Näitused

Eesti Kunstiakadeemia fuajee trepistikul  toimub 18. augustil kell 18 Poola Arhitektide Liidu näituse „Masters of Architecture“ avamine ja sellele järgneb vestlusring Poola ja Eesti arhitektide osalusel.

Vestlus keskendub arhitektuurivõistluste korraldamisele Poolas ja Eestis, arhitektide ja ametkondade koostööle ruumiloomes ning arhitektide töö tulevikule. Vestluses osalevad Małgorzata Pilinkiewicz (Poola Arhitektide Koja president 2018–2022), Tomasz Studniarek (Poola Arhitektide Liidu Katowice sektsiooni president 2003-2009) ning Eesti poolt EALi juhatuse liige Aet Ader, eestseisuse liige Katrin Koov ja EALi president Andro Mänd. Vestlus toimub inglise keeles, seda modereerivad Justyna Boduch ja Wojciech Fudala Poola Arhitektide Liidu Katowice sektsioonist.

„Masters of Architecture“ on arhitektuuriteemaliste loengute sari, mida korraldab Poola Arhitektide Liidu Katowice sektsioon (SARP Katowice) ja näitus on kokkuvõte sarja raames toimunud üritustest. Loengusarja alustati aastal 2004 ja oli algselt kavandatud vaid 5-osalisena, kus esinevad arhitektid viiest suuremast Euroopa pealinnast. Londoni, Berliini, Pariisi, Viini ja Amsterdami teemaliste loengute vastu oli huvi kohalike arhitektide ja arhitektuuriüliõpilaste seas aga nii suur, et ainus võimalus oli sarja jätkata. Loengud toimuvad tänaseni ja on juba mõjutanud sadade arhitektuuriüliõpilaste haridust, kes on saanud juurdepääsu palju laiemale teadmisteringile kui nende eelkäijad. Aastatel 2004-2020 on Katowice linn võõrustanud üle 70 arhitekti kogu maailmast, nende seas mitmeid nimekate arhitektuuripreemiate laureaate. Rändnäitus koosneb 70 kettast, millest igaüks esindab üht arhitekti, kes Katowicet külastas ja oma teadmisi Poola publikuga jagas.

Ürituse info EALi kodulehel.

Peruu pealinnas Limas avaneb Eesti Kunstiakadeemia Kaasaegse kunsti õppekava magistri Kadri Liis Räägu isikunäitus „Halcyon“
11.08.–14.09.2022

„Halcyon“ on Now: galerii avanäitus, mis on ajendatud 2022. aasta talvel galeriis Hoib väljas olnud näitusest „Xarkaadia“.
Kadri Liis Rääk eksponeerib pulbitsevast elurikkusest inspireeritud torketikandiga kaetud pehmeid skulptuure, sümbiootilistest kõdumaastikest, mikroobidest lähtuvaid keraamilisi vorme ning kimäärselt muundunud tööstusdisaini. Tema töödes oleme tunnistajaks utopistlikule maailmaloomele, milles bioloogilised eluvormid kohtuvad risoomsetes sõlmpunktides, viidates tundlikele koosolemise viisidele.

Kadri Liis Räägu looming kasvab välja empaatilisest maailmanägemusest, mille puhul informatsiooni hankimisel ja teineteisega suhtlemisel täidab keskset rolli puudutus. Isikunäitusel eksponeeritakse töid, mis on valminud Reykjavíkis SIM residentuuri ajal, kus Kadri Liis viibis tänavu kevadel. Näitust aitas kokku panna kuraator Marika Agu.

Now: galerii ühe asutaja ja galeristi Renzo Pittaluga sõnul suhestub Kadri Liis Räägu looming Peruu kuulsate tekstiili- ja keraamikatraditsioonidega. Kadri Liisi sellealased uurimistööd ja kogemused väärivad esiletõstmist.
Now: on uus rahvusvahelise programmiga kultuuriasutus, mis soovib edendada kohaliku kunstivälja ja välismaiste kunstnike suhteid. Näitusele eelnes kunstniku kuu aja pikkune residentuur.

Now: Gallery, Av. Conquistadores 780, San Isidro, Lima, Peruu

7. septembril 2022. a kaitseb Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuri ja linnaplaneerimise eriala ekstern Roemer van Toorn doktoritööd „Making Architecture Politically. From Fresh Conservatism to Aesthetics as a Form of Politics“.

