Näitused

Liis Varese ja Taavet Janseni uus segareaalsuslavastus “Inimeses hoitud II: Õietera su sees” esietendub 14. novembril Tartu Ülikooli raamatukogus ja jääb avatuks kuni 28. novembrini. See VR-prillidega kogetav lavastus ammutab inspiratsiooni publikult kogutud materjalidest, mis olid osa 2023. aasta sügisel EKA galeriis toimunud installatsioonist “Inimeses hoitud”.

Midagi on muutumas: ma ei saa enam aru, mida tähendab siin, sest tunnen üha enam, kuidas olles siin olen alati natuke seal. Seal, kus on mu mõtted, seal, kus rändab mu kujutlus, mitte ainult minu, vaid samaaegselt kellegi teise oma veel. See on reaalne. Olen alati kehas, selles vormis, mis teeb mind nähtavaks ja puudutavaks; olen alati ruumis, kus keegi mind ei näe. See on mõtteruum, nähtamatu, kuid alati kohal olev võrgustik, liikumine. Olen kohal, inimeses hoitud.

“Inimeses hoitud II: Õietera su sees” loob segareaalse kogemuse, kus keeleline mõtlemine kohtub füüsilise instinktiivsusega. See on koreografeeritud mõtteruum, mida saab kogeda läbi segareaalsuse prillide, pakkudes füüsilist lugemiskogemust, kus keha ja mõtted liiguvad üheskoos. Ühenda end sisse, lase oma kehal ja mõtetel kanda.

Autorid: Liis Vares ja Taavet Jansen

_Mixed reality _lahendus: Norbert Pape

Helikujundus: Mihkel Tomberg

Graafiline disain: Jaan Evart

Lava-/ruumikujundus: Mari Möldre

Fotograaf: Alissa Šnaider

Produtsent: Anu Almik, elektron.art

Esietendus: 14.november 2024 Tartu Ülikooli raamatukogus

Järgnevad etendused: 15.-28. november 2024. TÜ raamatukogu on avatud E-R 9-21 ja L-P 12-18

Festivalidel osalemine: 26.-27.10 showing PAD festivalil Wiesbadenis Saksamaal

Toetajad: Kultuuriministeerium, Eesti Kultuurkapital, Tallinna linn, Dortmund Academy of Theater and Digitality ja Eesti kunstiakadeemia projekti ACuTe kaudu, Erasmuse programm, VARES Valga arhitektuuriresidentuur, Tartu Ülikool

Lavastus on valminud ACuTe projekti raames, mille üheks partneriks on EKA.

Mart Vainre
Paintman: kahepalgelise mutandi plussid ja miinused

Showroom galerii
ARS kunstilinnak, Pärnu mnt 154, Tallinn

7.11.–29.11.2025
E–R, kl 12–18

Näituse peategelane on superkangelane, kelle ülivõimeks on digitaal- ja analoogmaailma vahel liikumine. Iga tema kehaosa algmaterjaliks on maalija paletilt korjatud jääkvärvist tehtud skulptuur, mis on fotogrammeetria meetodil digitaliseeritud 3D mudeliks. See on omakorda referentsiks, millest lähtudes on pildid käsitsi maalitud. Kui protsessi alguses jäljendab masin inimese tehtut, siis lõppfaasis jäljendab kunstnik masinat.

ARS Showroomi näitusel paljastub mutandist Paintmani muutlik pale, mis
+ ei püsi oma kehas
– maalib end nurka kinni
+ vahetab maske
– laseb end liiga palju kontrollida
+ täidab käsku
– lõpetab alati töö korrektselt
+ näitab “fakki”
– on võrdlemisi etteaimatav
+ on rahutu
– tahab pidevalt midagi muud
+ küsib jube palju
– on tüütult edasipüüdlik
+ lõpetab kuskil… ja siis alustab kuskilt mujalt

Mart Vainre (s 1988) on kunstnik, kes elab ja töötab Tallinnas. Ta on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia maalikunsti eriala BA (2011) ja uusmeedia eriala MA (2014). Vainre on erinevatel isiku- ja grupinäitustel oma töid eksponeerinud alates 2009. aastast. Loomingulise meetodina liidab ta maalikunsti käsitöölisi väljendusvahendeid erinevate kõrgtehnoloogiliste pildiloome meetoditega nagu digitaalne pilditöötlus, 3D skännimine ja mudeldamine. Säärase inim- ja masinloodud visuaalide peegeldamise, sulatamise, vastandamise ja võrdlemisega otsib ta oma loomingus ülekandemehhanismi enese kui maalija ja kaasaegse tehnoloogia, füüsilise ja virtuaalse vahel.

martvainre.com

Näitust toetab Eesti Kunstnike Liit.

