures osas jääkmaterjalide ümbertöötlemisega selleks, et aina kogunevad kuhjad leiaksid uuesti kasutuse.

Installatsioon “Maastikud ja tekstiilid” on osa EKA muuseumi tekstiilikogu leidude sarjast ning on osa EKA tekstiilihariduse 110. aastapäeva tähistavast ürituste sarjast.

Kuraator prof Kärt Ojavee

„Throw Ratio“
EKA Galeriis 20.12.2024 kell 17–21, sissepääs tasuta

Olete oodatud EKA Galeriisse avastama “Liikuv pilt ruumis” kursuse lõpunäitust EKA visuaalse kommunikatsiooni tudengite poolt.

Osalevad: Paula Hõbe, Marie Kanger, Marianne Lapin, Kristi Markov, Kadri Raudmägi, Greta Ruga, Inna Rõžihh, Siim-Aoum Villido, Kert Väljak, Karolina Kapinus

Juhendaja: Alyona Movko-Mägi

Tudengid on semestri vältel süvenenud projektsioonikunsti tehnilistesse ja loovatesse aspektidesse, luues kolm stilistiliselt erinevat teost, mis avardavad projektsioonikunsti piire.

Tutvuge visuaalse muusika tehnikatega abstraktsetes visuaalides, kogege ajaloolistest mustritest inspireeritud animatsioone ja sukelduge videomängude maailmast inspireeritud installatsiooni.

Iga teos pakub ainulaadset vaatenurka ja kutsub külastajaid kaasa mõtlema ning ruumis liikuvate piltide abil loodud uusi maailmu avastama.

Kohtumiseni galeriis, kus kunst ja tehnoloogia kohtuvad põneval viisil!

Reedel, 3. jaanuaril kell 17.00 avatakse T1 kaubanduskeskuse teise korruse keskmise aatriumi kõrval rahvusvaheline grupinäitus „Küllus“.

Näitusel osalevad kunstnikud Emily Greenwood, Ulvi Haagensen, Cecile Hübner, Heleliis Hõim, Erki Kasemets, Sandra Kosorotova, Gary Markle ja Sigrid Viir.

Näitus võtab lähema vaatluse alla nähtamatud süsteemid tarbimisajastul. Korraldades näituse kaubanduskeskuses, paigutatakse kunstnike teosed paradoksaalsesse konteksti, kus nende loominguline identiteet seisab silmitsi ümbritseva konsumeristliku ruumiga. Tõstatub küsimus, kuidas suhestuda ümbritseva keskkonnaga, kuidas töötada ühtaegu koos tarbimise ja kapitalismi kõikjale ulatuva kohaloluga ning ka selle vastu? Näitus on kohaks, kus külastaja saab aja maha võtta, aeglustada tempot, vaadelda, hetkeks põgeneda ümbritseva informatsioonilaviini eest ning mõtiskleda.

Näituse kuraatorid on Eesti Kunstiakadeemia tudengid Piret Arukaevu, Sylvia Burgess, Maia Hellman, Kaur Järve, Marite Kuus ja Mariam Mestvirishvili.

Näitus toimub Brigit Aropi juhendatud kureerimisseminari raames.

Näitus on avatud 03.01–17.01.2025

Lahtiolekuajad:

T–R 16.00–20.00
L–P 12.00–20.00

Näituse finissage toimub 17.01 kell 17.00. Programm algab 17.30.

Lisainformatsiooni näituse publikuprogrammi kohta avaldatakse näituse FB lehel – https://www.facebook.com/events/2404807066531874

Graafiline disain: Andrew Hill

Näitust toetab Eesti Kunstiakadeemia Kunstiteaduse ja Visuaalkultuuri instituut ning Taidestuudium.

Eriline tänu: T1 kaubanduskeskus ja SUHE baar.

Detsembrikuus avaneb ARSi Töökojas noorte kunstnike näitus „Kulgemine enesesse“, mis käsitleb elu kui looklevat ja mitmetahulist teekonda. Näitus on sündinud Eesti Kunstiakadeemia disainiteaduskonna installatsiooni kursuse raames ning toob esile teosed, mis peegelduvad isiklikest läbielamistest, kodukolde ja soojuse igatsusest, elu sõlmpunktidest ning inimese ja keskkonna vahelistest seostest.

Elu ei ole sirgjooneline teekond – see on voolav ja mitmekihiline protsess, mis põimib endasse valikud, katsumused, trauma ja tervenemise. Näitus kutsub vaatajat astuma dialoogi nende teemadega, pakkudes võimalust mõtiskleda elu sõlmpunktide, kodutunde haavatavuse ja inimese ning keskkonna vaheliste seoste üle.

Installatsioonid loovad ruumi teadlikule ja tähelepanelikule rännakule, pakkudes külastajatele võimalust kogeda teoseid, mis kutsuvad kaasa mõtlema küsimustele:
kuidas leida tasakaal isikliku elu kulgemise ja ümbritseva maailma vajaduste vahel?
milline võiks olla teiste eluvormide ja keskkonnaga arvestav kulgemistee?

Näitusel osalevad Eesti Kunstiakadeemia tudengid: Arina Golubeva, Kristjan Glück, Darja Nikitina, Koidu Kerli Priimägi, Mona Tahk, Y ulia V akina
Juhendaja: Mari-Leen Kiipli

Graafiline disain: Rasmus Tikerpe

Avamine 17.12 kell 18:00.

Näitust saab külastada 18.12 – 21.12.24 kell 12 – 18 ARSi Töökojas (Pärnu mnt. 154), sissepääs hoovist.

Olete oodatud!

Näitust toetab: EKA disainiteaduskond