Avalik kaitsmine toimub algusega kell 15.00 Põhja pst 7, ruumis A501.
Ülekannet kaitsmisest on võimalik jälgida tv.artun.ee.
Kaitsmine toimub inglise keeles.

Eelretsensendid on prof Panu Lehtovuori (Tampere Tehnikaülikool) ja prof Arie Graafland (Delfti Tehnikaülikool).
Oponent on prof Arie Graafland.

Doktoritöö kaitsmiskomisjoni liikmed on dr Jüri Soolep, dr Anu Allas, dr Renee Puusepp, prof Maros Krivy, prof Andres Kurg, prof Klaske Havik, prof Claus Peder Pedersen.

Doktoritööga on võimalik tutvuda Eesti Kunstiakadeemia repositooriumis.

Making Architecture Politically opens with an analysis of the current conjecture of Neoliberalism through the concept of the Society of the And, opposing an understanding of our condition through modes of Eitherorism. It is a voyage, travelling along the many interdependencies of the revolutionary conservatisms of Fresh Conservatism and Progressive Neoliberalism today — parallel to the arrival of a new phase of global modernisation with a special and elaborated focus on the role of contemporary architecture in Dutch society from the 1990s — while its second chapter moves beyond Fresh Conservatism; towards a possible third of emancipation in architecture with its plea for an Aesthetics as a Form of Politics towards a cosmopolitical outlook.

Chapter one, entitled Fresh Conservatism critically addresses how the much-celebrated Superdutch movement in architecture paved the way of an upcoming Neoliberal phase of capitalism. The problem for many was not to make political architecture, on the contrary, its innovative practices — without being too conscious about the political — affirmed what later was called the post-political. With Aesthetics as a Form of Politics of chapter two, exemplary alternative horizons of possibility are being discerned; ones that make architecture politically through their aesthetic regime. It has everything to do with how freedom can be created with constraints, how one can dance with enmeshment, can move beyond limiting adversary, and dare to create lives of sustained optimal wellbeing and joy through the redistribution of the sensible. By grappling with making architecture politically, finding it wanting through critical analysis, observing the exemplary and often a-political role contemporary Dutch architecture played in the 90s and onward, it turns out the problem is not to make political architecture — all architecture is political — but how to make architecture politically.

Making architecture politically is about the creation of running room; a sense of polity — an aesthetic regime redistributing the sensible — that allows for a multiplication of connections and disconnections that reframe the relations between people, the world they live in, and the way they are supposed to act and behave. Such a field of possibility concerns a multiplicity of folds and gaps in the fabric of the common experience of the human and non-human that change the cartography of the perceptible, the imaginative and the feasible. As such, it allows for new modes of political construction of common objects and emancipatory possibilities of collective and private enunciation. Instead of slipping into paternalism or control, the idea of such a radical openness is characterized by indeterminacy, nuance, incommensurability, dissensus and the multitude of encounters it could generate. It is about a becoming that breaks open the conventional way space is experienced, thought and distributed, one that displaces the binary dialectics of colonizer and colonized, the one against the other by introducing a third (And) that belongs to both the one and the other while opening alternative horizons.

EKA arhitektuuritudengid ehitavad 18.-28. juulini Tartus Emajõe kaldal Atlantise maja naabruses avalikuks kasutuseks mõeldud puidust varjualust KINO ja terve ehitusperioodi ajaks on tartlastele ja linnakülalistele vaatamiseks väljas varasemate aastate varjualuseid tutvustav näitus (aastatest 2006-2021).

Kiirusta kohale, saad ka ehitusprotsessi piiluda. Ja KINO avame 29. juulil kl 17!

ARS kunstilinnaku hoovis alustab artist-run-space nimega Tehnika Muuseum.
Avamine toimub esmaspäeval 20. juunil kl 19.00.

Avanäitusel nimega “Viimane peatus” astuvad üles kaks kohalikku ARSi vaasi 80ndatest, Tšehhoslovakkia võimendi nimega TESLA Disco 240 ja määratlemata funktsiooniga Eesti disaini moodne klassika seeriast “Intercores”. Näitus on pühendatud armastusele.

