Näitused

21. oktoobril, 2022, kell 18.00, avab Mihkel Maripuu Draakoni galeriis isiknäituse „Fatamorgaana / Fata Morgana“. Näitus jääb avatuks 12. novembrini 2022.

Fatamorgaana ehk kompleksne miraaž on fenomen, mis lavastab reaalsust ning seejärel haihtub äkk-ootamatult. Tavaliselt juhtub see külmale ööle järgneval hommikul, kui kõrbe külm asendub koidupuna saabudes kõrbe kuumusega. Suure kauguse taha luuakse näiline kujutelm – kättesaamatult terendab horisondil müstiline viirastus, illusioonidest pungil reaalsus, mis õgib omaenda sisu. Kujundlikult tõlgendades loob fatamorgaana, nii mõiste kui nähtusena, paralleele aktuaalse päevakaja ning kaasaegse tõejärgse ühiskonna vahel. Tegemist on jutustavalt mitmemõttelise ning märgiliselt laetud manipulatsiooniga, millel on pikemad- või lühiajalisemad tagajärjed.

Amorfsete(kujutute/vormitute) tõdede manifestatsioonid lavastuvad virtuaalses infovoos. Informatsioon neeldub vastastikku, iga sooritus on performatiivselt laetud, iga käidud rada analüüsitakse. Misläbi kujundatakse tehislikult unikaalne reaalsus, mille indiviid on justkui ise oma huvide perspektiivist lähtuvalt loonud. Ent samas on tegemist ikkagist painutatud ja nihestatud virtuaalruumi peegeldatud kogemusega – simulatsiooniga reaalsusest, mis on sageli palju reaalsem kui reaalsus ise. Toimub entroopiline implosioon (süsteemitu kaose sissepoole plahvatus), mis on mikroskoopiliste tähenduste makroskoopiline avardumine – lakkamatu kiirus, milles miski ei sünni, ilma et ta seejärel vahetult ei kaoks. See pole kaduvik, vaid virtuaalne igavik, mis on kõikide võimalike võimaluste summa, mis tekib ja kaob üheaegselt.

Uskuda või mitte?!

Mihkel Maripuu (1987) loomingut iseloomustab multidistsiplinaarne, eri meediume kaasav praktika, milles sisaldub lisaks visuaalsele ka ruumiline ja heliline platvorm. Uurimusalusteks teemadeks on post-interneti olemus kaasaegses kunstis, neo-materialism ja muud subkultuurilised ilmingud ning digitaalajastu omapärad, mis on mõjutanud kaasaegse visuaalkeele kujunemist. Lahates tehnoloogia ja orgaanika vahelisi erisusi ning nende potentsiaalsete ühisalade kattuvuslikke printsiipe. Viimastel uuringutel on keskendunud ruumilise hübriidkogemuse saavutamisele reaalajas, rakendades eri meediumid üksteise kasuks tööle, mis simulaakrumina stimuleeriks ruumi külastaja kogemust ning seeläbi ka ruumi iseennast.

Näituseid Draakoni galeriis toetavad Eesti Kultuurkapital, Eesti Kultuuriministeerium ja Liviko AS.

Neljapäeval 20. oktoobril kell 17.00 avab EKA muuseum EKA Galeriis näituse
„Lapse asi. EKA tudengite disain lastele“.

Lastele suunatud professionaalne looming on laias laastus viimase saja aasta nähtus. Eesti Kunstiakadeemias on laste teema rohkem tähelepanu pälvinud alates 1970. aastatest. Mida aeg edasi, seda enam lähtub lastele disainimine väikese inimese tegelikest vajadustest – 20. sajandi esteetilisest tarbeasjast liigutakse last kaasavate ja tema loovust arendavate lahendusteni.

Lastele suunatud disainiga tegelesid oma tudengipõlves mitmed täna tunnustatud moe-, tekstiili- ja nahakunstnikud, keraamikud, disainerid ja sisearhitektid. Raamatuillustratsioonide, teatrikostüümide ning animafilmide vahendusel pääseb praktilise disainimaailma kõrval näitusepildile ka lapse kujutlusvõimet tiivustav muinasjutumaailm.