Mart Vainre
Paintman: kahepalgelise mutandi plussid ja miinused

Showroom galerii
ARS kunstilinnak, Pärnu mnt 154, Tallinn
7.11.–29.11.2025
E–R, kl 12–18

Näituse peategelane on superkangelane, kelle ülivõimeks on digitaal- ja analoogmaailma vahel liikumine. Iga tema kehaosa algmaterjaliks on maalija paletilt korjatud jääkvärvist tehtud skulptuur, mis on fotogrammeetria meetodil digitaliseeritud 3D mudeliks. See on omakorda referentsiks, millest lähtudes on pildid käsitsi maalitud. Kui protsessi alguses jäljendab masin inimese tehtut, siis lõppfaasis jäljendab kunstnik masinat.

ARS Showroomi näitusel paljastub mutandist Paintmani muutlik pale, mis
+ ei püsi oma kehas
– maalib end nurka kinni
+ vahetab maske
– laseb end liiga palju kontrollida
+ täidab käsku
– lõpetab alati töö korrektselt
+ näitab “fakki”
– on võrdlemisi etteaimatav

+ on rahutu
– tahab pidevalt midagi muud
+ küsib jube palju

– on tüütult edasipüüdlik
+ lõpetab kuskil… ja siis alustab kuskilt mujalt

Mart Vainre (s 1988) on kunstnik, kes elab ja töötab Tallinnas. Ta on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia maalikunsti eriala BA (2011) ja uusmeedia eriala MA (2014). Vainre on erinevatel isiku- ja grupinäitustel oma töid eksponeerinud alates 2009. aastast. Loomingulise meetodina liidab ta maalikunsti käsitöölisi väljendusvahendeid erinevate kõrgtehnoloogiliste pildiloome meetoditega nagu digitaalne pilditöötlus, 3D skännimine ja mudeldamine. Säärase inim- ja masinloodud visuaalide peegeldamise, sulatamise, vastandamise ja võrdlemisega otsib ta oma loomingus ülekandemehhanismi enese kui maalija ja kaasaegse tehnoloogia, füüsilise ja virtuaalse vahel.

martvainre.com

Näitust toetab Eesti Kunstnike Liit.

EKA Kujundliku mõtte labori juhataja Anita Kremmi etendus “Lepinguruum” on kõigile avatud 11. novembrist 15. novemberini kell 11.00–18.00.

EKA graafika osakonna trükikoja 100. aaasta juubelile pühendatud väikesetiraažiliste trükiste näitus EKA raamatukogus.

 1924. aastal avati Tallinna Kunsttööstuskoolis trükitöö õppetöökoda, kus meistrina asus tööle Leopold Triumph. Kaks aastat varem (1922) oli asutatud graafika õppetöökoda, mida juhatas 1943. aastani Günther Reindorff.

Eesti raamatukujundamise näo kujundas poole sajandi vältel Paul Luhtein, kes pärast Tallinna Kunsttööstuskooli lõpetamist 1930. aastal ja peale paariaastast enesetäiendamist Leipzigis asus 1932. aastal õpetama tarbegraafikat ja raamatukujundust ja tegi seda 1982. aastani. Seejärel juhtis raamatuõpet ja osakonda Enno Ootsing vaheaegadega 2005. aastani (vahepeal olid osakonna juhatajad Aarne Mesikäpp 1983–1988 ja Heinz Valk 1988–1989). 1938–1971 õpetas tüpograafiat legendaarne raamatuajaloolane ja tüpograaf Hans Treumann. Aastatel 2005–2023 töötas kõrgtrüki meistrina ja tüpograafia õppejõuna Aarne Mesikäpp, kes õpetas ERKIs ja EKAs kokku 55 aastat. Raamatuillustratsiooni alal oli suureks mõjutajaks Vive Tolli, kes õpetas aastatel 1982–2005. Raamatuillustratsiooni pidas prioriteetseks Urmas Viik, osakonna juhataja aastatel 2005–2015.

