Näitused

17. mail kell 18 avavad Eesti Kunstiakadeemia fotograafia osakonna tudengid näituse Plexus ISFAGi galeriis (Põhja pst 35) Tallinnas.

Näitusel osalevad kunstnikud tegelevad kognitiivsete protsesside jälgimisega ajas ja ruumis. Eelkõige lähtuvad noored kunstnikud oma kogemustest, mõtestades endi kohta ühiskonnas, analüüsides tundeid, taju ja inimestevahelisi suhteid läbi kaamerapõhise kunsti.

Näitusel osalevad: Laura Barreda, Martin Buschmann, Katie McFadden, Annika Grabold, Marianna Gunja, Elis Jurkatam, Eliis Laul, Hanna-Christina Laupmaa, Elena Zottola

Juhendaja: Laura Kuusk

Näitus on avatud 18.05-27.05.2018 kell 12-18.

Lisainfo:

Laura Kuusk laura.kuusk@artun.ee, tel. +372 55 584 609

Neljapäeval, 17. mail kell 18.00 avavad Eesti Kunstiakadeemia ehte- ja sepakunsti eriala II kursuse tudengid Paljassaare linnuvaatlustornis näituse “PIIRITUS” .

Kus asub piir ja mis saab siis kui piir on ületatud? Piirideta olek võib olla ebamäärane, hägune ja petlik. Piiritus punktis kohtutakse töödega, mis kompavad piire või nende puudumist, mis küsivad kus piirdub mäng tegelikkusega või mis seavad kahtluse alla reaalsuse.

Piirideta töid esitlevad: Georg Arnold, Annika Hint, Liina Lemba, Indrek Linnamägi, Erki-Eric Pillmann, Teemo Tress

Töid on juhendanud: Eve Margus-Villems, Nils Hint, Urmas Lüüs, Jens A. Clausen, Fred Truus.

Näitust toetavad: Tallinna Linnavalitsus, Tallinna Keskkonnaamet, Eesti Kunstiakadeemia, Moe Distillery, Heyday, Vinorama, Restoran Kuldmokk

Näitus Paljassaare linnuvaatlustornis on avatud 18 – 27 mai, T – P kell 12-18. Üritus Facebookis.

Lisainfo:
Indrek Linnamägi
E-post: indreklinnamagi@gmail.com

Tel: 56636688

TASE on Eesti Kunstiakadeemia igakevadine lõputööde festival, mille peanäitus toimub sel aastal EKA vabade kunstide teaduskonna hoones aadressil Lembitu 10. Näitus avatakse 30. mail kell 17 ning külastajaid oodatakse lõputöödega tutvuma kuni 13. juunini, iga päev kell 10–18.

Näitust võib pidada hüvastijätuks erinevatele ajutistele pindadele, kus EKA on peale Tartu mnt 1 õppehoone lammutamist tegutsenud. Lembitu tn 10 hoones on õppe ja -loometöö kestnud viimased neli aastat ning TASE ’18 näitusega on tudengitel võimalus oma lõputöid näidata ruumides, millest uude majja kolides sümboolselt ka kogu Kunstiakadeemia selja taha ühe peatüki.

Näitusel osalevad vabade kunstide, arhitektuuri, disaini ja kunstikultuuri magistrantuuri lõpetajad, aga lisaks näitavad oma taset ka vabade kunstide bakalaureusetaseme lõpetajad.

Noore kunstniku ja noore tarbekunstniku preemia

Noore kunstniku preemia laureaat valitakse nii MA kui BA taseme EKA vabade kunstide teaduskonna lõpetajate seast. Žürii: Indrek Köster, Jaanus Samma, Kaarin Kivirähk, Liisi Eelmaa ja Ann Pajuväli.

Noore tarbekunstiku preemia laureaat valitakse nii MA kui BA taseme EKA disainiteaduskonna lõpetajate seast. Žürii: Kristjan Mändmaa, Ketli Tiitsar, Maret Sarapu, Kristel Saan, Raili Keiv ja Kadi Pajupuu.

Nii noore kunstniku kui ka noore tarbekunstniku MA taseme preemia kuulutatakse välja TASE peanäituse avamisel, BA taseme preemia EKA lõpuaktusel.