Muuseumi eestvedajad: Mihkel Ilus, Mihkel Masso
Näituse koostaja: Mihkel Ilus
Näituse saatetekst: Hanno Soans

Näituse külastamiseks suveperioodil tuleb aeg kokku leppida tel. nr. 55685925.
Alates augusti keskpaigast Tehnika Muuseum avatud K–L 15–20.

Muuseumi tegevust toetavad: Eesti Kultuurkapital, Eesti Kunstnike Liit.
Näituse avamist toetavad: KOLK, Valmiermuiza.

Väljavõte saatetekstist:

Sa anekdooti tead? — Kolm kummalist eset kügelevad konteineris, sätitud steriilsesse

valgusvihku, jutumärgid ümber… Üks ütleb teisele: “Ja sellest siin peab siis muuseum saama!” Kolmas vaikib.

/…/
Lõpeks on ju selge, et iga oma koha kaotanud eseme esmane unistus on laekuda

universaalsesse muuseumisse, saada kategoriseeritud ja katalogiseeritud abstraktse

tähenduslikkuse kristallisatsioonide postajaloolises vaatemängus. Ja kumb see siis on, kas

nende algne funktsionaalsus või see varjusarnane järelelu, mis laenab neile nende võimaliku

subjektsuse?

Esmaspäeval 20. juunil, kell 16.30 toimub Sõpruse kinos EKA animatsiooni osakonna lõpetajate filmide linastus EKA ANIMA 2022.

Programmis linastuvad animatsiooni osakonna lõpetanud bakalaureuse- ja magistritudengite filmid:

John Francis Quirk, Aspasia Kazeli, Sophia Michele Bazalgette, Lukas Manuel Winter, Jass Kaselaan, Anne Mirjam Kraav, Hleb Kuftseryn, Andrei Bljahhin, Kadi Sink, Ida Lepparu, Sameliina Paurson, Anna Dvornik 

Tulge kõik ja kutsuge vaatama oma pere, sõbrad, kolleegid ja kõik teised, kellega soovite oma filme jagada!

Sissepääs tasuta!

Facebook

17. juunil avaneb EKKMis erilises formaadis rahvusvaheline grupinäitus „Greatest hits“ („Valitud hitid“)

Kunstnikud: Cyprien Gaillard, Hannah Black, Jonna Kina, Francis Alÿs, Gary Hume, Lucia Nimcova, Pierre Huyghe.

Osalevad kuraatorid: Evelyn Raudsepp, Maria Arusoo, Maria Helen Känd, Maria-Kristiina Soomre, Marten Esko, Siim Preiman, Triin Metsla.

Avamispidu toimub 17. juunil kell 18.00 EKKMi aias

Evelyn Raudsepa kokkukutsutud näituseprojekti „Greatest hits“ raames valisid kuus Eesti kuraatorit näitusele ühe kunstiteose, mida nad igatsevad enim taaskogeda või mis neid antud ajahetkes väga kõnetab. Näitus moodustab sel viisil kaasaegse kunsti soovikontserdi, kus on esindatud mitme kõrgelt hinnatud rahvusvahelise kunstniku looming. Seejuures annavad näitusele isikliku kõla kuraatorite kirjad enda valitud teoste autoritele.

„„Mis on üks kunstiteos, mida sa kõige enam igatsed?“ küsisin kuuelt kuraatorilt, kel on harjumus regulaarselt püsida kursis globaalse kaasaegse kunstiga, kuid mis pandeemia oludes takerdus. Kuigi küsimuse esitamise ajast on asendunud üks kriis teisega, on mul endiselt säilinud usk kaasaegse kunsti kõnekusse ning vajadusse selle järele. Selleks, et taolise vajaduse isiklikke lähtepunkte uurida, esitasin palve, et kuraator pöörduks kunstniku poole kirjaga, milles ta selgitaks, miks ta just selle teose valis ning miks ta seda teost praeguses ajas taaskogeda sooviks,“ selgitab Raudsepp. 

Kuivõrd ühelt poolt oli kuraatorite ülesandeks lähtuda oma teose valikul asjaoludest, mis võimaldaksid seda esitada ka piirangute tingimustes, ning teisalt tõusis mitme kuraatori emotsionaalses mälus esmalt esile just videoteos, kujunes näitusest tervikuna audiovisuaalne kogumik.