Nõukogude ajal õpiti graafikaosakonnas kuus aastat, III kursusel spetsialiseeruti kas raamatukujundaja, -illustraatori, tarbegraafiku, plakatisti või vabagraafiku erialale, kusjuures eriti tahetud (konkurentsitihedad) olid raamatugraafika erialad. Osakonnal oli küll oma trükikoda, aga kõik eksemplarid olid arvel ja käisid läbi Glavlit’ist (Glavnaja literatura, vene keeles täpsemalt Главное управление по охране государственных тайн в печати) ehk tsensuurist. Igal õhtul pitseeris meister trükikoja ukse. 

Erialadesse jaotumine hakkas osakonnas ära kaduma 1980ndate aastate lõpus. Tänapäeva õppekava ja -mahtude juures on graafikaosakonna fookus kaasaegsel kunstil ja graafikatehnikate omandamisel, aga käsiladu on endiselt populaarne, õpetatakse tüpograafiat ja graafilise disaini aluseid. Aastast 2006 on kavas kunstnikuraamatukursus (õppejõud Eve Kask, köidet juhendas pikki aastaid Lennart Mänd, 2023. aastast Eve Kaaret). Kunstnikuraamatud valmivad väheste eranditega ainueksemplarides ja tervikuideest lähtuvalt autoriköites. 

Käesolevas väikesetiraažiliste trükiste väljapanekus on noppeid aastatest 1946–2004. Raamatud on valminud osakonna trükikojas valdavalt tudengite kursuse- või diplomitöödena. Esineb ka grupitöid. On mõned õppejõudude kujundatud raamatud (P. Luhtein, E. Okas, H. Treumann, A. Mesikäpp). Õppetööde hulgas on töid hilisematelt silmapaistvatelt kunstnikelt nagu Anu Kalm, Silvi Liiva, Naima Neidre, Enno Ootsing, Urmas Ploomipuu, Andres Tali, Marje Üksine jpt.

Näitusel varieeruvad raamatutiraažid viiest kuni viiekümneni (ühel korral on märgitud 125 ja ühel koguni 300, jäädes enamikel juhtudest 15–25 vahele). Tudeng on valinud ise teose, selle ladunud, kujundanud ja illustreerinud. Enamasti on ta ise trükkinud ka illustratsioonid. Trükitehnikatest on illustratsioonide puhul esindatud kõrgtrükk (linool- ja puulõige), sügavtrükk (ofort, akvatinta) ja litograafia. Alates 1950ndatest on tiraaži trükkinud kõrgtrükimeister, trükkal Mihkel Enn ning köitnud laduja ja meister Elsa Oolma, kes ühtlasi õpetas üliõpilastele käsiladu ja aitas ladu trükiks ette valmistada. 

Valiku tegid raamatukogu peaspetsialist Marju Vahter ja juhataja Karin Oolu, täiendasid graafikaosakonna juhataja professor Liina Siib ja dotsent Eve Kask. Näituse graafika autor on Markus Laanisto. 

Teksti koostas Eve Kask

ERKI graafika osakonna raamatukujundamise suuna lõpetaja 1984. a. 

Paul Luhteina viimane ja Vive Tolli esimene juhendatav

Kirke Kitse avab näituse „Hilja oktoobris” 29. oktoobril kell 18.00, Täisnurga Galeriis.

Näitus “Hilja oktoobris” mängib luule vabastamisega reeglipärasest trükiformaadist. Foto, päeviku või maalina pääsevad luuletused korrakski raamatulehe anonüümsusest. Nende kogemise võimalus on kätketud kindlasse aega ja ruumi, ning eelkõige seotud käesoleva hetkega enne lund ja lõplikku raagumist, meelte ja aistingute kirgastumiskohaga enne talve uinutavat saabumist.