TASE ’18 satelliitprogramm

📡 Näitus “Meelega”, alates 11.05, Tallinna Linnavalitsus, Vabaduse Väljak 7

📡 Eesti kõrgeim moenäitus “NIHE”, 16.05–30.09, Tallinna Teletorn

📡 Keraamika- ja klaasiosakonna ühisnäitus “Omavahel”, 26.05–01.10, Tallinna Botaanikaaed, Kloostrimetsa tee 52

📡 EKA arhitektuuri aastanäitus 2018: Lasnamäe. Lõpetamata linn, 29.05–09.06., Draakoni Galerii, Pikk 18

📡 Ehtekunsti näitus “I Curse the Day”,, 31.05–06.06, Pika Jala väravatorn, Nunne 1

📡 EKA graafilise disaini lõpetajate näitus GD18 SHOW, 01.06 – 19.06, EKA Galerii, Vabaduse väljak 6/8

📡 Note / Noor tekstiil, 01.06–15.06, Kraam artist-run space, Madara 22/Ülase 16

📡 TASE ’18 avalikud giidituurid 2. juunil kell 14 ja 9. juunil kell 14

📡 TASE ’18 Portfolio café, 02.06–03.06, Lembitu 12

📡 EKA FOTO vitriingalerii näituse “Hommage to Lacan” avamine ja performance, 04.06 kell 14, Lembitu 12 hoone ees

📡 Samson Shafran’i avatud loeng “Post-Digital Decadence: Les Fleurs du Mal”, 05.06 kell 10, Estonia pst 7, ruum 429

📡 Tallinn Art Week 2018, 10.–16.06, Tallinn

📡 Portfoolio kiirkursus sisseastujale, 11.06, juhendab Carl-Robert Kagge (Le60)

📡 Interjööri ja eksterjööri joonistamine sisseastujale, 11.-15.06, juhendab EKA joonistamise õppejõud Matti Pärk

📡 TASE ’18 lõputööd Liftis, 12.06 kell 16-19, Lift99co, Telliskivi 60a B-hoone

Peakorraldaja: Keiu Krikmann
Kaaskorraldajad: Fidelia Regina Randmäe, Solveig Jahnke, Mart Vainre, Maarja Pabut, Laura Kuusk, Kelli Turmann, Ingela Heinaste
Näitusekujundus: Ulla Alla, Madli Kaljuste, Margus Tammik
Graafiline disain: Martina Gofman, Johanna Ruukholm, Nathan Tulve; juhendaja: Indrek Sirkel

Toetajad: Akzo Nobel, Club-Mate Eesti OÜ, e-Drinks, Eesti Kultuurkapital, No Bananas, Viacon.

Lisainfo www.artun.ee/tase

Keiu Krikmann
TASE peakorraldaja, galerist
keiu.krikmann@artun.ee
5219932

Mart Vainre
Kommunikatsioonispetsialist
mart.vainre@artun.ee
56649702

Neljapäeval, 10. mail avatakse EKA galeriis Graafikatriennaali noortenäitus “Sfäärid”, mille on kureerinud EKA graafika osakonna dotsendid Eve Kask ja Oliver Laas. Teiste seas osalevad ka EKA vabade kunstide teaduskonna vilistlased ning praegused tudengid.

Näitus mõtestab kaasaegse inimese olukorda tänapäeval ja lähitulevikus. Sfäärid on seaduste, kunsti, kultuuri, religiooni, tavade, tehnoloogia jt inimesele käepäraste vahenditega loodud hübriidsed ja sümboolsed tegelikkused, kooseksisteerimise ruumid, mis võimaldavad inimestel inimestena eksisteerida, sest kogu elu leiab aset meile tähendust ja immuunsust pakkuvate, kaitsvate membraanide sees.

Näitus astub dialoogi 2018. aasta juunis-juulis EKKMis toimuva Tallinna XVII Graafikatriennaali näitusega „Pilvepurustajad. Intensiivsus vs kavatsus“ (kuraator Margit Säde), mis vaatleb ebatraditsioonilisust.

