Näitused

Reedel, 1. septembril kell 18.00 avatakse Tallinna Linnagaleriis Erki Kasemetsa ja Camille Laurelli paarisnäitus „Brikollaaž“, kus materjalist saab kunst ja kunstist materjal ning kus teineteisele püstitatakse tühje ülesandeid ja antakse eksitavaid juhiseid. Näituse kuraator on Siim Preiman.

Erki Kasemets ja Camille Laurelli on kunstnikud, kelle elu ja looming on ühtviisi põhjalikult läbi põimunud. Kummagi jaoks ei ole määravad kindlad võtted või peensuseni lihvitud tehnika, vaid pigem üldiselt avatud ja hübriidne suhtumine kunsti ning oma rolli selles. Mõlemat paeluvad mängud, mõlemad on pühendunud kollektsionäärid, mõlemad naudivad võrdselt nii leiutamist kui ka äpardumist.

Ideede kolmepoolne pingpongitamine on viinud labürintja näituseni, mis tugineb taaskasutusele ja mängulisusele. Näeme näitusel valgust, kineetikat, interaktiivsust, readymade’i ja tekstiili. Näpuga viibutamise ja moraalilugemise asemel tegeleb näitus küll pigem kujundlike küsimustega, aga on siiski omamoodi etenduslik ja aktiivne, mitte staatiline või passiivne.

„Erki Kasemetsa ja Camille Laurelli kutsumine koos näitust tegema on üks neist ideedest, mis tagantjärele tundub niivõrd loomulik, et ei oskagi näppu peale panna hetkele, millal see sündis. Kumbagi neist ei saaks käsitleda just kultuuritõkestajana, aga mõlema tegevuses leidub kindlasti annus vastuhakku või keeldumist. Kuidas küll polnud need kaks varem kohtunud?“ mõtiskleb näituse kuraator Siim Preiman.

Olete oodatud näituse avamisele 1. septembril kell 18.00. Näitus „Brikollaaž“ jääb avatuks 5. novembrini 2023.

Erki Kasemets (1969) on installatsiooni-, maali-, performance’i- ja teatrikunstnik, kelle looming hõlmab prügikunsti, polügoonteatrit, isikliku elu süstemaatilist dokumenteerimist, materjalikultuuri, kineetilist kunsti, keskkonna- ja lavakujundusi jpm. Tema viimase aja ülesastumised on osalemine rühmanäitusel „Metsikud“ Tartu kunstimuuseumis (2021), isikunäitus „Karl Marx loomariigis“ Draakoni galeriis (2020) ja isikunäitus Audru muuseumis (2019).

Camille Laurelli (1981) on intermeediakunstnik, kelle segadusseajav, läbikukkuv ja möödarääkiv looming hõlmab nii videot, fotograafiat, performance’it ja skulptuuri kui ka kureerimist. Laurelli on pühendunud kaastööline, algataja ja kollektsionäär, kes peab 2018. aastast Tallinnas videomängude muuseumi LVLup!. Tema viimase aja esinemiste hulgas on osalemine rühmanäitusel „Crawl Out Through the Fallout“ Eesti kaasaegse kunsti muuseumis (2022), isikunäitus „Kaudze“ Low Gallerys Riias (2021) ja isikunäitus „News Feed“ ARS Showroomis (2019).

Tallinna Linnagalerii (Harju 13) on avatud kolmapäevast pühapäevani 11–18. Galeriis toimuvad igal laupäeval kell 13.00 pooletunnised eestikeelsed ringkäigud. Sissepääs on tasuta.

SA Tallinna Kunstihoone on 1934. aastal loodud kaasaegse kunsti asutus, mille näituseprogrammi saab praegu kogeda kahel näitusepinnal: Tallinna Kunstihoone Lasnamäe paviljonis ja Tallinna Linnagaleriis. Kunstihoone näitusi installeerib stuudio Valge Kuup.

Teid oodatakse Daylight Project Collective’i interaktiivsele näitusele Vent Space’is.

