Näitused

Oled oodatud külastama rahvusvahelise linnaruumiga tegeleva kunstitriennaali CITYA programmi Tallinnas ja veebi vahendusel 17.09. – 16.11.2021.

CITYA on tänavu esmakordselt aset leidev kunstisündmus, mis hakkab toimuma iga kolme aasta tagant linnadevahelise kunsti jagamise platvormi ja uue koostöövormina. Esimene CITYA kannab pealkirja „Linn kui meedium”.

Sündmus toimub koostöös Hongkongi Baptisti Ülikooli (algataja), Eesti Kunstiakadeemia, Pekingi Kaunite Kunstide Akadeemia, California Berkeley Ülikooli, Belle Arti di Roma Akadeemia ja Macau Ülikooliga. CITYA kuraatorid on Jenny Balisle (San Francisco), Janet Fong (Hongkong), Kang Li (Peking), Laura Scaringella (Rooma), Reds Cheung ja Kati Ots (Tallinn). CITYA Tallinna platvormi kaaskureerivad lisaks Madis Luik ja Liina Siib ning sellesse panustavad kunstnikud Madli Kaljuste, Ulvi Haagensen, Liina Siib, Hans-Gunter Lock, Johannes Luik ja Laura De Jaeger.

CITYA programmi kuuluvad nii digitaalselt kui ka kõikides osalevates linnades füüsilises ruumis aset leidvad sündmused. Kogu sündmusest saab osa võtta ja programmi ülevaate leiab veebiaadressil citya.space (Programm avaneb 17.09.)

Kunstisündmuse Tallinna programmi kaaskuraator Kati Ots kommenteerib tänavust esimest CITYA-t:

“Selle-aastast Tallinnas aset leidvat programmi võib käsitleda linnaruumikunsti näituse või peitusena, sekkumiste- või žestidekomplektina. Moel või teisel on nii ettevalmistusprotsess kui valminud teosed toiminud hoole või hoolitsemise aktina. Lähtepunktiks oli nii kunstnikele kui linnaelanikele värskendavate kokkupuutepunktide ja kohtumispaikade loomine koroonaviirusest tingitud olukorra kontekstis. Kunstnike dialoogipartneriteks kujunesid Tallinna kohalikud elanikud lasnamäelaste ja Projekteerijate maja argitoimetajate näol, kuid ka liiklussaarte anonüümsete tänavakivide vahelised taimevõrsed ning liikumisrütmide lõhkujate või katkestajatena toimivad pealtnäha passiivsed aiapiirded. Algfaasis hargnesid kunstnike ideeniidid laiali üle kogu linna, valgudes kesklinnast kui tõmbekeskusest välja Lasnamäe, Maardu ja Saueni. Käsitlesime hargnemisi kui protsessi, mis võiks muuhulgas visualiseerida detsentraliseerumist ning rõhutada pandeemiatingimustega kaasnenud fookuse muutust. Kaardistusprotsessi käigus on kohtunud ja põrkunud distantsilt sündinud ideede ja käegakatsutava linna tasandid, kompides meie paindlikkuse piire. Nii nagu projekti alguses välismaal viibinud kunstnikud ja korraldustiimi liikmed jõudsid töö käigus tagasi Eestisse, koondusid meie pingutuste kiuste kummalisel kombel ka ideede väljundid ikka tagasi Tallinna kesklinna piirkonda. Kokkuvõtva tulemusena kasvanud ja kasvatatud koed ja võrsed peituvad Tallinna linnaruumis.”

CITYA-t toetavad Euroopa Regionaalarengu Fond ja Eesti Kultuurkapital.

CITYA Tallinn meeskonda kuuluvad: Madis Luik, Liina Siib, Kati Ots, Reds Cheung.

Veebiaadress: citya.space

Ehtekunstirühmituse õhuLoss näitus Brotéria kunstikeskuses toimub kaasaegse ehtekunstibiennaali SUOR FRIO/COLD SWEAT raames. Biennaali nime mõtles välja ehtekunstnik Kadri Mälk. Esmakordselt toimuval ehteüritusel on avatud mitmed näitused, toimuvad erialased vestlusringid ning töötoad. 