Täisnurga Galerii leiate Te Eesti Kunstiakadeemia maaliosakonna (C201) tagumisest uksest sisenedes.

Näitust toetab Eesti Kunstiakadeemia maaliosakond.

Näitus jääb avatuks 8. novembrini.

Olete oodatud näitusele mis annab põgusa ülevaate disainiteaduskonnas valminud lõputöödest aastatel 1966-1994.

EKA graafilise disaini osakond toob välja põnevaid leide, kus disainerid unistasid lennukalt ja endale piire seadmata. Hulljulged katsetused nii automaailmast, lennundusest kui ka spetsiifilised seadmed, mille tähendust me isegi ei oska kirjeldada, fantaasiarikkad fondid, visuaalsed identideedid, mängud avaliku ruumiga ja palju muud! 

Tule tutvu murranguliste ideedega murrangulistest aegadest.

Näituse avamine 5. novembril, kell 16.30

A300, EKA Põhja pst 7

Korraldajad: Ott Kagovere, Björn Koop, Lauri Hirvesaar, Maarja Mõtus

Kirjatüüp: Niina, Patrick Zavadskis

1. novembril kell 18.00 avatakse Viimsi Kunstikooli galeriis Urmas Puhkani näitus „Läbi värviliste prillide“, mis peegeldab autori eriomast maastikunägemust ja -käsitlust.

Vaatajasõbralik väljapanek kannab endas naivismi parimaid väärtusi, värvi ja värskust.

Urmas Puhkani sõnutsi oli näituse algne tööpealkiri „Tähendusmaastikud,“ sest seos maa ja maastikuga on tema jaoks tähtis hingepide. „See on lihtne ja lähedane. Samas aga iga päev uus ja põnev. Vahetu looduskogemus maandab ja annab jõudu,“ selgitab ta viidates ühelt poolt omaenda koduaiale, aga laiemalt ka kodumaale, täpsemalt poliitikateadlase Kadri Liigi sõnadele: „Minu meelest on Eesti väga eriline koht. Ja eriline on see, et meil on oma riik. Tahaksin, et oskaksime teda paremini hoida – mitte ainult riiki, vaid ka maad ja maastikke. Ja inimesi.“

Näituseteostest moodustavad paarid ja kolmikud eri tüüpi värviküllastest loodusmaastikest, mis küll inspireeritud konkreetsetest kohtadest, kuigi pole selgelt äratuntavad – koduaed Meriväljal ja park Haapsalus, jõeäärsed rajad ja põldudevahelised maanteed, kohalikud ja kaugemad samblatemplid, akendest avanevad panoraamvaated. Lisatähenduse annavad ka autorile omased väikesed vimkad teoste vormistamisel, näiteks maalikihist läbikumav kareda pinnaga puitlaastplaat, antikvariaadist pärit väikekodanlikud raamid või lustakad pilveskulptuurid.

Puhkan nimetab neid ka sugestiivseteks maastikeks, psühholoogilisteks salapaikadeks. Olles tegelenud aastakümneid peamiselt keraamikaga mõtles ta varem pigem ruumiliselt ja tema kavandid olid must-valged, kuid nüüd, tervisest tulenevalt, on ta keskendunud maalimisele ning ka kavanditesse on tulnud rohkem värvi: „Hakkasin nägema olulisi kohti ja vaatama elu uue pilguga. Sain aru, kui tähtsad on tavalised paigad.“ Nii sai ka näitus koostöös kuraator Triinu Soikmetsaga pealkirjaks „Läbi värviliste prillide,“ mis haakub ka näitust avava autoportreega.