Näeb kohaspetsiifilist installatsiooni, mis hindab radikaalselt ümber liminaalsete ruumide funktsiooni ja uurib nullindate alguse kontorikultuuri eetikat.

Interaktiivne näitus on inspireeritud tasuta videomängus “The Perfect Vermin” (Täiuslik kahjur) kogetud katarsisest – interaktiivsel näitusel toimuvad esitused, on kohaspetsiifiline installatsioon, audiovisuaalsed teosed ja erinevate kunstnike kunstiteosed.

Programm:
24.08 Avamine / muusikaline etteaste / kollektiivne joonistamine
25.08 Etendus / LARP
26.08 Esitus
27.08 Daylight space happening / Videomängude päev
28.08 Teksti lugemine ja arutelu: Vastupanu tööle

Santa Zukkeri isikunäitus

“Nihutades piire”

24.08–01.11.2023

Kohtu 8, Tallinn

“Elus toimub pidev piiride nihutamine ja erinevate kulgemiste manipulatsioon. Autori tunnetus annab võimaluse luua lõuendile erinevate vormide, kujutluste, märkide koosmõjus abstraktsiooni, mis pole piiratud klassikalise ja kindla kompositsiooni põhimõttega.”

Autor on üritanud eemalduda abstraktsiooni rangest kompostitsioonist ning liikuda piiriüleselt, kuid sujuvalt, ilma visuaalselt häiriva narratiiviga vaataja jaoks. Kunstnik katsetab läbi lüüriliste ja muutuvate üleminekute ning soovib ellu äratada täiesti uue tõlgenduse erinevate meediumite ja stiilide vahel.

Maalikunstinäituse pidulik avamine toimub 24.08 kell 15.30 (eelregistreerimisega) aadressil Kohtu8, Tallinn.

Registreerumine toimub, kirjutades santa.zukker@gmail.com aadressile “osalen”.

Laupäeval, 2. septembril kell 17 toimub Kai kunstikeskuses raamatu “Your Time Is My Time” esitlus. Raamatut tutvustavad koostajad Annika Toots ja Merilin Talumaa.

Üritusel toimub vestlusring, kus osalevad raamatusse visuaalessee ja intervjuuga panustanud kunstnikud Laura Põld ja Maria Kapajeva.

Arutelu toimub inglise keeles. Üritus toimub Kai kunstikeskuse auditoorium-kinosaalis ja on kõigile huvilistele tasuta.

Raamat “Your Time Is My Time” (2023) analüüsib kaasaegsete Balti kunstnike loomepraktikaid üleilmsete kunstivõrgustike, -turgude ja kunsti produktsiooni perspektiivist. Raamat keskendub Eesti, Läti ja Leedu kunstnikele, kes on elanud ja töötanud väljaspool Balti regiooni ning kes on viljelenud nomaadlikku elustiili, reisides pidevalt erinevate riikide ja linnade vahel. “Your Time Is My Time” uurib rände, prekaarsuse, kuuluvuse ja kogukonna loomise erinevaid aspekte ning toob välja, kuidas töötingimused mõjutavad kaasaegsete kunstnike loomingut.

“Your Time Is My Time” kajastab ka pöördepunkti ajalise, geograafilise ja sotsiaalse läheduse tajumises ning nihet jätkusuutlikumate kunstipraktikate leidmise suunas vastusena üha süvenevale majanduslikule ja ökoloogilisele ärevusele. Kas praegune kriiside ajastu on toonud kaasa uusi kunsti loomise viise? Kuidas on muutunud kodu ja töökoha tähendus?

Raamat on müügil Kai kunstikeskuses hinnaga 25€.

Raamatu koostasid ja toimetasid Annika Toots ja Merilin Talumaa.
Tekstid on kirjutanud Inga Lāce, Sandra Skurvida, Emma Duester ja Neringa Černiauskaitė.