Milline on Lasnamäe tulevik? Millised on Lasnamäe ja teiste sarnaste vabaplaneeringuga paneelelamurajoonide probleemid ja mida saab paremaks muuta? Igakevadine EKA arhitektuuri ja linnaplaneerimise osakonna aastanäitus kannab sel korral pealkirja “Lasnamäe. Lõpetamata linn”. Näitus võtab kokku arhitektuuritudengite ja osakonna õppejõudude lõppeva õppeaasta töö, mis keskendus Tallinna suurima linnaosa tulevikuvisioonidele. Näitus avatakse Tallinnas Draakoni Galeriis teisipäeval, 29. mail kell 18 ning see jääb avatuks 9. juunini.

Lõppeval õppeaastal tegelesid Tallinnas asuva Lasnamäe linnaosa mõtestamisega nii EKA arhitektuuri- ja linnaplaneerimise osakonna tudengid kui ka teaduskonna personal. Koostöös kinnisvaraettevõttega Kapitel ja Tallinna linnaga visioneeris Lasnamäe tuleviku üle ka EKA arhitektuuriosakonna uurimisgrupp Lõpetamata Linn ning sellest omakorda arenes välja koostöö Harvardi Ülikooli disainikooliga, kus samanimelist linnaehituslikku stuudiot vedas eesti linnaplaneerija Andres Sevtšuk. Lõppmängu näituse eesmärk on EKA vedamisel toimunud koostöö tulemuste näitamine ja linnaruumist mõtlemise propageerimine. NB! Laupäeval, 2. juunil kell 11 toimub näitusel kuraatorituur!

Näituse teeb pea igale tallinlasele põnevaks see, et paneelelamurajoonides elab ca pool Tallinna elanikkonnast: Lasnamäe probleemid on tuttavad nii mustamäekatele, õismäekatele, Pelgulinna ja ka palju pisemate asumite, näiteks Keldrimäe asukatele.

Paneelelamurajoonid tõotasid kiirelt kasvavatele linnadele efektiivset ning odavat ehitamist ja tervislikku ning valgusküllast elu ning katavad seetõttu täna suuri alasid. Ent ideeliselt, ruumiliselt ja ehituslikult on need asumid sageli kas iganemas või hoopis lõpetamata. Tallinna “mäed” vajavad täna uut perspektiivi ja mõtestamist praeguseks oluliselt muutunud majanduslikus, kultuurilises ja tehnoloogilises keskkonnas. Näitus “Lasnamäe. Lõpetamata linn” uurib, millised on modernistliku linnaruumi väärtused täna ja võimalused tulevikus, kuidas mõjutavad nende arengut muutused igapäevases transpordis ja liikuvuses ning millist linna me kasutajatena tegelikult ootame ning soovime.

Näitusesse panustanud kolme osapoole – EKA tudengite, Lõpetamata Linna uurimisgrupi ja Harvardi stuudio osalejate – töö on liidetud ülevaatlikuks kogumiks, mis kirjeldab nii linnaosa murekohti, probleeme kui ka otseseid lahendusi ja arengusuundi.

“Lasnamäe. Lõpetamata linn” kuulub EKA igakevadise festivali TASE programmi, mille raames toimuvad magistri- ja bakalaureusetaseme lõpetajate näitused, lõputööde avalikud kaitsmised ning mitmed üliõpilaste isiku- ja ühisnäitused. 2018. aastal toimub TASE’18 peanäitus Lembitu 10 ja 12 hoonetes 30. maist 13. juunini.

Lõpetamata linn on EKA Arhitektuuriteaduskonna poolt koostöös Tallinna linnaga läbiviidav kolmeaastane laiapõhjaline uurimistöö, mis küsib, milline võiks olla hea ja elamisväärne linn 21. sajandil ja kuidas see võiks väljenduda Tallinna linnaehituslikus arengus. Suuremahuline teadusprojekt keskendub Tallinna linnaehituslike visioonide ja ruumiliste tulevikustsenaariumite uurimisele. Uurimistöö läbiviimine saab teoks tänu kinnisvaraettevõtte Kapitel toetusele, kes panustab projekti kolme aasta jooksul kokku peaaegu pool miljonit eurot.