õhuLoss on rühm ehtekunstnikke, kes on kõik EKA ehte- ja sepakunsti osakonna vilistlased – Piret Hirv, Kristiina Laurits, Eve Margus-Villems, Kadri Mälk, Villu Plink ja Tanel Veenre. Esimene õhuLoss ehitati 1999 aastal Marzee galerii katusekorrusele Nijmegenis, Hollandis. Enam kui kahekümne aasta jooksul on kunstnikud oma töödega üles astunud erinevates näitusepaikades Euroopas ja Hiinas.

Kunstiteoreetikud on kirjeldanud rühmitust õhuLoss kui kergelt segadusttekitavat fenomeni Eesti ehtekunstis, mis mänglevalt hõljub aegruumi piirimail. Autorite poolt kasutatavad ehtematerjalid on tihti ebakonvensionaalsed ja ootamatud, jättes vaatajale hulgaliselt tõlgendamisvõimalusi. 

Keskkonnast sõltuvalt on alati uus ka õhuLossi väljapaneku kontseptsioon. Seekord läbib ruume okslikele haavatoigastele toetuv ehtejõgi, millel eksponeeritud ligi kaheksakümmend ehet ja objekti. 

õhuLossi näitust Brotéria kunstikeskuses toetavad Eesti Kultuurkapital, Eesti Vabariigi suursaatkond Lissabonis ja Brotéria kunstikeskus.

Esimesel Lissaboni kaasaegse ehtekunstibiennaalil SUOR FRIO / COLD SWEAT Eesti Kunstiakadeemia tudengid Erle Nemvalts, Taavi Teevet, Terje Meisterson, Ismini Pachi, Tauris Reose, Mirjam  Aun, Kristiina Tang.

Ehte ja sepise tudengite ülesastumine kaasaegse ehtekunstibiennaalil Lissabonis toimub 17–20.09, 2021, Ar.Co – Centro de Arte e Comunicação Visualis. 

Väljakutse esitati 8 Euroopa koolile, millel on erinev lähenemine kaasaegsele ehtele, eesmärgiga luua dialooge noorte osalejate vahel. Näitus, nagu ka biennaal üldisemalt kutsub reflekteerima kolme kaasajal aktuaalset märksõna – keha, hirm ja kaitse, millest viimane viitab ehte iseloomulikule ajaloolisele aspektile olla kandja kaitseesemeks.

Osalevad koolid Ar.Co–Centro de Arte e Comunicação Visual, Burg Giebichenstein–Hochschule für Kunst und Design Halle (DE), Central of Saint Martins–University of the Arts (UK), École Nationale Supérieur d’Árts de Limoge (F), Eesti Kunstiakadeemia (EE), Lucerne School of Art and Design (CH), PXL-MAD School of Arts Media Arts Design (B) ja Saint Lucas School of Arts Antwerpen (B).

Bienaalil toimuvad 16.09–20.11.2021 näitused, kollokvium, meistriklassid.

Alates 15. septembrist 2021 on EKA fotoosakonna Vitriingaleriis (EKKMi
fassaadil, Rumbi 3/Põhja pst. 35, Tallinn) avatud Joosep Kivimäe näitus „I Love You”. Näitus on osa Tallinna Fotokuu 2021 satelliitprogrammist.

Oma loomingus tegeleb Joosep Kivimäe põhiliselt tarbimisühiskonnale omaste struktuuride ning valukohtade uurimisega. Samuti huvitab teda avaliku ning privaatse infovälja vaheliste piiride hägustumine tänapäevase infoajastu kontekstis.

Joosep Kivimäe käesolevast väljapanekust:
“Lõikelillede üürikesele ilule eelneb pikk ja kurnav kasvu- ja väetamisperiood, mille lõpus lilled tuhandete kilomeetrite ulatuses laiali veetakse. COVID on andnud hea võimaluse ühiskonna toimimisstruktuuride ülevaatamiseks. “Normaalse” elu juurde naasmise asemel peaks ühiskond proovima ümber sõnastada normaalsuse mõistet. Praegune aeg peaks looma viljaka pinnase tuleviku-ideede ja visioonide külvamiseks ning negatiivsete, iganenud harjumuste ja uskumuste väljajuurimiseks.”