Visuaalesseedega panustanud autorid on Žilvinas Kempinas, Vytenis Jankūnas, Viktor Timofeev, Ella Kruglyanskaya, Daiga Grantiņa, Ingel Vaikla, Pakui Hardware, Merike Estna, Agnė Juodvalkytė, Katja Novitskova, Dorota Gawęda & Eglė Kulbokaitė, Lina Lapelytė, Evita Vasiļjeva, Emilija Škarnulytė, Laura Põld ja Maria Kapajeva.

Raamatu kujundas Kert Viiart. Kirjastajad ja levitajad on Mousse Publishing ja Roots to Routes.

Raamatu valmimist on toetanud Eesti Kultuuriministeerium, Outset Estonia, Eesti Kultuurkapital, Eesti Kunstiteadlaste ja Kuraatorite Ühing, Nordic Culture Point.

Galerii Positiivi sügishooaja avab 4. septembril kell 18.00–20.00 Jörn Frenzeli (EKA teenusdisain) näitus „Minek ja seisak“. 

Fotograafi senised lemmikteemad, perekond ja tema baltisaksa juured, on käesoleval näitusel teisenenud abstraktsemaks. Ka lähedastest tehtud fotod mõjuvad pigem üldistava märgina eluga kaasnevatest liikumise impulssidest ja argiste hetkede muutlikust võlust. Liikumise mustreid on aidanud sümboliteks abstraheerida analoogkaamera, millega tehtud fotode veidi udune ja hajameelne olemus annab hästi edasi nii seisaku hetkelist passiivsust kui ka kulgemisega kaasneva teadmatuse meeleolu.

Analoogkaameraga pildistades peab usaldama protsessi. „Analoogfotograafias ei näe tulemust kohe, vaid peab ootama,“ selgitab Jörn Frenzel. „Kui sul on 36 kaadrit (või 120 filmi puhul 12 kaadrit), siis on need üksikud pildid hinnalised. Arhitektina olen õppinud luues ja projekteerides toime tulema paljude väliste piirangutega. Olen need omaks võtnud. Samamoodi seab analoogfotograafia piirangud, mis on mulle pildistamisel teretulnud.“

Frenzeli sõnul võimaldab pildistamine talle juurdepääse väga isiklikku meeleseisundisse, mis meenutab reisimist: „Mulle meeldib jalutada olukordadesse ilma lõpliku plaanita ja alustada ülesannetega avatult, see kehtib nii fotograafia kui ka elu ning minu töö kohta arhitekti ja disainerina.“

Jörn Frenzel (1973) on oma elus ühendanud arhitektuuri, fotograafia ja muusika. Tema erialaks on arhitektuur, ta õpetab tudengitele teenusedisaini Eesti kunstiakadeemias ja naudib vabal ajal muusikat Kalamaja segakooris lauldes või DJ-na tegutsedes. Frenzel on näitustel osalenud alates 2010. aastast.

Näitus „Minek ja seisak“ on avatud galeriis Positiiv 5.-22. septembrini 2023 tööpäevadel kell 12.00–18.00, muul ajal kokkuleppel.

Info Galerii Positiiv veebis

Sündmus Facebookis

25. augustil esietendub Keithy Kuuspuuuslavastus “PAUS ISTU MINE” Sõltumatu Tantsu Laval ja hoovis ning vaid viiel korral suve lõpul.

Lavastus “PAUS ISTU MINE” on fragment ajast, mis on varastatud argipäeva kiirest kulgemisest ning asetatud suurendusklaasi alla sooviga jõuda pausini, seisakuni. Lavastus otsib pingestatud pausi läbi kummalisuse ja ülevuse tunde.

Kogedes midagi tuttavlikku kummalise nihkega või alludes ülevusest tekkinud perverssele ekstaasile, nihestub reaalsus ning ankurdab kogeja olevikku: tekib paus ning võimalus tajuda kogemuse tuuma, ilma eelnevalt teadaoleva tähenduseta.