„Prillidega autoportree, mille taustal kunstniku õpinguaegadest pärit keraamiline skulptuur, tiivuline ratsu Pegasus, lisab maastikele personaalse prisma, mille läbi autor neid tajub ja stiliseerib,“ selgitab Soikmets teose tagamaid. „Keraamikuna on materjali modelleerimine Urmasele nii-öelda käe sisse kasvanud ning ehk just seetõttu on ka vormid tema maalidel justkui voolitud. Koloriit seevastu on senisest selgem ja kirkam, tulvil elujõudu ning andes tunnistust kohanemisest muutuvates ja ettenägematutes oludes.“

Urmas Puhkan (1967) lõpetas 1992. aastal Eesti Kunstiakadeemia keraamika erialal ja alates 2005. aastast töötas sealsamas 18 aastat keraamika osakonna juhatajana. Juba õpingute ajal osalenud näitustel, loonud skulpturaalset keraamikat, kureerinud keraamikanäitusi nii Eestis kui välismaal. Olnud üks ARS Keraamikakeskuse algatajaid ja Asuurkeraamika stuudio asutaja  ning kunstirühmituse NeoEksPrePost asutaja koos Andro Kööbiga.

Näitus „Läbi värviliste prillide“ jääb Viimsi Kunstikooli galeriis (Viimsi Artiumi esimesel korrusel, Randvere tee 20) avatuks kuni 29.11.2024 (E-R 8-21, L 10-21, P 12-16)

Pressialbum siin. Fotod: erakogu

Lisainfo: Urmas Puhkan / puhkanurmas@gmail.com

31. oktoobril kell 19.00 avab kunstnik Tõnis Saadoja Tütar galeriis kahest maaliseeriast koosneva isiknäituse „Siis“.

Tõnis Saadoja näitus koosneb kahest maalisarjast, mille eelmised osad on olnud nähtaval juba tema mullustes näituseprojektides „Maastik kulgeb läbi maja“ (koos Paul Kuimeti ja Eero Epneriga Tartu Kunstimuuseumis) ning „Kõrgus merepinnast“ (Kumus). Seeria „Mäletamise mudel“ maalid kujutavad „karpi püütud“ linnavaateid. Neist mõnesid pole enam reaalsuses olemas, nii et nad on pildid minevikust – või õigemini, nad on pärit silmapõhja mälust, kus põhiline on ere ja pehme suvine pärastlõuna- või õhtuvalgus. See on „valgushetkede arhiiv“, mis heidab pimedusse oma kuma; katse tõestada valgusemälu kadumatust keset kaduvat valgust.

Teine sari koosneb katsetest kasutada taeva ja pilvede kujutamisel vanaaegseid maalimis- ja lõuenditöötlustehnikaid ning on seega samuti teatav mäletamise ja meenutamise projekt, sedakorda otsesemalt maaliajaloo tasandil. Esimesest sarjast erinevalt on siin aega koheldud hoopis teisiti, võib-olla isegi „eba-saadojalikult“: enamasti üheainsa, vahel paari seansiga. „Siis“ asub nende maalide puhul ühemõttelisemalt maali sees, nad on selgemini jäljed maalimise enda ajast, nagu foto on jälg pildistamise hetkest, nende „siis“ on üsna „nüüd’i“ käeulatuses. Kui „Mäletamise mudel“ on subjektiivse mälu üksteisele järgnevatest pinnakihtidest läbi sügavusse langemine, siis taeva-etüüdid on objektiivsemad, „siis“ on neis sees korraga nii füüsilisemas kui ka intellektuaalsemas mõttes.

Näitusele saateteksti koostanud kirjanik Aare Pilve sõnul võib üldistavamalt öelda, et Saadoja on leidnud uue nurga, et läbi mängida oma loomingu püsivaid motiive: nostalgiline meelestatus, tähelepanu valguse kujutamise suhtes, „tähendusetute“ detailide taga metafüüsilise tähenduslikkuse otsimine, linnaruumi „elementaarosakesed“, erinevate representatsiooniviiside (foto, eri maalitehnikad) suhestamine, maalimise kui protsessi väärtustamine; ja mäletamine, nii tajupsühholoogilisel kui ka tehnilisel tasandil.

Tõnis Saadoja on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia maalieriala (BA, 2004) ja Ida-Londoni Ülikooli vabade kunstide eriala (MA, 2006). Teda on auhinnatud Vaal galerii noore kunstniku preemiaga (2004), Eesti Kultuurkapitali kujutava ja rakenduskunsti sihtkapitali aastapreemiaga (2006, 2008, 2012), Köler Prize’i publikupreemiaga (2011) ja Kristjan Raua preemiaga (2013). Tõnis Saadoja viibis 2019. aastal WIELS-i Kaasaegse Kunsti Keskuse residentuuris. Ta oli üks kunstnikupalga saajaid aastatel 2017–2020.

Tõnis Saadoja näitus Tütar galeriis jääb avatuks 8. detsembrini ning on publikule tasuta. Galerii asub Noblessneri sadamalinnakus aadressil Vesilennuki 24 ning on avatud neljapäevast reedeni 13:00-19:00 ning laupäevast pühapäevani 14:00-18:00.

Näituse valmimisele aitasid kaasa Aare Pilv (tekst) ja Ott Metusala (graafiline disain).

Näitust toetavad Eesti Kultuurkapital ja Tallinn.

Rõõm paluda Teid osa saama Eesti Kunstiakadeemia ehte ja sepise eriala korraldataval üritusel BLACKOUT, millega tähistame saja aasta möödumist professionaalse metallikunsti õpetamise algusest Eestis.

Kuigi ülikool ja eriala on viimase saja aasta jooksul mitmeid kordi nime muutnud, jääb tõsiasjaks, et meil on järjestikku sada aastat kõrgel tasemel metallikunsti õpetatud. See on piisav põhjus kutsuda kokku sõbrad siitmailt ja kaugemalt, et arutada, kust tuldud ja kuhu minek.

Näitusega Narva kunstiresidentuuris kaasnevad ja diskussioone aitavad käima tõmmata sümpoosion, väljasõidud ja saun. Need kõik koonduvad ühisnimetuse BLACKOUT alla. Me ei viita sellega vaimupimedusele ega kangemale kassiahastusele, vaid küsime, kuidas jõuda kohale, teadmata kuhu sa täpselt teel oled, sest kunstiline kvaliteet peitubki nähtamatu tabamises. Enese ja teiste jaoks üllatava avastamises. Kaob hirm olla eksinud, sest ka teadmata mida otsid, suudad leides selle ära tunda.

Sümpoosium

25.-26. oktoobril toimuval sümpoosionil otsime ülalnimetatud küsimusele vastuseid kolmest erinevast vaatenurgast: PRAKTIK, TEOREETIK, KOOLITAJA. Esinejad käsitlevad selliseid küsimusi nagu:

Milliste võtetega julgustad ja ehitad üles usaldust, mille abil tudeng saab asuda teele suunas, mille sihtmärk pole veel ennast avaldanud?

Kuidas seada õigeid küsimusi, mille abil avastada midagi uut?

Kuidas tulla toime teadmatusega?

Kuidas hoida julgust jätkata otsinguid ja uuringuid olukorras, kus liiga selge sihi seadmine võiks olla uurimisele pigem takistuseks?

Kuidas õigeid asju ära tunda?

Üles astuvad: Jorge Manilla (KHIO/NO), Olaf Hodne (KHIO/NO), Erinn M. Cox (US), Daniel Strandow (HDK Valand/SWE), Siri Tolander (HDK Valand/SWE), Tarja Tuupanen (FI), Jenni Sokura (LAB/FI), Flora Vagi (MOME/HU), Taavi Hallimäe (EKA), Urmas Lüüs (EKA), Sander Haugas (EKA), Taavi Teevet (EKA), Hansel Tai (EE), Liisbeth Kirss (EE), Erle Nemvalts (EE).

Tasuta sümpoosioni töökeeleks on inglise keel ja osalemiseks on vajalik eelregistreerimine aadressil: https://forms.gle/6djfdmw41XYnLtXd6

Ajakava:

 Reede, 25. oktoober

Kl 10-12 Narva tuur külalistele

Kl 14 – 18 ettekanded

Kl 19 näituse avamine, pidu

Laupäev, 26. oktoober

Kl 11 – 14 ettekanded

Kl 16 Narva tuur

Õhtul saun ja koosolemine.

Ürituse info täieneb jooksvalt.

Asukoht:
Narva kunstiresidentuur (NART)
Joala 18, 20103, Narva

Kontakt:
metall@artun.ee