Joosep Kivimäe (s. 1994) on fotokunstnik, kes elab, õpib ja töötab Tallinnas. Hetkel omandab EKA fotograafia osakonnas bakalaureusekraadi. 2020. aastal osales Joosep Kivimäe teosega „Umbrella of Illusion” Noorderlichti Rahvusvahelisel Fotofestivalil Hollandis. Samal aastal osales ta visuaalses dialoogis Rait Tuulasega Fotomuuseumi projektis „Isolatsioonidialoogid”. Kivimäe teoseid on eksponeeritud mitmel näitusel, sh „Lõuna“ endise Võru Kaubamaja vaateaknal (2020), Sirbi juubelinäitus „Hulgad” Balti jaama tunnelis (2020) ning „Vaikelu” EKA väligaleriis (2021).

Näitus jääb avatuks 24. oktoobrini 2021.

Vitriingalerii on vaadatav 24/7 ning ratastooliga ligipääsetav.

Rohkem infot:
Maris Karjatse
Vitriingalerii koordinaator
EKA fotograafia osakond
maris.karjatse@artun.ee

Artist Talk ja -walk tekstiilikunstnik Krista Leesiga isikunäitusel “Verbarium” TARTMUSis, neljapäeval, 16. septembril 2021. kell 18.

Publiku ees laotub laiali eeskätt Tartust, ent ka Pariisist, Prantsusmaast ja pisut Tallinnastki inspireeritud mustrimaailm. Peene sõnamängu kaudu, millele viitab ka näituse pealkiri, leiavad uue nutika tõlgenduse viltune maja ehk Barclay de Tolly maja, tartulikud kahekorruselised kuurid ehk kallereid, Tartu ja Pariisi grafiti liiklusmärkidel ja palju muud siin-seal linnaruumis leiduvat. 

Näitusest lähemalt EKA veebis 

Näitus Facebookis

Näitus avatud kuni 3. oktoobrini

Tartu Kunstimuuseumil on hea meel tuua publikuni EKA tekstiilidisaini suunajuhi, dotsent Krista Leesi (s 1966) isikunäitus „Verbarium“.

Publiku ees laotub laiali eeskätt Tartust, ent ka Pariisist, Prantsusmaast ja pisut Tallinnastki inspireeritud mustrimaailm. Peene sõnamängu kaudu, millele viitab ka näituse pealkiri, leiavad uue nutika tõlgenduse viltune maja ehk Barclay de Tolly maja, tartulikud kahekorruselised kuurid ehk kallereid, Tartu ja Pariisi grafiti liiklusmärkidel ja palju muud siin-seal linnaruumis leiduvat.

Krista Leesi on eesti tekstiilikunstnik ja -disainer, kelle loomingut iseloomustab keele ja visuaalse kujutise nutikas kontseptuaalne ühendamine. Tuttavad objektid, pildid ning keskkonnad saavad Leesi sekkumisel uue ja teravmeelse tähenduse. Leesi ühendab isikupäraselt tekstiilikunsti ajaloolisi võtteid ja praktikaid, erinevaid materjale ja kaasaegseid ideid. Tema teosed suunavad publikut leidma peidetud tähendusi, looma seoseid erinevate narratiivide vahel ning mänguliselt kaasa mõtlema.

Tehniliselt tugev teostus ja efektne disainikeel Leesi loomingus pakuvad lisaks põnevale sisule nii esteetilist elamust kui ka praktilist väljundit. Tegu on suurepärase näitega piiride hägustumisest disaini ja kaasaegse kunsti vahel. Leesi teosed teeb unikaalseks asjaolu, et kunst ja disain on võrdselt tähtsad: mõlema omadused on tugevalt ning õnnestunult esil.

Krista Leesi väljapanek seob endas kahte Tartmusi olulist näitusesuunda: eesmärki eksponeerida aktuaalsete nüüdisautorite loomingut ning tuua Lõuna-Eesti publikuni ka disaini- ja tarbekunsti eredaid näiteid. Tähelepanuväärseks muudab väljapaneku ka Leesi oskus ja tahe läheneda näitusele kohaspetsiifiliselt, suhestuda Tartuga ning siduda see loominguliselt suuremasse konteksti, nii-öelda maailmakaardile.

Kuraator: Joanna Hoffmann
Graafiline disaner: Heino Prunsvelt
Koordinaator: Kristlyn Liier
Haridus- ja publikuprogramm: Kristel Sibul

Narva kunstiresidentuur (NART) esitleb:
„Tunnete portree“ – kunstnikud Lydia Hannah, Diana Tamane ja Jevgeni Zolotko uudisteostega. Kuraator Laura Toots.

Näitus tõukub kolme kunstniku tundlikkusest ning eri materjalide ja motiivide käsitlemisoskusest ja vaheldumisest.