“PAUS ISTU MINE” on Kuuspu (EKA keraamika) teine lavastus Sõltumatu Tantsu Laval. Laval on etendajad Martina Georgina (Malta), Agnes Ihoma, Jana Jacuka (Läti), Anumai Raska, Liisa Saaremäel, Johanna Vaiksoo. Lavastuse helikunstnik on Mihkel Maripuu (EKA kaasaegne kunst, MA), valguskunstnik Sasha Mirson, lavakunstnik Kairi Mändla (EKA sisearhitektuur), dramaturg Laura Cemin (Itaalia/Soome) ja materjalidramaturg Juss Heinsalu (EKA keraamika).

Esietendus: 25. augustil kell 19.00 Sõltumatu Tantsu Laval.

Järgmised etendused: 28., 29., 31. augustil ja 1. septembril kell 19 Sõltumatu Tantsu Laval ja hoovis.

Lisainfo ja piletid:
https://www.stl.ee/lavastused/paus-istu-mine

27. augustil, kell 19.00 leiab Kumu sisehoovis aset Keithy Kuuspu (EKA keraamika) etendus „Läbi kukkumine“, mis on osa Kumu näitusest „Läbi su silmaterade musta kuru. Kümme naisgraafikut“ ning toimub koostöös Sõltumatu Tantsu Lavaga.

„Läbi kukkumine“ on lavastus, mis venitab aega. Lavastuses testitakse vaimse ja füüsilise vastupidavuse erinevaid staadiumeid, julgedes end proovile panna ning väärtustades ebaõnnestumist ja selle võimalikke/mitmeid eri definitsioone.

Ümbritsetud hapra kipsi- ja jõuliste metallstruktuuride maastikust, esitavad viis õrna keha liikumiste kordusi, mis asetsevad funktsionaalsuse ja tarbetuse piirimaile. Etendajad asetavad ja sobitavad end konstruktsioonidesse, mis kohati viitavad absurdsele jõusaalile või hoopiski kolossaalsele mänguväljakule. Nad otsivad pidevalt hetki enne kurnatust ja õnnestumist ning panevad proovile ülima eesmärgini jõudmise võimalikkuse. Mäng ootuste loomisest ja läbikukkumisest, mäng käegakatsutava ja nähtamatu reaalsuse vahel.

Etenduse kestus 2,5 h

Pileteid saab soetada internetist: https://www.piletilevi.ee/est/piletid/teater/keithy-kuuspu-labi-kukkumine-395739/

Kohapeal piletid 18 € 

Üritus Facebookis.

Keithy Kuuspu (1994) on Tallinnast pärit, EKAs keraamikat õppinud, etendus- ja tantsukunstnik. Enda loomingus keskendub ta reaalsuse definitsioonile ja selle piiride uurimisele, toetudes (primitiivsele) inimloomusele, argistele struktuuridele, ühiskonna mõjule ja subjekte hõlmavale mõjuväljale. Tema peamine huvi seisneb suures osas protsessis enne ja pärast tulemit ning protsessiga kaasnevas eneseloomises. Olulisel kohal on ka materjali ja keha vaheliste seoste otsimine ning nendega manipuleerimine.
Tema viimaste tööde hulka lavastajana kuuluvad 2023. aasta Veneetsia arhitektuuribiennaali Eesti paviljon „Kodupeatus“ (koos Liisa Saaremäeliga), „Läbi kukkumine“ (Sõltumatu Tantsu Lava, 2021) ja „Body Slam“ (ARS Projektiruum, koos Liisa Saaremäeliga, 2022). Hiljuti osales ta Tiit Ojasoo ja Ene-Liis Semperi etenduses „72 päeva“, Jarkko Partaneni ja Anni Kleini lavastuses „Fluids“ (WAUHAUS, STL) ning Laura Cemini ja Bianca Hisse lavastuses „How the Land Lies“. 2022. aastal nomineeriti ta Eesti Teatri aastaauhinnale tantsulavastuse kategoorias ning ta pälvis Kristallkingakese auhinna, mis antakse kahele noorele kunstnikule nende esimeste märkimisväärsete lavatööde eest.