Kuue kuraatori valikule näituse-albumis „Greatest hits“ lisas Raudsepp isikliku avaloo. Seitsme tööga kompositsioonis säilib iga kunstiteose iseväärtus ning külastajal avaneb võimalus enda kogemusliku teekonna kujundamiseks ja kokkukõlade leidmiseks. Teoste variatiivsuses avalduvad kuraatorite erinevad huvid ja praegused rõhuasetused kaasaegses maailmas.

Näitus jääb avatuks 7. augustini.

Publikuprogramm:

Vestlusring kuraatoritega 28.06, kell 17.00

Performance Jonna Kina „Salastatud sõnad ja seotud lood“ 7.08, kell 17.00

Vestlusring „Liikuvad pildid hallis alas: video kunstisaalis ja kunst kinosaalis“ 7.08, kell 18.00

Näitust toetavad: Eesti Kultuuriministeerium, Eesti Kultuurkapital, Tallinna Kultuuri- ja Spordiamet, Frame Contemporary Art Finland, Prantsuse Instituut Eestis, Akzo Nobel AS

Täname: Eesti Kunstiakadeemia, Vabamu, Nordic Hotel Forum, Tallinna Kunstihoone, Kai kunstikeskus

Info:
Maria Helen Känd
kuraator-projektijuht ekkm.ee
maria.helen@ekkm.ee
+372 53429812

Mark Antonius Puhkani isikunäitus „Aastaringid“
Kondase keskus
20.06.–31.07.22

20. juunil, kell 17.00, avatakse Kondase keskuses Mark Antonius Puhkani esimene isikunäitus „Aastaringid“. 

Väljas on kunstniku viimaste aastate joonistused. Kõik kokku on otsekui visuaalne päevik, milles kajastub aastaaegade ja eluhetkede vaheldumine. Puhkan jäädvustab piltidele nii seda, mida ta näeb, kui ka seda, mida ta mõtleb või tunneb. Ta leiab viisi, kuidas panna pildikeelde kuldnoka laul või päikesest põlenud selga jahutav vesi Käsmu rannas. Samuti võib piltidelt leida suurte tundmuste kujutamist nagu seda on valu ja armastus.

Autor lühidalt aastaringidest:
„Võttes ristlõike inimhingest, tundub, et puuga sarnaselt on ka selles oma kasvuringid. Aasta-aastalt koguneb elamusi, õppetunde, oskusi ja vaimsust. Aastaringides on koos terve senise elu kulgemine. Inimese aastaringid on tema mälestused. Mida rohkem on ringe, seda raskem on pilku suunata sügavale, tuuma poole, kus varjub lapsepõlv.“

Mark Antonius Puhkan (sündinud 1994) on Eesti kunstnik, kelle põhilised meediumid on joonistus ja kõrgtrükk. On lõpetanud Eesti kunstiakadeemia bakalaureuseõppe graafika ning magistrantuuri kaasaegse kunsti erialal. Töötab õppejõuna Eesti kunstiakadeemias ja illustraatorina Postimehes. Muuhulgas on illustreerinud Tammsaare „Tõe ja õiguse“ I osa juubelitrükise (2018) ning andnud välja graafilise novelli „Antennimaja inimesed“ (2019). On esinenud mitmel ühisnäitusel Eestis ja välismaal.

Näitus on avatud 31. juulini.

Näitust toetab Eesti Kultuurkapital.

Rohkem infot:
Kerly Ritval
Kondase keskuse projektide koordinaator
kritval@gmail.com
55669831

Heleliis Hõimu isiknäitus “Marsi kroonikad” ARS Projektiruumis

Avamine: 18. juuni, kell 19.00
Performance: kell 19.30

Esitusele tulevad muusika ja helimaastikud, mis on loodud Lauri Lesta ja Kaie Sauga poolt juhitud vokalistide grupi poolt, inspireerituna näitusel eksponeeritud teostest.

Kunstnik kutsub vaatajat suhestuma planeediga Marss kui laenatud keskkonnaga, et koondada mõtteid uskumustest, isoleeritusest, piiratud mõtlemisest ning vaikusest, seda hetkel pärast inimese lahkumist.

“Marsi kroonikad” loob paralleele ulmekirjandusega, viidates Ray Bradbury samanimelisele raamatule. Bradbury kirjeldab lühijuttude kogumikus, kuidas inimene soovib asustada Marssi, sealsetest asukatest ja arenenud tsivilisatsioonist hoolimata. Inimkond tahab ja nõuab rohkemat, kui neil olemas on. Või olemas oli, sest selja taha jäetakse saastatud ja sõjast räsitud planeet.