Diana Tamane, Lydia Hannah ja Jevgeni Zolotko tunnusjooneks on püüdlus teatava vaikuse ning sundimatuse poole. Nende kõigi looming näitab, kuidas tühjus või puudus saab muutuda kohaloluks, millekski tahkeks ja tugevaks. Nende loomingule omased kordused, kas siis sisulised või vormilised, rõhutavad inimlikke korduvaid püüdlusi. 

13. sajandi Pärsia luuletaja ja õpetlase Rumi sõnul on inimolemine võrreldav võõrastemajaga, kuhu tunnete näol saabuvad igal hommikul uued külalised. Nad on alati muutumises ja mis peamine, alati mööduvad. Kõiki külalisi, ka kiuslikke, tuleb lävel tervitada ja sisse kutsuda, sest lahkudes teevad nad ruumi järgmistele.

Kõik kolm kunstnikku toovad näitusele eripalgelised portreed, nii dokumentaalsed kui ka fiktiivsed, sisekaemuslikud mõtisklused kui laiemad sotsiaalsed uurimused, sulamid ajaloolisest ja kaasaegsest ainesest, mis vormilt tasapinnalised ja ruumilised, kuid eelkõige autoportreelikud nägemused – jevgenizolotkolikud, dianatamenelikud ning lydiahannahilikud.

Lydia Hannah on Belgia visuaalkunstnik ja muusik. Oma loomingus uurib ta, kuidas arhitektuuri ja maastiku ruumiline dünaamika muudab inimeste arusaama reaalsusest, luues abstraktseid, endassehaaravaid kohaspetsiifilisi videoteoseid ja helimaastikke. Lydia Hannah teosed käsitlevad sageli üleminekuid, üleminekuruume ja -kohti, mis on vahepeal, kus tundub kõik ja mittemiski üheaegselt võimatu. See on seisund, mis võimaldab tal esile tuua meid ümbritseva hapruse.

Diana Tamane keskendub peaasjalikult fotokunstile, kuid kasutab oma loomingus sageli ka videot, heli ja kirjalikke tekste. Tamane aines on autobiograafiline – kunstnik uurib enda ja oma perekonnaliikmete omavahelisi suhteid, kuuluvust, argiseid hetki, mälestusi, unistusi ning nende muutumist ajas. Oma perekonnaloo abil suhestub kunstnik laiemate ajalooliste ja ühiskondlike muutuste, kultuuriliste identiteetide ja põlvkondadevaheliste erisustega.

Jevgeni Zolotko on kunstnik, kelle loomingu keskmes on verbaalse ja ainelise materjali vahekord. Oma ruumispetsiifiliste installatsioonidega toob ta esile inimloomuse universaalsed jooned, milleks on kultuuri ja religiooni kaudu põlvest põlve edasi kantud tunnetus ja mahasurutud alateadvus. Zolotko kaevub oma loomingus meie ühise teadvuse eelsesse minevikku. Tema teosed kui ka tööviis on seejuures materiaalsed, esitlemine korraga nii õhuline kui ka raskepärane. 

Laura Toots on kunstitöötaja, kes oma senistes rollides õppejõu, kuraatori ja festivalijuhina on olnud huvitatud kollektiivsetest töövormidest ja -kogemustest. Vedanud eri mastaapidega projekte – trükisest kunstibiennaalini – on Tootsile oluline ühistööst tekkiv laiem ideedevahetus eri valdkondade esindajate vahel. Aastast 2017 töötab ta Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseumi (EKKM) kuraatori-projektijuhina.

Avamine 18.09.2021:

14.00 – Näituse “Tunnete portree” avamisele eelneb NARTi endise residendi kunstniku Maria Kapajeva tuur. Koostöös noorte grupi Art Revolutionaries / Narva st.ART loodi Narva avalikku ruumi seinamaalingud, mis põhinevad legendaarsetel Kreenholmi disainidel, välja valitud Narva Muuseumi arhiivist. Seinamaalingute tuur viiakse läbi kolmes keeles (eesti, vene, inglise). Kogunemispaik NARTi ees

15.00 – Laura Tootsi kuraatorituur, eesti keeles ja venekeelse sünkroontõlkega

16.00 – Näituse “Tunnete portree” avamine

Kehakinnitust pakub White Good Food Truck.

Õhtu jätkub Sillamäelt pärit muusikute Analogue Quattro rütmis! 