Mariliis Rebase (EKA uusmeedia MA) kureeritud näitusel osalevad skulpturaalsete vormidega Touristes Tristes (Dylan Ray Arnold & Océane Bruel), postkaardiseeriaga Leena Kela, videoteostega Kristoffer Ala-Ketola ja Mika Taanila, ning loeng-performance’iga Shubhangi Singh. 

„Nagu tuuletu pilv“ on avatud 4. septembrini 2023.

Näitusel esitatud teosed põimuvad koosluseks mida seob ühine huvi aja kuhjumise vastu. Kuraatori eesmärgiks oli avada tühjuse, logelemise ja niisama olesklemisega seotud potentsiaali, teadvustades samas ka vastupanu, mida need tegevused esile kutsuvad. Kunstiteoste seltsis soovis ta tervitada puhkust, aja ja hoo maha võtmist ning tuuletu pilve kulgemist üle sinise taevalaotuse. Suutmatuse kõrval kaasaegse kiire elutempoga seotud ootustega sammu pidada, tõstsid protsessi käigus aga pead ka võimetus ja soovimatus rütmi aeglustada.

Näituse avaõhtul reedel, 11. augustil leidis aset Shubhangi Singh’ loeng-performance „Rest/Unrest: Notes on Loitering“.

Näituse raames tõlgiti nii inglise kui ka eesti keelde Soome ajakirjaniku Anton Vanha-Majamaa kolumn.

Näitust „Nagu tuuletu pilv“ toetavad Kone Foundation ja Arts Promotion Centre Finland. 

31. augustil kell 14.00 (EEST) toimub kunsti ja disaini doktorandi Nesli Hazal Oktay kolmanda disainiprojekti „Dissolving Distances“ avalik retsenseerimine.
Sündmus toimub Zoomis, link osalemiseks asub SIIN.

Projekti retsensendid:
dr Oscar Tomico (Eindhoven University of Technology)
dr Verena Fuchsberger (University of Salzburg)

Doktoritöö juhendajad:
dr Kristi Kuusk (EKA)
prof Danielle Wilde (Umeå University, University of Southern Denmark)

Nesli Hazal Oktay eesmärk on pakkuda kehastatud intiimsust inimestele, kes on südamest lähedased, kuid füüsiliselt lahus. Täpsemalt uurib ta kehalähedaste kogemuste kujundamist distantsilt, kasutades kaugsõrmuseid, looduslikest koostisosadest valmistatud rõngaid. Kaugbiorõngad on väga kohandatavad, võivad biolaguneda ja hakkavad niiskuse, nt vee või higiga kokkupuutel lahustuma. Idee luua kehal kantav kestmatu objekt – mis nõudis hoolt, oli mitmetähenduslik ja käegakatsutav – tulenes tema varasemast kultuuriuuringust ja kehastatud disainiideest. Edasi katsetas ta kaugbiorõngastega, valmistades sõrmust ja kandes seda igapäevaelus koos isaga eemalt.

Oma kolmandal ja viimasel vastastikuse eksperdihinnangu üritusel tutvustab ta kasutajauuringut, milles osales 3 paari (6 osalejat), kes tegid oma kodudes biorõngaid kaugjuhtimise teel, ise raporteerides ja oma isiklikke kogemusi dokumenteerides. Seejärel jagasid nad oma tähenduse loomist Nesliga poolstruktureeritud intervjuu kaudu. Üldiselt leidsid osalejad, et kaugbiorõngad toetavad uut arusaama intiimsuse kohta distantsilt. Selle tulemusena muutub nende arusaam “kaugusest” veidi või muutub täielikult, i) alustades reisi, ii) luues aega ja ruumi koosolemiseks ning iii) kandes üksteist läbi käegakatsutava objekti. (tõlge Google Translate)