Näituse ajaline haare on peaaegu sajand, Riigi Kunsttööstuskooli aegsest aabitsakukest kuni viimase kümnendi interaktiivsete objektideni. Näitus põhineb lõviosas EKA muuseumi ajaloolisel kollektsioonil. Enamik projekte jäigi kooli ajal paberile. Ideest mateeriaks saanud esemed uuemast ajast on kogutud autoritelt. Mõnede mänguasjade ja teraapiavahendite kulumisjäljed annavad tunnistust, et need on olnud haiglas, lastekodus, raamatukogus või mänguväljakul laste teenistuses, on läinud asja ette.

Näituse kuraatorid on Jelizaveta Sedler ja Reeli Kõiv

Näitust toetab Eesti Kultuurkapital

EKA noore kunstniku preemia 2021 laureaat Karolin Poska Hobusepea galeriis!

Kolmapäeval, 19. oktoobril 2022 kell 18.00 avab EKA noore kunstniku preemia 2021 laureaat Karolin Poska Hobusepea galeriis isiknäituse „Pilgu surve“. Näitus jääb avatuks 14. novembrini 2022.

Karolin Poska: „Kas sa tead seda tunnet kui keegi teine vaatab sind ainiti? Silmanurgast, isegi väljaspool oma vaatevälja, võite lihtsalt öelda, et keegi kontrollib teid, jälitab teid pilguga, mõõdab teid või püüab teiega silmsidet luua.

Inimesed väidavad, et tunnevad kuidas Leonardo da Vinci maalitud Mona Lisa silmad jälgivad neid, olenemata kuhu nad kunstiteose figuuri suhtes liiguvad. Seda kui kunstiteose silmad sind ruumis jälitavad, nimetatakse Mona Lisa efektiks, kuigi uurijad on leidnud, et just Mona Lisa kohta see fenomen ei kehti, sest ta pilk on selle jaoks liialt paremale suunatud.

Otsese silmside loomine on kõige sagedasem ja võib-olla ka kõige võimsam mitteverbaalne signaal, mida me teistega vahetame; see on intiimsuse, hirmutamise ja sotsiaalse mõjutamise vahend. Silmside on nii ürgne, et selle tähendus ulatub üle loomaliikide: kiskjad vaatavad enne sööstmist pingsalt, beebid saavutavad vanemaga läheduse läbi pilkkontakti, kalad muudavad agressiooni ajal oma silmad mustaks.

Kõige vanemad leitud fossiili silmad on 540 miljonit aastat vanad, esimene inimlane (Homo habilis) arenes välja umbes 2 miljonit aastat tagasi. Vaatan kohe aknast välja teise pilguga teades nüüd, et teen seda silmadega, kelle eelkäijad on 538 miljonit aastat vanemad kui inimene.

Inimeste pilke on kergem tabada kui teiste loomaliikide omi, sest meie silmamuna on erilise ehitusega. Meil on rohkem silmavalget – skleerat, mille järgi on lihtne tuvastada tumedamat tooni iirise liikumist ning kontrastsete värvide tõttu parem kindlaks teha pilgu suunda. Üllatuslikult on inimese silmad kõige sarnasemad kaheksajala ja kalmaari silmadega, neil on ka suured silmad koos läätse, iirise ja ühe suure sisekambriga.

Minu arvutuste kohaselt on vanalinnas kokku 77 tänavakaamerat, seega ilmselt vaadati sind juba siia sattudes. Ilmselt sa ei tajunud seda, sest neil on teistsuguse ehitusega, vähem kontrastsed silmad. Ka näiteks Vanalinnas olev skulptuur, millest võisid mööduda ei jälitanud sind silmadega, tal on prillid ees ja talle ei ole kahjuks silmavalgeid tehtud, kuigi paljud ütlevad, et just kunstiobjekti silmad on need, mis panevad sind midagi tundma.