Kunstnik keskendub omamoodi kavandatud ja seejärel hüljatud keskkonna kollaažile, mille põhjal on võimalik tunnetada lahkunud inimese mõtteid, keskkonna loomet, uskumusi, unistusi.

Näitust toetab EKA, Eesti Kunstnike Liit, Eesti Kultuurkapital 

Sündmus Facebookis 

Näitus on avatud 20.06–12.07.2022

E-K 12 – 18 / L – P 12-16

Kumu II projektiruumis Maria Kapajeva “Üksikud fotod ja muu tühi-tähi”
16.06.2022 – 01.12.2022

Selle näitusega teeb kunstnik Maria Kapajeva katse näidata uurimisprotsessi installatsioonina. Mida saab teha ühe juhusliku fotode kollektsiooniga? Kaheksa aastat tagasi püüdsid Maria Kapajeva pilku mõned vanad fotod internetimüügis.

See oli minu jaoks küllalt juhuslik ost. Ameerika vahendaja, kes seda vanade fotode müügiga tegelevat rahvusvahelist veebipoodi pidas, oli nõus panema kokku „kollektsiooni“ fotodest, mis tema meelest võiksid pärineda Eestist. Sedakaudu jõudis minu kätte 105 ühikut „üksikuid fotosid ja muud tühja-tähja“, nagu vahendaja seda kollektsiooni ise kirjeldas. Oma kaaskirjas väljendas ta ka rõõmu selle üle, et fotod jõuavad n-ö tagasi koju.

“Mul ei olnud fotode ega nende USAsse sattumise kohta mingit lähemat infot.”

Aastal 2021, kui ma hakkasin näituseks valmistuma, üritasin ma vahendajaga uuesti suhelda, aga selgus, et ta oli nädal varem ootamatult surnud. Kahjuks olin lasknud mööda kaheksa aastat ilma temalt lisaküsimusi küsimata ja nüüd pole see enam võimalik. Küll aga loodan ma mõningatele oma küsimustele vastust saada näitusel – ja seda publiku abiga.

Kapajeva eksperimenteerib viisidega, kuidas avada argifotograafia alahinnatud, alauuritud ja marginaliseeritud pärandit. Ajal, mil ajalooarhiivid, aga veel rohkem riigi- ja militaarasutused ning rahvusvahelised korporatsioonid arendavad järjest ulatuslikumalt näotuvastuse tarkvara, demonstreerib Kapajeva projekt n-ö aeglase äratundmise väärtusi. Võttes aega kollektsiooni uurimiseks loovuurimuslike meetoditega, teeb Kapajeva selle ühtaegu osaks iseenda kojunaasmisest, sest temagi on elanud aastaid kodust eemal nagu fotod, mida ta käsitleb.

Fotograafide ja kujutatud inimeste järkjärguline identifitseerimine avab uusi perspektiive Eesti (mikro)ajaloole, suhestudes ühtlasi Kumu kunstimuuseumi püsiekspositsiooniga „Identiteedimaastikud“. Pöörates tähelepanu fotodel kujutatud inimeste nägudele, nende lugudele või teistele unustatud faktidele, millest pildid jutustavad, näitab Kapajeva üles lugupidamist iga isiku ja iga individuaalse loo vastu meie ajaloos.

Kapajeva kutsub kõiki andma oma panust installatsiooni kui kestvasse uurimisprotsessi. Vaata fotosid lähedalt ja kui sa tunned kellegi ära, siis kirjuta üles tema nimi või lugu, märgi paberile ka foto number ja kinnita see seinale.

Näituse kujundus: LLRRLLRR – Laura Linsi, Karolin Kull
Graafiline disain: Maria Muuk
Näituse koordinaator: Magdaleena Maasik
Näituse tehnik: Andres Amos
Kunstniku uurimisassistent: Ketlin Käpp
Konsultandid: Linda Kaljundi, Annika Toots, Karmen-Eliise Kiidron

Täname: Liisa Kaljula, Merilis Roosalu (Tallinna Linnamuuseum – Fotomuuseum), Aado Luik, Janeli Suits, Piret Karro, Lembi Anepaio, Aljona Kapajeva ja perekond Sokk