Näituse kontseptsioon ja kujundus: arhitekt ja EKA õppejõud Johan Tali koos 2. kursuse arhitektuuritudengitega

Toetajad: Kultuurkapital, Kapitel, Eesti Kunstiakadeemia

Kasutatud visuaalid: EKA arhitektuuri ja linnaplaneerimise osakonna tudengite Ulla Alla, Nina Steiner ja Madli Kaljuste stuudioprojekt.

Rohkem infot:

Pille Epner
EKA arhitektuuriteaduskonna teadus- ja arendustegevuse koordinaator
arhitektuur@artun.ee

PEETER SINGI mälestusnäitus „Värvid igaviku teel“ avatakse 4. mail kell 15.30 Tallinna Jaani kiriku galeriis.

Peeter Sink (1902-1957) – eesti vaimulik, maalikunstnik ja luuletaja. Kunstnikuna lähtus nii Tallinna Kunsttööstuskoolis omandatud juugendlikust stilisatsioonist kui ka 1920ndail levinud ja ositi ka 1930ndail eriti Leedu kunstis juurdunud dekoratiivsest art deco’st. Tema arvukad maastikuvaated, nii vähesed suuremad õlikompositsioonid, kui enam viljeldud guašš- ja pastellmaalid on enamasti loodud vahetust looduselamusest lähtuvalt, ent ka nendes näiliselt pretensioonitutes töödes avaldub kunstniku tõsine vaimne seisukoht, tavatähendusest avaram maailmatunnetus ja kunstnikule nii sõnas kui visuaalses väljenduses omane poeesia. Täna hindavad asjatundjad Peeter Sinki loomingut Eesti kunstipärandis kontekstis oluliseks ja seda isikupäraselt rikastavaks. 2006 ilmus Jaan Klõšeiko kujundutud maaliloomingu ülevaade „Peeter Sink. Maalid. Paintings“.

Peeter Sink sündis Viljandimaal, Pilistvere kihelkonnas. Ta lõpetas 1919.a. Tallinna Kunsttööstuskooli maalikunsti erialal Nikolai Triigi, Ants Laikmaa jt. juhendamisel. Osales vabatahtlikuna Vabadussõjas. Kogenud aastal 1920 usulist ärkamist, loobus Peeter Sink kunstniku karjäärist ning pühendus vaimulikule tööle. Maalimist harrastas ta muu tegevuse kõrval, esinedes oma töödega mitmetel vabariiklikel kunstinäitustel. Tihe sõprus ja koostöö sidus teda läbi aastate oma õpingukaaslase Eduard Viiraltiga, samuti Roman Nymaniga ja Günther Reindorffiga.

Aastast 1923 toimis Peeter Sink rahvusvahelise kristliku noorteliikumise CE (Christian Endeavor) reisisekretärina ning 1926-1932 CE juhina, seejärel Eesti Pühapäevakoolide Allianssliidu reisisekretärina, astus 1938 Euroopa Kristliku Misjoni teenistusse. Peeter Sink andis välja rohkesti vaimulikku noorsookirjandust, sageli tema enda poolt illustreerituna. Kõnemehena oli ta oma aja mõjukamaid äratusjutlustajaid, kelle tegevuse tulemusena puhkesid mitmel pool Eestis rahvarohked vaimsed ärkamised. Tallinnas juhtis Peeter Sink koos Eugen Tanneriga Evangeeliumi Vennaste Ühingu kogudust “Saalem”, mille nõukogude võimud 1949. aastal sulgesid. 1955-1957 oli Peeter Sink luterliku Elva koguduse hingekarjane.

Peeter Sink on loonud kokku üle 500 luuletuse ning umbes sama palju laulutekste, millest paljud on viisistanud tema abikaasa, helilooja Marje Sink. Oma eluajal avaldas Peeter Sink kolm luulekogu: „Sügavuste helid“ (1924), „Kõrveteel“ (1928) ning „Varjude maal“ (1936). Valitseva ateistliku ideoloogia tingimustes oli vaimuliku suunitlusega loomingu kirjastamine võimatu.
1962. aastal, viis aastat pärast Peeter Sinki enneaegset surma, ilmus Torontos tema luulevalimik „Rännutee laulud. Peeter Sinki 100. sünnipäeva puhul ilmus kirjastus „Logos“ väljaandel tema esimene ülevaatlik luulekogu „Taeva vari“.

Sissepääs kiriku kantselei uksest.
Näitus avatud 04.05. – 04.06.2018
T-R 10.00 -18.00

Lisainfo:
Erkki Juhandi
erkki.juhandi@eelk.ee
551 7777

TASE on Eesti Kunstiakadeemia igakevadine lõputööde festival, mille peanäitus toimub sel aastal EKA vabade kunstide teaduskonna hoones aadressil Lembitu 10. Näitus avatakse 30. mail kell 17.00 ning külastajaid oodatakse lõputöödega tutvuma kuni 13. juunini.

Näitust võib pidada hüvastijätutseremooniaks erinevatele ajutistele pindadele, kus EKA on peale Tartu mnt 1 õppehoone lammutamist tegutsenud. Lembitu tn 10 hoones on õppe ja -loometöö kestnud viimased neli aastat ning TASE ’18 peanäitusega on tudengitel võimalus oma lõputöid näidata ruumides, millest lahkudes jätab sümboolselt ka kogu Kunstiakadeemia selja taha ühe peatüki.

Näitusel osalevad vabade kunstide, arhitektuuri, disaini ja kunstikultuuri magistrantuuri lõpetajad, aga lisaks näitavad oma taset ka vabade kunstide bakalureusetaseme lõpetajad.

Lisainfo www.artun.ee/tase

Reedel, 04.05.2018 kell 18.00 avab MARI-LIIS REBANE (1988) Hobusepea galeriis näituse „Earwitness / Kõrvaltkuulja”.

„Earwitness” (e kõrvaltkuulja) on helisalvestuste kogumise ja jälgimise projekt, mis käsitleb keskkonnaheli kui jälgimisalust materjali. Lisaks helimaterjalile presenteerib autor galeriiruumis igapäevaobjekte ja visuaalset materjali kui helil põhinevat uurimust toetavaid artefakte. Sõna „Earwitness” viitab sündmusele ja selle tunnistajale. Autor keskendub helimaterjalile kui võimalikule lootekke allikale, kus heli ise muutub uurimisobjektiks ja tõendusmaterjaliks.

Näituse keskmes on heliteos „Earstream”, mille galeriiruumis kogejal on võimalik samastada end autoriga või tema tegevusi jälgida. Kunstniku liikumisi muutuvates helikeskkondades kantakse edasi otseülekandena galeriiruumi. Teos on korraga dokumentaalne ja juhuslik, aga ka lavastuslik, sest suundi, kohti ja ruume, kus viibida, kontrollib välises keskkonnas ringi liikuv autor ise. Voogedastust ja field recordingut kasutav „Earstream” annab võimaluse haakuda erinevate helikeskkondade, olukordade ja ajastatusega, korjates üles pidevas ülekandes ja liikuvuses olevat potentsiaali. Nii viitab kunstnik heli efemeersele, pidevalt ruumis ja ajas muutuvale sündmuslikule iseloomule. Ta uurib, kuidas mõjutavad asitõendid, vihjed ja indeksid narratiivi moodustumist ning kuidas on võimalik manipuleerida nende abil meie auditiivset tähelepanu.

Näitus „Earwitness” tervikuna ei loo lugu, vaid kunstnik vaatleb ja uurib näitusel, kuidas tekib narratiivi konstruktsioon info põhjal, mis on kogetav auditiivselt, kuid seostub visuaalselt. Vaataja-kuulja saab helisündmustest osa episoodiliselt, vastavalt galeriisse sattumise hetkele. Näitus sisaldab ka tähelepanu suunavaid tekstilisi ja visuaalseid viiteid.

Mari-Liis Rebane on tegutsenud audiovisuaalse kultuuri sfääris kaasamõtleja, ideekäivitaja, kuraatori ning kriitikuna. Aastatel 2013‒2015 juhtis ta Baltimaade suurimat rahvusvahelist animatsioonfilmide festivali, pidades oma peamiseks eesmärgiks animatsiooni mõiste laiendamist ja ümber defineerimist ning sidudes animatsiooni teiste kunstivaldkondadega. Ta on täiendanud end mitmel pool Euroopas ja osalenud audiovisuaalse valdkonna festivalidel väliseksperdina (Ars Electronica 2016 žüriiliige, Festivali „Radical Atoms” The Prix Forums paneeldiskussiooni moderaator). Aastal 2015 alustas ta õpinguid Eesti Kunstiakadeemia uue meedia osakonnas, keskendudes helikunstile (juhendaja Raul Keller).

„Earwitness” on tema esimene projekt avalikkuse ees iseseisva galeriikunstnikuna. Oma kunstipraktikas uurib Mari-Liis Rebane heli kui mitmekülgset materjali, lõimides interaktsiooni, dokumentatsiooni ja fiktsiooni. Kunstnikuna huvitavad teda heli kui narratiivi käivitav tööriist, heli ontoloogilised omadused ja auditiivse tähelepanuga manipuleerimine.

Tänud: Raul Keller, Silver Liiberg, Marek Jarkovoi, Aimi Etverk, Robin Pilk, Krõõt Mõttus, Maret Mara Aranovich, Märt-Matis Lill, Kärt Hammer ja perekond.

Näitus jääb avatuks kuni 21. maini 2018.

26. aprillist kuni 5. maini kestev Kogo galerii avasündmus „Vaatamis- ja lugemistuba” juhatab sisse galerii käesoleva aasta programmi, kutsub tutvuma galeriiruumiga ja kunstnikega. Osalevad kunstnikud Alexei Gordin, Diana Tamane, Elīna Vītola, Kristi Kongi, Mari-Leen Kiipli ja Eva Mustonen, kes kõik astuvad 2018. aasta jooksul galeriis üles isiku- või duonäitusega.

Kunstnikud hõivavad uue ruumi neile omasel viisil, luues teineteisega nii ühenduslülisid kui ka põikpäiseid vastandumisi. Galeriist saab vaatamis- ja lugemistuba, kuhu külastajad on oodatud aega veetma ja kunstnike teostega põhjalikumalt tutvuma. Elīna Vītola ja Kristi Kongi tegelevad eri moel ja eri perspektiivist abstraktse kunstiga. Kui Kongi keskendub valguse, värvi ja taju süsteemsele uurimisele, siis Vītola toob vaataja ette humoorikaid tähelepanekuid abstraktse maali seostest argise ja poliitilisega. Ühiskondlik, isiklik ja eksistentsiaalne ilmneb Alexei Gordini teostes kunstniku seiklusi kunstimaailmas kujutavate lugude kaudu, Diana Tamane teostes aga isiklike perekonnalugude tundlikus esituses. Eva Mustoneni ja Mari-Leen Kiipli koostöös sünnib mänguline installatsioon, mille kaudu pannakse vaataja vastamisi kummaliste leid- ja leiutatud objektidega.

Kogo edasise näituseprogrammi keskmeks kujunevad kunstnike sooloprojektid ning kunstnike omavahelises koostöös sündinud näitused ja väiksemad kuraatorprojektid. Galerii eesmärk on aidata kaasa esindatavate kunstnike rahvusvahelisele nähtavusele ning nende kunstipraktika laialdasele tutvustamisele. Juba 2017. aasta oktoobris esindas Kogo galerii kunstnik Diana Tamanet Eesti fotokunstimessil, kus Outset Eesti ostukomisjon valis väliskogusse kinkimise eesmärgil välja Diana Tamane teose „Vererõhk”. Lisaks kutsuti kunstnik Fotomuseum Winterthuri poolt mainekale noori kunstnikke tutvustavale sündmusele „Plat(t)form”. 7.–10. juunini osaleb Kogo galerii Alexei Gordini, Elīna Vītola ja Eva Mustoneni teostega kunstimessil „ArtVilnius’18” Vilniuses.

Galerii loomisse on andnud suure panuse Eesti Kaasaegse Kunsti Arenduskeskus, Tartu Linn, Hasartmängumaksu Nõukogu, Tartu Kultuurkapital ja Euroopa Regionaalarengu Fond. Kunstnike mobiilsust toetab Põhjamaade Ministrite Nõukogu.

Galerii asub Aparaaditehases (Kastani 42, Tartu)
Galerii on avatud K-L 12-18.