Näituse jaoks ettevalmistudes käisin galeriides ja tänavatel ning vaatasin kunsti, vaatasin kuidas teised vaatavad kunsti ja lasin kunstil ennast vaadata ja minu vaatamist vaadata. Loodan, et leiate midagi vaatamisväärset!“

Karolin Poska (1991) on Tallinnas tegutsev etenduskunstnik, koreograaf ja tantsija, kes on lõpetanud tantsukunsti õppekava Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemias. Oma loomingu abil proovib ta aru saada, mis tunne on antud hetkel maailmas elada – talle meeldib transformeerida reaalsust, mängida objektide ja publiku ootustega. Hiljuti lõpetas ta EKA kaasaegse kunsti magistri ning pärjati Noore Kunstniku autasuga.  Karolini kaks viimast teost “Sinu nirvaanale” (2020) ja “Untitled”(2021) on olnud nomineeritud Eesti Teatri Auhindade tantsukunsti ning  etenduskunsti kategooriates.

Orginaalfoto: Helemai Alamaa

Tänud dialoogi ja tehnilise abi eest: Theodore Parker ja Maret Tamme 

Näitust toetab: Eesti Kultuurkapital 

Näituseid Hobusepea galeriis toetavad Eesti Kultuurkapital, Eesti Kultuuriministeerium ja Liviko AS

Ainult viiel õhtul transformeeruvad 29 Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia kaasaegsete etenduskunstide ja näitleja eriala tudengit drag’ideks. Keset saali ulatub peenikese keelena catwalk, kõlaritest tulvab muusika, mis kisub meid põrnapidi kaasa.

Seinad sätendavad, valgusvihud veiklevad ja ükshaaval kõnnivad meie ette need pöörased inimesed, kelle võimuses on muuta üheks hetkeks terve universum õnnelike olevuste kohtumispaigaks!

Lavastaja Jüri Nael
Koreograafid Ingmar Jõela ja Kristin Pukka-Murula
Kunstnik Kairi Mändla
Kostüümikunstnik Gerly Tinn
Grimmikunstnik Merlin Tovstik
Videokunstnik Emer Värk
Valguskunstnik Priidu Adlas
Helikunstnik Raido Linkmann
Fotokunstnik Toomas Volkmann
Produtsendi abi Liina Jääts
Produtsent Jüri Nael

Esinevad EMTA kaasaegsete etenduskunstide (CPPM) magistriõppe tudengid Amy Reade (UK), Britt Kõrsmaa (EST), Dongbin Lee (KOR), Elo Järv (EST), Javier Carcel Hidalgo-Saaveda (SPA), Jennifer Bagg (AUS), Katia Skylar (FIN/RUS), Kirte Jõesaar (EST), Kreete Tarmo (EST), Kymbali Williams (UK/EST), Michalina Zurek (POL), Rasmus Jensen (DK), Rebecca McCarthy (USA), Silvia Marazzi (ITA), Sofia Filippou (GRE).

EMTA lavakunstikooli XXXI lennu tudengid Astra Irene Susi, Edgar Vuns, Emili Rohumaa, Hanna Brigita Jaanovits, Herman Pihlak, Hele-Riin Palumaa, Karl Birnbaum, Kristin Prints, Kristina Preimann, Lauren Grinberg, Laurits Muru, Markus Andreas Auling, Richard Ester. EMTA lavakunstikooli lavastaja magistriõppe tudeng Mart Piirimees.

Kostüümid loovad Eesti Kunstiakadeemia tudengid Alice Pärtelpoeg, Anita Kremm, Britta Paula Põder, Edvard Vellevoog, Epp Vislapuu, Joanne Sõrmus, Kadri Vahar, Karl Cristoph Rebane, Karl Joonas Alamaa, Karolin Kärm, Katarina Ild, Kristel Zimmer, Liis Laanisto, Liisamari Viik, Linda Kari, Moryana Filipova, Toomas Silbaum, Victoria Truuvert.

Make-up’i loovad grimmikooli tudengid Johanna Allandi, Teele Kaevla, Lore Sõerunurk, Karoliina Liivak, Annabel Janke, Laura Lodi, Maria-Liisa Nõlvand, Anete-Elisabeth Luukas, Tuuli Alliksaar, Anete Kams, Helena Nurmik, Ann Miller, Helen Tuksam, Evelin Sulg, Claus Leppik, Sanne Popovits, Stella Kuuskmann, Merili Saks, Sandra Tiidrus, Sandra Luht, Kaarin Kiisler, Laura Puusepp, Bianka Haavel, Kadi-Liis Kaurit, Evelyn Nurmsalu, Anya Manya, Kerttu Ilmjärv.

Etendused 15., 16., 17., 18. ja 19. novembril kell 19.00 Sakala 3 Teatrimajas

Identiteedikabaree on Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia, Eesti Kunstiakadeemia ja Grimmikooli koostöö.

Toetab Eesti Kultuurkapital

Eestit esindavad Lodži Noore tekstiilikunsti 4. triennaalil (YTAT) EKA tektsiilikunstnikud Helena Kisant, Anni Kivisto ja Krista Leesi. 

Lodzis asuva Strzemiński kaunite kunstide akadeemia kutsele vastas koguni 18 kunstikooli 11 riigist: Rootsist, Eestist, Soomest, Leedust, Jaapanist, USA-st, Tšehhist, Slovakkiast, Rumeeniast, Sloveeniast ja Poolast. Nende koolide õpilased ja viimaste aastate lõpetajad tutvustavad konkursinäitusel viimase kolme aasta huvitavamaid teostusi.

EKAt on esindamas 3 autori tööd:
Helena Kisant “looduse nahk”
Disainiteaduskonna Tekstiilidisain, II kursus BA 2021/2022
Juhendajad: Krista Leesi, Piret Valk

Anni Kivisto „Argielu ja loomeprotsessi ristumine: käsitsi valmistatud vaip punch-nõela tehnikas“
Disainiteaduskonna tekstiilidisaini magistriõppekava 2020/2021
Juhendajad: Taavi Hallimäe, Johanna Ulfsak

Esmakordselt on ürituse üheks elemendiks näitus YTAT MENTORS, kus esitletakse konkursil osalema kutsutud kunstiakadeemiate akadeemiliste õppejõudude töid.
Selles rühmas on väljas tekstiili osakonna dotsent Krista Leesi tööga “CANT STOP DANCIN'”

Näitus on avatud 9. oktoobrist 31. detsembrini 2022 linna kunstigaleriis Lodžis, 44, Sienkiewicza tänaval, Poolas.

GeneralSharing: 27m above the Sea
avamine 15. oktoobril, kell 15.00–18.00

GeneralSharing on Balti- ja Põhjamaade tudengite grupi loodud platvorm, mille eesmärgiks on olla kohtumispaik kunstipraktikate tutvustamiseks noortele karjääri alustavatele kunstnikele.

GeneralSharing: 27m Above the Sea on kohtumiste, tööprotsesside ja teadmiste jagamise tulemusel sündinud näitus, mis toob välja erinevaid töömeetodeid ja mitmekesiseid värskeid lähenemisi kunstnile tudengikogukonnas.

Näituse teine osa GeneralSharing: 19m above the Sea avaneb 20. oktoobril Köysiratagallerias ja Taiteen Talos, Soomes, Turu linnas.

Kunstnikud:

Alva Törnqvist, Cheonghye Sophia, Chih-Tung Lin, Clea Filippa Ingwersen, Ebba Birkflo, Ellinor Hagman, Ida Hundertmark, Katariin Mudist, Megan Auður, Olev Kuma, Patricia Carolina, Peik Elias, Sabīne Šnē, Sofia Haapamäki, Zsófi Boda.

Erilised tänud:

Kirke Kangro, Bjarki Bragason, Kuno Network Grant, Lina Koseleva, Kati Saarits ja Vent Space. 

Laupäeval, 8. oktoobril avab tekstiilikunstnik Maryliis Teinfeldt-Grins Lätis Sigulda kultuurikeskuses „Devons“ isikunäituse „Sial kollase põllu ja ruosa tee ristis me taas kohtume“, mis võtab kokku kunstniku viimase kahe aasta loomingu.

Maryliis Teinfeldt-Grinsi tikitud pildid räägivad isiklikke lugusid autori jaoks märgilistest paikadest. Iga teos on kui kiri minevikust – lugu igatsusest inimese või paiga järele, mis on omanud kunstniku elus olulist tähendust.

Geograafilised kohad, mis Maryliis Teinfeldt-Grinsi teostes esile kerkivad, on kujutatud kõrgelt alla vaadatuna. Tema tikandid on nagu mälukaardid, millel kujutatud värvid annavad edasi paigaga seotud tunnete eredust ning kus on lisaks füüsilisele kirjas ka see, mida ei saa käega katsuda ega sõnadega edasi anda.

Käesoleval näitusel eksponeeritud teosed annavad ülevaate läbi mitmete näituste ja tunnustuste tähelepanu pälvinud Teinfeldt-Grinsi igatsuslugude sarjast. Näitusega lõpetab kunstnik ühe peatüki oma loomingulisest teekonnast, liikudes edasi uue visuaalse keele suunas.

Näitus avatakse laupäeval kell 15.00 ning see jääb avatuks kuni 9. novembrini. Näituse kuraator on Mailis Timmi.

Maryliis Teinfeldt-Grins (1993) on tekstiili- ja installatsioonikunstnik, kes käsitleb loomingus mäletamist ja Lääne-Virumaa külamaastike, viljeledes peamiselt tikandit, gobelääni ja kirjutades murdekeelset luulet.  Ta on õppinud tekstiilikunsti Tartu Kõrgemas Kunstikoolis Pallas ja Läti Kunstiakadeemias ning kaasaegset kunsti Eesti Kunstiakadeemias. Teinfeldt-Grins on Eesti Kultuuriministeeriumi poolt välja antava Eduard Wiiralti stipendiumi laureaat ja Adamson-Ericu muuseumi poolt välja antava Adamson-Ericu stipendiumi laureaat. 2019. aastal pälvis Teinfeldt-Grins Eesti Tekstiilikunstnike Liidu poolt välja antava Aasta Tekstiilikunstniku preemia.

Lisainformatsioon:
Mailis Timmi
56 237 001

Kolmapäeval 12. oktoobril kell 18.00 avame ARS Kunstilinnaku (Pärnu mnt 154, Tallinn) Stuudio 53/98 pinnal EKA nelja eriala tudengite ühisnäituse “Maastike süntees”.

Kahel näitusepinnal asetleidev grupinäitus kasutab installatsioonikunstile omaseid ruumilis-ajalisi väljundeid küsitlemaks kunstnike individuaalseid tähelepanekuid oma elukeskkonna ning selle mõjutegurite kohta. Mitmekülgsed leid-, käsitöö- ja valmismaterjalide kogumid loovad näitusepinnale mikromaastikud esitades kilde autorite kollektiivsest mõtteruumist. Erilaadi vastandumise ning peegeldamise žeste elustavad lisaks mitmed heli- ja videokunsti katsetused. Näitusel osalevad kunstnikud ehte- ja sepakunsti, klaasikunsti ning keraamika erialalt.

Näitusel osalevad: Annali Kruusamägi, Elis Liivo, Gaida-Erica Pärn, Helen Tiits, Laura Stina, Maarja Hallika, Maarja Sildvee, Madli Pajos, Marta Vikentjeva, Paul Aadam Mikson, Valeria Poljakova

Näitus on avatud külastamiseks vahemikus 13.–16.10 kell 12:00–18:00

Graafiline Disain: Madli Pajos

Juhendas: Sten Saarits

Näitust toetavad: Eesti Kunstnike Liit, Eesti Kunstiakadeemia

Rohkem infot ARSis toimuva kohta: www.arsfactory.ee

Reedel, 7. oktoobril kell 17.00 avatakse Tartu Kunstimaja suures saalis Cloe Jancise ja Sigrid Viiri ühisnäitus „Teine vaatus. Tõlkes leitud“.

Pildikeele abil kujutavad kunstnikud näitusel argiabsurdi ja analüüsivad sotsiaalseid konstruktsioone. Läbivateks teemadeks on inimeste ja esemete üheti mõistetava funktsionaalsuse vaatlemine, naise erinevad isiklikud ja ühiskondlikud rollid ning nende kujutamine.

Jancise ja Viiri koostöö tugineb visuaalsel mõttevahetusel, mille käigus teineteise ideid tõlgendatakse ning fotosid uuteks kujutisteks ja objektideks ümber tõlgitakse. Tööprotsessi ainukeseks kehtivaks reegliks on visuaalne tõlkeprotsess, sõnu ei kasutata.

Tööprotsessi skeem: I vaatus: C teeb foto, S vastab fotoga, C ja S tõlgivad valitud 5 + 5 fotot skulpturaalseteks objektideks. II vaatus (käesolev näitus): C teeb foto, S vastab fotoga, C ja S tõlgivad 6 + 6 fotot skulpturaalseteks objektideks, C ja S tõlgivad I vaatuse 5 + 5 objekti uuesti fotodeks.

„Teine vaatus. Tõlkes leitud“ on jätk näitusele „Mõnel reipamal päeval paned sa oma maski peegli ees liiga tugevasti ette, nii et see hammustab su nahka“ (2021, Temnikova & Kasela galerii).

Cloe Jancis (s 1992) on foto, video ja installatsiooni meediumites töötav kunstnik. Ta on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia fotograafia eriala (BA, 2018) ning õpib praegu Eesti Kunstiakadeemia vabade kunstide teaduskonnas kaasaegse kunsti magistriprogrammis. Jancist paeluvad naise sotsiaalne kuvand ja erinevad igapäevased rollid, ning sellega seotud müüdid ja ootused. Oma viimaste aastate loomingus on Jancis keskendunud objektidele ja rituaalidele, mida naiselikkusega seostatakse.

Sigrid Viir (s 1979) on foto- ja installatsioonikunstnik, kes elab ja töötab Tallinnas. Ta on õppinud kultuuriteooriat Eesti Humanitaarinstituudis ning lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia fotograafia eriala. Kunstnikuna huvitub ta inimeksistentsi argipäevastest tahkudest ja seda saatvast sotsiaalsete kokkulepete rägastikust, töö totaalsuse ja isikliku vaba aja piirialast ning visuaalse keele küsimustest. Sigrid on kunstikollektiivi Visible Solutions OÜ üks kolmest liikmest. Ta on aktiivselt osalenud näitustel Eestis ja mujal. Teda on tunnustatud Noore kunstniku preemiaga (2009), on olnud Köler Prize 2011 nominent ning osalenud Visible Solutions OÜ-ga Manifesta 9-l (2012). Ta on kahel korral pälvinud Kultuurkapitali kujutava ja rakenduskunsti sihtkapitali aastapreemiaga (2013 ja 2019).

Näitust saatvad tekstid on kirjutanud Anti Saar ja Maris Karjatse.
Näituse graafiline kujundus: Anna Kaarma.

Täname: Treiarei, Johannes Säre, Magav Magma, Aadu Lambot.
Näitust toetab Eesti Kultuurkapital.

Näitus on avatud 6. novembrini.

Stsenograafia tudengi Joel Väli diplomitöö “In memoriam Bellingshausen” VAT Teatris, 10.–18. oktoobril. 

Näitlejad: Ursel Tilk (Eesti Draamateater) ja Markus Truup

Kunstnik-lavastaja: Joel Väli (EKA stsenograafia)

Dramaturg: Andreas Kübar

Valguskunstnik: Leon Augustin Allik

Muusikaline konsultant: Markus Robam

Produtsent: Egert Kadastu 

Etendused 13.10/14.10/16.10/17.10/18.10