Näituse kestus: 19.09 – 14.11.2021 

Avamisajad:  T, N–P 11-18; (E, K suletud)

Sissepääs tasuta

„Tunnete portree“ kaasprodutsendiks on Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseum (EKKM) ning näitus on osa kuuenda Tallinna Fotokuu kaasaegse kunsti biennaali programmist. 

Toetajad: Eesti Kultuuriministeerium, Eesti Kultuurkapital, Fotokunstnike Ühendus FOKU, Belgia saatkonna Flaami valitsus, Integratsiooni Sihtasutus ja Narva Gate.

nart.ee

Facebook 

Eesti Kunstiakadeemia fotograafia osakonnas sündinud Eesti Fotokunstnike Ühenduse ning Eesti Kaasaegse Kunsti Arendusekeskuse korraldataval Foto Tallinna messil, paljude nimekate rahvusvaheliste fotokunstnike seas EKA Noore Kunstniku preemia laureaat ja vilistlane Sten Eltermaa, EKA fotograafia vilistlane Sigrid Viir, EKA fotograafia magistrid Paul Kuimet ja Kristina Õllek, EKA vilistlane Krista Mölder ning EKA vabade kunstide magistrant Cloe Jancis.  

Kai kunstikeskuses on 2.–5. septembrini 2021 avatud kunstimess Foto Tallinn, mis toob publiku ette 37 Eesti ja rahvusvahelise kunstniku värske loomingu. Tänavu 10. korda toimuv Eesti ainus kunstimess on 6. Tallinna Fotokuu biennaali avaüritus. Mess pakub professionaalsetele fotokunstnikele ja galeristidele koostöö-, kohtumis- ja aruteluplatvormi ning võimalust tutvustada oma töid mitmekülgsele publikule.

Messi programmis toimuvad raamatuesitlused, kohtumised kunstnikega, paneeldiskussioonid, webinar ning viiakse läbi kolmes keeles tuure ja kureeritud ringkäike. Vaata lähemalt siit. Messil osalevate kunstnike, galeriide ja projektiruumidega saad tutvuda siin.

Kunstihuvilised saavad Foto Tallinnal ülevaate kõige värskemast kaasaegsest fotokunstist ning kohtuda kunstnike ja galeristidega, kes on messil kohapeal. Samuti saab Foto Tallinnal tutvuda kaasaegse (foto-) kunsti kogumise võimalustega. Messil väljas olevad teoseid saab osta ja huvi korral pakub messi tiim valiku tegemisel individuaalset nõustamist.

Foto Tallinn 2021 kuraator Isabella van Marle: “Tänavuse messi väljapaneku seas on mitmekülgne valik galeriisid ja põnevaid kunstnikke väga erinevate taustade ja praktikatega. Osalevad kunstnikud lähenevad fotograafiale multidistsiplinaarselt ja eksperimenteerivad materjalidega, kasutades muuhulgas näiteks fotogramm-meetriat, installatiivseid lähenemisi ja heli.”

Mess on avatud N–L kell 11–20 ja P kell 11–18. Messi pileti saad osta kohapealt või eelmüügist.

Foto Tallinna messi korraldavad Fotokunstnike ühendus ja Eesti Kaasaegse Kunsti Arenduskeskus.

Valiku pressifotosid leiab siit.

Lisainfo:
Kadi-Ell Tähiste
Foto Tallinn 2021 korraldaja
kadiell@fototallinn.ee

* Palume messil osalemiseks esitada kõigil üle 18-aastastel inimestel COVID-19 tõend (vaktsineerimise, läbipõdemise või hiljutise testimise kinnituseks) ning isikut tõendav dokument. Kohapealset kiirtestimist ei toimu. COVID-19 tõendi puudumisel üritusel osaleda ei saa ja eelmüügist ostetud pileti eest raha ei tagastata.

Tähistame sel sügisel Eesti Kunstiakadeemia keraamika osakonna eestvõttel kahe silmapaisva naiskeraamiku sünniaastapäevi. 
 
Helene Kumal täitub 7. septembril 100 aastat sünnist ja Valli Elleril 19. oktoobril 115 aastat.

Sel puhul korraldame EKA 2. korruse avatud alal nende loomingut ja õpetamisega seotud tegevust kajastava näituse.

Näituse pidulik avamine toimub 7. septembril kell 14.00

*

Helene Kuma vaas „OP”, Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseum