Näitused
18.10.2015 — 30.10.2015
Paul Kuimeti installatsioon ‘Modern present now past’ Lootsi tänaval
Pühapäeval, 18. oktoobril avas Paul Kuimet Rundum artist-run space’i programmi raames Lootsi tn 15 asuvas hoones installatsiooni Study for ‘Modern present now past’.
Teose lähtepunktiks on kaks fotot, mis on pildistatud ühes Euroopa linnas enam kui kaks aastat tagasi. Fotodel on kujutatud hüljatud ja lammutamisele kuuluva maja peegeldust anonüümse büroohoone klaasfassaadil. Installatsiooni teisel fotol, mis on üles võetud täpselt samast vaatepunktist, on stseeni sisenenud rong, mille akendelt peegeldub identne modernistlik elamu päikesepaistes ja (veel) elujõulisena.
Lootsi 15 asuvat, peatselt lammutamisele kuuluvat hoonet, tema asukohta, hoone akendele kinnitatud fotosid, peegelpindu ja teisi installatsiooni osi käsitletakse võrdsete osadena tervikust, mis loob olukorra, kus teineteisega põimunult saavad erinevad modernsed ajastud, ehitised, materjalid ja leiutised (fotograafia ja moodne rongiliiklus on leiutatud u samal ajal 1820. aastatel) samaaegselt ja kohati ka samal pildi pinnal nähtavaks. Teos peegeldab, nii sõna otseses kui metafoorses tähenduses, Tallinna sadama piirkonnas kui ka üldisemalt moodsas linnakeskkonnas asetleidvaid muutusi – ‘modernset aega’ kui sellist.
Installatsiooni on võimalik vaadelda kahes erinevas olekus – päevavalges, mil esile tõusevad peegeldused ümbritsevast keskkonnast ning õhtuhämaruses, mil hoones süttivad lambid, mis valgustavad akendele kinnitatud fotosid.
NB! Teos on vaadeldav vaid välitingimustes, mistõttu soovitatakse publikul riietuda vastavalt ilmale ja temperatuurile.
Installatsioon jääb avatuks kuni 30. oktoobrini.
Näitust toetavad: Eesti Kultuurkapital, Eesti Kunstnike Liit
Täname: Marten Esko, Viktor Gurov, Tõnis Jürgens, Anu Vahtra, Foku
Rundumi tegevust toetavad: Eesti Kultuuriministeerium ja Eesti Kultuurkapital
Rundum tänab ruumide ajutiselt kasutada saamise eest AS Tallinna Sadamat.
Lisainformatsioon:
https://www.facebook.com/rundumspace
Paul Kuimeti installatsioon ‘Modern present now past’ Lootsi tänaval
Pühapäev 18 oktoober, 2015 — Reede 30 oktoober, 2015
Pühapäeval, 18. oktoobril avas Paul Kuimet Rundum artist-run space’i programmi raames Lootsi tn 15 asuvas hoones installatsiooni Study for ‘Modern present now past’.
Teose lähtepunktiks on kaks fotot, mis on pildistatud ühes Euroopa linnas enam kui kaks aastat tagasi. Fotodel on kujutatud hüljatud ja lammutamisele kuuluva maja peegeldust anonüümse büroohoone klaasfassaadil. Installatsiooni teisel fotol, mis on üles võetud täpselt samast vaatepunktist, on stseeni sisenenud rong, mille akendelt peegeldub identne modernistlik elamu päikesepaistes ja (veel) elujõulisena.
Lootsi 15 asuvat, peatselt lammutamisele kuuluvat hoonet, tema asukohta, hoone akendele kinnitatud fotosid, peegelpindu ja teisi installatsiooni osi käsitletakse võrdsete osadena tervikust, mis loob olukorra, kus teineteisega põimunult saavad erinevad modernsed ajastud, ehitised, materjalid ja leiutised (fotograafia ja moodne rongiliiklus on leiutatud u samal ajal 1820. aastatel) samaaegselt ja kohati ka samal pildi pinnal nähtavaks. Teos peegeldab, nii sõna otseses kui metafoorses tähenduses, Tallinna sadama piirkonnas kui ka üldisemalt moodsas linnakeskkonnas asetleidvaid muutusi – ‘modernset aega’ kui sellist.
Installatsiooni on võimalik vaadelda kahes erinevas olekus – päevavalges, mil esile tõusevad peegeldused ümbritsevast keskkonnast ning õhtuhämaruses, mil hoones süttivad lambid, mis valgustavad akendele kinnitatud fotosid.
NB! Teos on vaadeldav vaid välitingimustes, mistõttu soovitatakse publikul riietuda vastavalt ilmale ja temperatuurile.
Installatsioon jääb avatuks kuni 30. oktoobrini.
Näitust toetavad: Eesti Kultuurkapital, Eesti Kunstnike Liit
Täname: Marten Esko, Viktor Gurov, Tõnis Jürgens, Anu Vahtra, Foku
Rundumi tegevust toetavad: Eesti Kultuuriministeerium ja Eesti Kultuurkapital
Rundum tänab ruumide ajutiselt kasutada saamise eest AS Tallinna Sadamat.
Lisainformatsioon:
https://www.facebook.com/rundumspace
18.10.2015 — 30.10.2015
Paul Kuimeti installatsioon ‘Modern present now past’ Lootsi tänaval
Pühapäeval, 18. oktoobril avas Paul Kuimet Rundum artist-run space’i programmi raames Lootsi tn 15 asuvas hoones installatsiooni Study for ‘Modern present now past’.
Teose lähtepunktiks on kaks fotot, mis on pildistatud ühes Euroopa linnas enam kui kaks aastat tagasi. Fotodel on kujutatud hüljatud ja lammutamisele kuuluva maja peegeldust anonüümse büroohoone klaasfassaadil. Installatsiooni teisel fotol, mis on üles võetud täpselt samast vaatepunktist, on stseeni sisenenud rong, mille akendelt peegeldub identne modernistlik elamu päikesepaistes ja (veel) elujõulisena.
Lootsi 15 asuvat, peatselt lammutamisele kuuluvat hoonet, tema asukohta, hoone akendele kinnitatud fotosid, peegelpindu ja teisi installatsiooni osi käsitletakse võrdsete osadena tervikust, mis loob olukorra, kus teineteisega põimunult saavad erinevad modernsed ajastud, ehitised, materjalid ja leiutised (fotograafia ja moodne rongiliiklus on leiutatud u samal ajal 1820. aastatel) samaaegselt ja kohati ka samal pildi pinnal nähtavaks. Teos peegeldab, nii sõna otseses kui metafoorses tähenduses, Tallinna sadama piirkonnas kui ka üldisemalt moodsas linnakeskkonnas asetleidvaid muutusi – ‘modernset aega’ kui sellist.
Installatsiooni on võimalik vaadelda kahes erinevas olekus – päevavalges, mil esile tõusevad peegeldused ümbritsevast keskkonnast ning õhtuhämaruses, mil hoones süttivad lambid, mis valgustavad akendele kinnitatud fotosid.
NB! Teos on vaadeldav vaid välitingimustes, mistõttu soovitatakse publikul riietuda vastavalt ilmale ja temperatuurile.
Installatsioon jääb avatuks kuni 30. oktoobrini.
Näitust toetavad: Eesti Kultuurkapital, Eesti Kunstnike Liit
Täname: Marten Esko, Viktor Gurov, Tõnis Jürgens, Anu Vahtra, Foku
Rundumi tegevust toetavad: Eesti Kultuuriministeerium ja Eesti Kultuurkapital
Rundum tänab ruumide ajutiselt kasutada saamise eest AS Tallinna Sadamat.
Lisainformatsioon:
https://www.facebook.com/rundumspace
Paul Kuimeti installatsioon ‘Modern present now past’ Lootsi tänaval
Pühapäev 18 oktoober, 2015 — Reede 30 oktoober, 2015
Pühapäeval, 18. oktoobril avas Paul Kuimet Rundum artist-run space’i programmi raames Lootsi tn 15 asuvas hoones installatsiooni Study for ‘Modern present now past’.
Teose lähtepunktiks on kaks fotot, mis on pildistatud ühes Euroopa linnas enam kui kaks aastat tagasi. Fotodel on kujutatud hüljatud ja lammutamisele kuuluva maja peegeldust anonüümse büroohoone klaasfassaadil. Installatsiooni teisel fotol, mis on üles võetud täpselt samast vaatepunktist, on stseeni sisenenud rong, mille akendelt peegeldub identne modernistlik elamu päikesepaistes ja (veel) elujõulisena.
Lootsi 15 asuvat, peatselt lammutamisele kuuluvat hoonet, tema asukohta, hoone akendele kinnitatud fotosid, peegelpindu ja teisi installatsiooni osi käsitletakse võrdsete osadena tervikust, mis loob olukorra, kus teineteisega põimunult saavad erinevad modernsed ajastud, ehitised, materjalid ja leiutised (fotograafia ja moodne rongiliiklus on leiutatud u samal ajal 1820. aastatel) samaaegselt ja kohati ka samal pildi pinnal nähtavaks. Teos peegeldab, nii sõna otseses kui metafoorses tähenduses, Tallinna sadama piirkonnas kui ka üldisemalt moodsas linnakeskkonnas asetleidvaid muutusi – ‘modernset aega’ kui sellist.
Installatsiooni on võimalik vaadelda kahes erinevas olekus – päevavalges, mil esile tõusevad peegeldused ümbritsevast keskkonnast ning õhtuhämaruses, mil hoones süttivad lambid, mis valgustavad akendele kinnitatud fotosid.
NB! Teos on vaadeldav vaid välitingimustes, mistõttu soovitatakse publikul riietuda vastavalt ilmale ja temperatuurile.
Installatsioon jääb avatuks kuni 30. oktoobrini.
Näitust toetavad: Eesti Kultuurkapital, Eesti Kunstnike Liit
Täname: Marten Esko, Viktor Gurov, Tõnis Jürgens, Anu Vahtra, Foku
Rundumi tegevust toetavad: Eesti Kultuuriministeerium ja Eesti Kultuurkapital
Rundum tänab ruumide ajutiselt kasutada saamise eest AS Tallinna Sadamat.
Lisainformatsioon:
https://www.facebook.com/rundumspace
18.11.2015 — 19.12.2015
18.11-19.12.2015 Anna Mari Liivrand “One becomes many/many become one”
Anna Mari Liivrand
“One becomes many/many become one”
18.11–19.12.2015
Olete lahkelt oodatud Anna Mari Liivranna isikunäituse “One becomes many/many become one” avamisele teisipäeval, 17.11.2015 kell 18:00, EKA Galeriis, Vabaduse väljak 6/8.
“Näitus “One becomes many/many become one” räägib tervikuks saamise protsessist, mille käigus eseme esialgne vorm hargneb laiali ning selle üksikud osad töödeldakse aeglaselt läbi. Lõpptulemusena moodustub esialgsest vormist mitmetahulisem tervik.
Protsessi algeks on igapäevaselt tuttav materjal – vill. Mind huvitab, kuidas harjumuspärased esemed ja tegevused võivad viia teistsuguses kontekstis uue selguseni. Vill kui vormitu ja pehme mass omandab kuivviltimise käigus üksikute nõelatorgete järel konkreetsema vormi ning kaotab oma esialgse ühtsuse. Selle meetodi aeganõudev ja pidev kordamine viis mind mõtteni, mis kogu seda protsessi iseloomustab. Kui ühest suurest villamassist saab mitu eraldiseisvat, üksteisest erinevat tervikut, siis koos moodustavad need uue terviku, mis haarab endasse kõik üksikud osad, sealhulgas ruumi, milles need asuvad.”
09.12.2015 kell 18:00 vestleb kunstniku Anna Mari Liivrannaga Eesti Kunstiakadeemia kunstiteaduse instituudi magistrant Brigita Reinert.
Anna Mari Liivrand (1993) õpib 2012. aastast Eesti Kunstiakadeemia installatsiooni ja skulptuuri osakonnas. Ta on end täiendanud Islandi Kunstiakadeemia vabade kunstide teaduskonnas (2015). Liivrand pälvis 2014. aasta Noore Skulptori Preemianäituse “Portrait of Unseen” Grand Prix. “One becomes many/many become one” on Liivranna teine isikunäitus.
Tänud: Helena Keskküla, Henrik Rakitin, Pärtel Eelmere
Toetaja: Jaanihanso siider
18.11-19.12.2015 Anna Mari Liivrand “One becomes many/many become one”
Kolmapäev 18 november, 2015 — Laupäev 19 detsember, 2015
Anna Mari Liivrand
“One becomes many/many become one”
18.11–19.12.2015
Olete lahkelt oodatud Anna Mari Liivranna isikunäituse “One becomes many/many become one” avamisele teisipäeval, 17.11.2015 kell 18:00, EKA Galeriis, Vabaduse väljak 6/8.
“Näitus “One becomes many/many become one” räägib tervikuks saamise protsessist, mille käigus eseme esialgne vorm hargneb laiali ning selle üksikud osad töödeldakse aeglaselt läbi. Lõpptulemusena moodustub esialgsest vormist mitmetahulisem tervik.
Protsessi algeks on igapäevaselt tuttav materjal – vill. Mind huvitab, kuidas harjumuspärased esemed ja tegevused võivad viia teistsuguses kontekstis uue selguseni. Vill kui vormitu ja pehme mass omandab kuivviltimise käigus üksikute nõelatorgete järel konkreetsema vormi ning kaotab oma esialgse ühtsuse. Selle meetodi aeganõudev ja pidev kordamine viis mind mõtteni, mis kogu seda protsessi iseloomustab. Kui ühest suurest villamassist saab mitu eraldiseisvat, üksteisest erinevat tervikut, siis koos moodustavad need uue terviku, mis haarab endasse kõik üksikud osad, sealhulgas ruumi, milles need asuvad.”
09.12.2015 kell 18:00 vestleb kunstniku Anna Mari Liivrannaga Eesti Kunstiakadeemia kunstiteaduse instituudi magistrant Brigita Reinert.
Anna Mari Liivrand (1993) õpib 2012. aastast Eesti Kunstiakadeemia installatsiooni ja skulptuuri osakonnas. Ta on end täiendanud Islandi Kunstiakadeemia vabade kunstide teaduskonnas (2015). Liivrand pälvis 2014. aasta Noore Skulptori Preemianäituse “Portrait of Unseen” Grand Prix. “One becomes many/many become one” on Liivranna teine isikunäitus.
Tänud: Helena Keskküla, Henrik Rakitin, Pärtel Eelmere
Toetaja: Jaanihanso siider
08.10.2015 — 15.11.2015
Doktorant Fideelia-Signe Rootsi “Tugevate tee” Luunjas
8. oktoobril avati Luunjas (Puiestee 8, Luunja alevik, Luunjavald, Tartumaa) galeriis „Meie Aja Kangelane“ Fideelia-Signe Rootsi näitus„Tugevate tee“, mis on osa tema doktoritööst Eesti KunstiakadeemiasFideelia-Signe Roots kirjeldab oma näitust järgnevalt:”Näitus Tugevate tee on osa mu doktoritööst, mille eesmärgiks on vaadelda,kuidas avaldub maskuliinse tähendusvarjundiga väljend „kangelane“ naistejuures. Naisi on läbi ajaloo valdavalt kujutatud passiivsete ohvritena,teiseks kiputakse naissoost kangelasi üleseksualiseerima.Eestis on naisi, kes on saanud kangelase tiitli põllutöömasinaid juhtides.Näitusel esitan lugusid nõukogude ajal populaarsetest, kuid tänaseksunustatud naistraktoristidest. Selles kontekstis tõuseb esile küsimus,kuivõrd on kangelane sotsiaalselt konstrueeritud ja kuivõrd subjektiivnetunne, identiteedi osa.Nõukogude liidus domineeris töötava naise kuvand ja ajakirjade kaantel olidtöökangelased. Riigikorra vahetus tõi kaasa muutuse naisekuvandis.Traditsiooniliste soorollide naastes muutus naistraktorist argiteadvusesotsekui nõukogude korra sümboliks ja naiseks, kes ei püsi „oma rollis“ vaidtahab olla nagu mees. Neid kirjeldati ka kui režiimi pooltmanipuleeritavaid passiivseid ohvreid, kel justkui puuduks isiklikudunistused ja võime oma elu ise korraldada.Püüan avada naismehhanisaatori kuvandit läbi Elmina Otsmani, kes on sellesvaldkonnas kõige tuntum. Peale II maailmasõda Venemaalt Eestisse saadetudOtsman pidas eluaeg päevikut. Tuginedes Otsmani päevikutele ning mitmeteleteistele allikatele saab järeldada, et paljude naistraktoristide elu olinagu klassikaline kangelase teekond, kus tuleb murda kinnistunudsoostereotüüpe ja töötada kordades paremini kui mees. Samal ajal ei olevälistatud ka ootuspäraste naiserollide täitmine, soe ja romantilinesuhtumine loodusse ja soov oma tööga inimestele kasu tuua.Lisalugemisthttp://naised.net/2015/06/22/fideelia-signe-roots-tudrukud-traktoriroolis/Näitust toetab Eesti Kultuurkapital. Näitus jääb avatuks novembrikeskpaigani.Tänud: Iiri Saar, Mati Sõber, Kalju ja Aivar Otsman
Doktorant Fideelia-Signe Rootsi “Tugevate tee” Luunjas
Neljapäev 08 oktoober, 2015 — Pühapäev 15 november, 2015
8. oktoobril avati Luunjas (Puiestee 8, Luunja alevik, Luunjavald, Tartumaa) galeriis „Meie Aja Kangelane“ Fideelia-Signe Rootsi näitus„Tugevate tee“, mis on osa tema doktoritööst Eesti KunstiakadeemiasFideelia-Signe Roots kirjeldab oma näitust järgnevalt:”Näitus Tugevate tee on osa mu doktoritööst, mille eesmärgiks on vaadelda,kuidas avaldub maskuliinse tähendusvarjundiga väljend „kangelane“ naistejuures. Naisi on läbi ajaloo valdavalt kujutatud passiivsete ohvritena,teiseks kiputakse naissoost kangelasi üleseksualiseerima.Eestis on naisi, kes on saanud kangelase tiitli põllutöömasinaid juhtides.Näitusel esitan lugusid nõukogude ajal populaarsetest, kuid tänaseksunustatud naistraktoristidest. Selles kontekstis tõuseb esile küsimus,kuivõrd on kangelane sotsiaalselt konstrueeritud ja kuivõrd subjektiivnetunne, identiteedi osa.Nõukogude liidus domineeris töötava naise kuvand ja ajakirjade kaantel olidtöökangelased. Riigikorra vahetus tõi kaasa muutuse naisekuvandis.Traditsiooniliste soorollide naastes muutus naistraktorist argiteadvusesotsekui nõukogude korra sümboliks ja naiseks, kes ei püsi „oma rollis“ vaidtahab olla nagu mees. Neid kirjeldati ka kui režiimi pooltmanipuleeritavaid passiivseid ohvreid, kel justkui puuduks isiklikudunistused ja võime oma elu ise korraldada.Püüan avada naismehhanisaatori kuvandit läbi Elmina Otsmani, kes on sellesvaldkonnas kõige tuntum. Peale II maailmasõda Venemaalt Eestisse saadetudOtsman pidas eluaeg päevikut. Tuginedes Otsmani päevikutele ning mitmeteleteistele allikatele saab järeldada, et paljude naistraktoristide elu olinagu klassikaline kangelase teekond, kus tuleb murda kinnistunudsoostereotüüpe ja töötada kordades paremini kui mees. Samal ajal ei olevälistatud ka ootuspäraste naiserollide täitmine, soe ja romantilinesuhtumine loodusse ja soov oma tööga inimestele kasu tuua.Lisalugemisthttp://naised.net/2015/06/22/fideelia-signe-roots-tudrukud-traktoriroolis/Näitust toetab Eesti Kultuurkapital. Näitus jääb avatuks novembrikeskpaigani.Tänud: Iiri Saar, Mati Sõber, Kalju ja Aivar Otsman
19.09.2015 — 10.01.2016
Eesti Kunstimuuseumi ja EKA muinsuskaitse ja konserveerimise osakonna Rode altari projekt jõudis Lübeckisse
Niguliste muuseumi Rode altari multimeedia ekspositsioon on rahvusvahelisel Hansa kultuuri suurnäitusel Lübeckis. Alates 19. septembrist kuni 10. jaanuarini 2016 on Saksamaal, Lübeckis St Annen Museumis avatud Hansa kunsti ja kultuuri kajastav suurnäitus “Lübeck 1500. Metropolis of Art in the Baltic Region“. Kõrgetasemelisel rahvusvahelisel näitusel on võimalik tutvuda ka Niguliste muuseumi Rode altari interaktiivse multimeedia ekspositsiooniga “Rode altar lähivaates”, mis on pälvinud suurt ekspertide ning avalikkuse huvi.Suurprojekti juht on Eesti Kunstiakadeemia dotsent ja Eesti Kunsimuuseumi konserveerimisspetsialist dr Hilkka Hiiop ning projektiga on seotud mitemd EKA inimesed, teiste seas doktorant Andres Uueni, kelle doktoritöö osana valmis osaliselt ka ekspositsiooni digitaalne lahendus. Altari konserveerimisega on seotud EKA doktorant ja EKMi polükroomia konservaator Hedi Kard, EKA magistrandid Kaisa-Piia Pedajas, Grete Nilp ning kujundustöödega EKA vilistlane Villu Plink. Mitmed EKA korralise õppetööga seotud üritused ja workshopid on olnud seotud projektiga “Rode altar lähivaates”. Lübeckis St Annen Museumis toimuval näitusel on eraldi loodud Rode-ruum, kus innovaatiliste IT-lahenduste abil saavad kokku füüsiline Luuka-altar ja virtuaalne Niguliste altar. Niguliste muuseumi multimeedia ekspositsiooni “Rode altar lähivaates” külastajal on võimalik puuteekraanilt juhtida seinasuurust projektsiooni, millel saab avada kummagi altari tiibu, suurendada detaile ning lugeda nende kohta ikonograafilist infot. Samuti on võimalik vaadata kummagi altari infrapuna ülesvõtteid ning jälgida paralleelselt kunstniku omakäelist alusjoonistust ning maalikihti. Kõrgresolutsioonilised fotod avavad kunstiteoste neid peendetaile, mida muuseumiruumis olev füüsiline teos ei võimalda. Lisaks tutvustatakse lahenduste kaudu nii Eestis leiduvat Hansa kunsti kui ka selle uurimiseks rakendatud teadusmeetodeid. Ekspositsioon valmis Kultuuriministeeriumi toetusel. „Rode projekt on hetkel parim näide tehnoloogia, teaduse ja kultuuripärandi kombineerimisest. See on üks väheseid kultuuripärandi projekte, kus tehnoloogia sõna otseses mõttes areneb protsessi käigus. Väga sümpaatne on samuti, et kaasatud on eri valdkonna spetsialistid, mõeldakse kastist väljapoole parima tulemuse saavutamiseks. Jääb ainult üle soovida, et selliseid projekte näeme tulevikus rohkem,“ rääkis Kultuuriministeeriumi muuseuminõunik Mirjam Rääbis. Lisainformatsiooni näituse kohta saab St Annen Museumi kodulehelt. Vaata ka
videdokumentatsiooni ekspositsiooni installeerimisest ja avamisest:
.
Ekspositsioonitiim:
Kontseptsioon: Hilkka Hiiop
Tekstid: Merike Kurisoo, Jan Richter, Hilkka Hiiop
Kujundajad: Marti Laurimaa, Villu Plink
Multimeediaprogramm: Wiseman Interactive (Henri Kokk), Archaeovision (Hembo Pagi, Andres Uueni),
IIPImageFotod: Hembo Pagi, Andres Uueni, Stanislav Stepashko, Villu Plink, Marko Leppik
Tõlge: Marju Kubre, Mati Sirkel, Helen Kurss, OÜ Päevakera
Toimetajad: Kaidi Vahar, Richard Adang
Andmesisestus: Kaisa-Piia Pedajas
Eesti Kunstimuuseumi ja EKA muinsuskaitse ja konserveerimise osakonna Rode altari projekt jõudis Lübeckisse
Laupäev 19 september, 2015 — Pühapäev 10 jaanuar, 2016
Niguliste muuseumi Rode altari multimeedia ekspositsioon on rahvusvahelisel Hansa kultuuri suurnäitusel Lübeckis. Alates 19. septembrist kuni 10. jaanuarini 2016 on Saksamaal, Lübeckis St Annen Museumis avatud Hansa kunsti ja kultuuri kajastav suurnäitus “Lübeck 1500. Metropolis of Art in the Baltic Region“. Kõrgetasemelisel rahvusvahelisel näitusel on võimalik tutvuda ka Niguliste muuseumi Rode altari interaktiivse multimeedia ekspositsiooniga “Rode altar lähivaates”, mis on pälvinud suurt ekspertide ning avalikkuse huvi.Suurprojekti juht on Eesti Kunstiakadeemia dotsent ja Eesti Kunsimuuseumi konserveerimisspetsialist dr Hilkka Hiiop ning projektiga on seotud mitemd EKA inimesed, teiste seas doktorant Andres Uueni, kelle doktoritöö osana valmis osaliselt ka ekspositsiooni digitaalne lahendus. Altari konserveerimisega on seotud EKA doktorant ja EKMi polükroomia konservaator Hedi Kard, EKA magistrandid Kaisa-Piia Pedajas, Grete Nilp ning kujundustöödega EKA vilistlane Villu Plink. Mitmed EKA korralise õppetööga seotud üritused ja workshopid on olnud seotud projektiga “Rode altar lähivaates”. Lübeckis St Annen Museumis toimuval näitusel on eraldi loodud Rode-ruum, kus innovaatiliste IT-lahenduste abil saavad kokku füüsiline Luuka-altar ja virtuaalne Niguliste altar. Niguliste muuseumi multimeedia ekspositsiooni “Rode altar lähivaates” külastajal on võimalik puuteekraanilt juhtida seinasuurust projektsiooni, millel saab avada kummagi altari tiibu, suurendada detaile ning lugeda nende kohta ikonograafilist infot. Samuti on võimalik vaadata kummagi altari infrapuna ülesvõtteid ning jälgida paralleelselt kunstniku omakäelist alusjoonistust ning maalikihti. Kõrgresolutsioonilised fotod avavad kunstiteoste neid peendetaile, mida muuseumiruumis olev füüsiline teos ei võimalda. Lisaks tutvustatakse lahenduste kaudu nii Eestis leiduvat Hansa kunsti kui ka selle uurimiseks rakendatud teadusmeetodeid. Ekspositsioon valmis Kultuuriministeeriumi toetusel. „Rode projekt on hetkel parim näide tehnoloogia, teaduse ja kultuuripärandi kombineerimisest. See on üks väheseid kultuuripärandi projekte, kus tehnoloogia sõna otseses mõttes areneb protsessi käigus. Väga sümpaatne on samuti, et kaasatud on eri valdkonna spetsialistid, mõeldakse kastist väljapoole parima tulemuse saavutamiseks. Jääb ainult üle soovida, et selliseid projekte näeme tulevikus rohkem,“ rääkis Kultuuriministeeriumi muuseuminõunik Mirjam Rääbis. Lisainformatsiooni näituse kohta saab St Annen Museumi kodulehelt. Vaata ka
videdokumentatsiooni ekspositsiooni installeerimisest ja avamisest:
.
Ekspositsioonitiim:
Kontseptsioon: Hilkka Hiiop
Tekstid: Merike Kurisoo, Jan Richter, Hilkka Hiiop
Kujundajad: Marti Laurimaa, Villu Plink
Multimeediaprogramm: Wiseman Interactive (Henri Kokk), Archaeovision (Hembo Pagi, Andres Uueni),
IIPImageFotod: Hembo Pagi, Andres Uueni, Stanislav Stepashko, Villu Plink, Marko Leppik
Tõlge: Marju Kubre, Mati Sirkel, Helen Kurss, OÜ Päevakera
Toimetajad: Kaidi Vahar, Richard Adang
Andmesisestus: Kaisa-Piia Pedajas
14.10.2015 — 02.11.2015
Kunsti ja Disaini doktorandi Anna-Stina Treumundi Õud
Eesti Kunstiakadeemia kunsti ja disaini õppekava doktorant Anna-Stina Treumund avab 14. oktoobril kell 18.00 Hobusepea galeriis näituse “Õud”.
Kunsti ja Disaini doktorandi Anna-Stina Treumundi Õud
Kolmapäev 14 oktoober, 2015 — Esmaspäev 02 november, 2015
Eesti Kunstiakadeemia kunsti ja disaini õppekava doktorant Anna-Stina Treumund avab 14. oktoobril kell 18.00 Hobusepea galeriis näituse “Õud”.
17.09.2015 — 20.09.2015
X Disainiöö
X Disainiöö
Neljapäev 17 september, 2015 — Pühapäev 20 september, 2015
18.09.2015
Sisearhitektuuri osakonna metsaraamatukogu RUUP avamine
RMK ja Eesti Kunstiakadeemia kutsuvad sind endaga koos metsistuma reedel, 18. septembril.
Avame pidulikult metsa kõlakojad ehk EKA sisearhitektuuri tudengite loodud metsaraamatukogu.
Üritus algab kell 14 RMK Pähni looduskeskuse juurest.
Avatud on sisearhitektuuritudengite metsaraamatukogu kavandite näitus ning lisaks õnnistame sisse RMK Pähni looduskeskuse väliõppeklassi.
Sisearhitektuuri osakonna metsaraamatukogu RUUP avamine
Reede 18 september, 2015
RMK ja Eesti Kunstiakadeemia kutsuvad sind endaga koos metsistuma reedel, 18. septembril.
Avame pidulikult metsa kõlakojad ehk EKA sisearhitektuuri tudengite loodud metsaraamatukogu.
Üritus algab kell 14 RMK Pähni looduskeskuse juurest.
Avatud on sisearhitektuuritudengite metsaraamatukogu kavandite näitus ning lisaks õnnistame sisse RMK Pähni looduskeskuse väliõppeklassi.
11.09.2015 — 11.10.2015
Täna avatakse Tallinna Arhitektuuribiennaali kuraatorinäitus “Keha ehitus”
Täna kell 19.30 avatakse Eesti Arhitektuurimuuseumis Tallinna Arhitektuuribiennaali peanäitus “Keha ehitus / Body Building”, mida kureerivad Sille Pihlak ja Siim Tuksam. Näitus esitleb rahvusvaheliselt nimekate arhitektide ja teadlaste just praegu töös olevate uurimuste prototüüpe, mis eksperimenteerivad arhitektuuri, uute materjalide, tulevikutehnoloogia ja kõrvaldistsipliinide kokkupuutealal.
Mitu autorit kasutavad loodusest inspireeritud süsteeme ja tehnikaid uute struktuuride loomiseks, näiteks Julia Körner kasutab oma 3D trükitud kleidi jaoks vetika struktuuri, Stuttgarti arhitektid on aga lasknud robotil ehitada paviljoni, jäljendades oma tegevuses veepiisa sisse võrku kuduvat ämblikku ning saades tulemuseks ülikerge aga samas väga tugeva struktuuri. USA materjaliuurija Igor Siddiqui on taaskasutatud bioplastikust loonud uue tugeva biolaguneva materjali, millest saaks ehitada näiteks ajutiseks kasutuseks mõeldud rajatisi, mis hiljem looduses jälgi jätmata laguneks.
Kümne Eesti Arhitektuurimuuseumis esitletava teose autorite hulgas on Atelier Bruno Juricic – Horvaatia/USA, Tom Wiscombe Architecture – USA, Kokkugia (Roland Snooks ja Robert Stuart-Smith) – Austraalia, REX|LAB (Marjan Colletti ja Kadri Tamre) – Austria/Inglismaa, ISSSStudio (Igor Siddiqui) – USA, Julia Körner – USA/ Austria, Carlo Ratti Associati – Itaalia, City Form Lab (Andres Sevtsuk ja Raul Kalvo) Singapur/Eesti, nformations – Austria, Moritz Dörstelmann ja Achim Menges- Saksamaa.
TABi peanäitus on Eesti Arhitektuurimuuseumis avatud 11. septembrist 11. oktoobrini.
Avamisele järgneb TABi kataloogi esitlus Kultuurikatlas ja VÄLK pidu.
Pühapäeval kell 12 toimub näitusel 3D pliiatsi töötuba lastele, 17. septembril kell 19 tantsuetendus kehaEHITABkeha.
Lisainfo:
Maris Hellrand
56201118
Täna avatakse Tallinna Arhitektuuribiennaali kuraatorinäitus “Keha ehitus”
Reede 11 september, 2015 — Pühapäev 11 oktoober, 2015
Täna kell 19.30 avatakse Eesti Arhitektuurimuuseumis Tallinna Arhitektuuribiennaali peanäitus “Keha ehitus / Body Building”, mida kureerivad Sille Pihlak ja Siim Tuksam. Näitus esitleb rahvusvaheliselt nimekate arhitektide ja teadlaste just praegu töös olevate uurimuste prototüüpe, mis eksperimenteerivad arhitektuuri, uute materjalide, tulevikutehnoloogia ja kõrvaldistsipliinide kokkupuutealal.
Mitu autorit kasutavad loodusest inspireeritud süsteeme ja tehnikaid uute struktuuride loomiseks, näiteks Julia Körner kasutab oma 3D trükitud kleidi jaoks vetika struktuuri, Stuttgarti arhitektid on aga lasknud robotil ehitada paviljoni, jäljendades oma tegevuses veepiisa sisse võrku kuduvat ämblikku ning saades tulemuseks ülikerge aga samas väga tugeva struktuuri. USA materjaliuurija Igor Siddiqui on taaskasutatud bioplastikust loonud uue tugeva biolaguneva materjali, millest saaks ehitada näiteks ajutiseks kasutuseks mõeldud rajatisi, mis hiljem looduses jälgi jätmata laguneks.
Kümne Eesti Arhitektuurimuuseumis esitletava teose autorite hulgas on Atelier Bruno Juricic – Horvaatia/USA, Tom Wiscombe Architecture – USA, Kokkugia (Roland Snooks ja Robert Stuart-Smith) – Austraalia, REX|LAB (Marjan Colletti ja Kadri Tamre) – Austria/Inglismaa, ISSSStudio (Igor Siddiqui) – USA, Julia Körner – USA/ Austria, Carlo Ratti Associati – Itaalia, City Form Lab (Andres Sevtsuk ja Raul Kalvo) Singapur/Eesti, nformations – Austria, Moritz Dörstelmann ja Achim Menges- Saksamaa.
TABi peanäitus on Eesti Arhitektuurimuuseumis avatud 11. septembrist 11. oktoobrini.
Avamisele järgneb TABi kataloogi esitlus Kultuurikatlas ja VÄLK pidu.
Pühapäeval kell 12 toimub näitusel 3D pliiatsi töötuba lastele, 17. septembril kell 19 tantsuetendus kehaEHITABkeha.
Lisainfo:
Maris Hellrand
56201118
08.09.2015 — 28.09.2015
Nahakunsti osakonna näitus Kestad/kestab
Eesti Kunstiakadeemia Nahakunsti, aksessuaari- ja köitedisaini osakond kutsub osa saama näitusest „kestad/kestab“ Eesti Käsitöö Maja rahvakunstigaleriis.
Näituse „kestad/kestab“ avamine toimub kolmapäeval, 9.09 kell 19.00. Olete oodatud!
„KESTAD/KESTAB“ viitab kestale, mille tegemine on kestnud ja kestab traditsioonina edasi. Sisule luuakse nahast kest – kindad, kotid, jalatsid, köited jms. Täna on kest muutunud juba laiemaks mõisteks ning kandunud edasi teistesse valdkondadesse nagu arhitektuur.
Näitusel osalevad kunstnikud/disainerid esitavad omapoolseid lahendusi kaasaegse kesta disainimisel, tuues külastajani teadmise nahatöö ilust, raskusest ja olemasolust. Ideede allikaks on vanad tehnilised võtted ning rahvakunstist inspireeritud miski.
Nahatöö on eestlastele aastasadu teada-tuttav oskus ning säilinud tänu kingseppadele, sadulseppadele, köitjatele, parkalitele ja tänapäeval lisandunud aksessuaaride, moe-, mööbli- ja tootedisaineritele. See töö on võrreldav kõikide teiste aeganõudvate tehnikatega, mida eesti rahvakultuuris on kasutatud. Nahatöö on olnud selle tegijatele ainsaks elatusallikaks ning on seda endiselt paljudele disaineritele. Seega oskustöölised ja oskusteabe säilitamine omab väga tähtsat kohta meie elus. See on midagi, millega võib uhkustada!
Näitusel astuvad üles Eesti Kunstiakadeemia nahakunsti ja –disaini osakonna tudengid ja vilistlased:
Lauri Liinev, Kelian Luisk, Ekaterina Zhemchugova, Maarja Roolaht, Marie Chapelain, Anneli Filipov, Jass Reilent, Paula Kivi, Elis Teterin, Marina Barinova, Artjom Babitski, Liis Raudsepp, Riina Õun, Evelyn Toomistu-Banani, Karen Milistver, Helen Pau, Kadri Kruus, Mari Masso, Eneli Valge, Ingrem Floren, Eve Hintsov, Kaire Olt
Näitus KESTAB 08.– 28.09.2015
Eesti Käsitöö Maja rahvakunstigalerii
Pikk 22, Tallinn
E-R 10.00-18.00, L 10.00-17.00
Veel teavet:
Eneli Valge, näituse kuraator
+372 56 888929
TOETAJAD:
Eesti Kultuurkapital, Hopster käsitööõlu, Rõngu Pagar, Eesti Kunstiakadeemia
Nahakunsti osakonna näitus Kestad/kestab
Teisipäev 08 september, 2015 — Esmaspäev 28 september, 2015
Eesti Kunstiakadeemia Nahakunsti, aksessuaari- ja köitedisaini osakond kutsub osa saama näitusest „kestad/kestab“ Eesti Käsitöö Maja rahvakunstigaleriis.
Näituse „kestad/kestab“ avamine toimub kolmapäeval, 9.09 kell 19.00. Olete oodatud!
„KESTAD/KESTAB“ viitab kestale, mille tegemine on kestnud ja kestab traditsioonina edasi. Sisule luuakse nahast kest – kindad, kotid, jalatsid, köited jms. Täna on kest muutunud juba laiemaks mõisteks ning kandunud edasi teistesse valdkondadesse nagu arhitektuur.
Näitusel osalevad kunstnikud/disainerid esitavad omapoolseid lahendusi kaasaegse kesta disainimisel, tuues külastajani teadmise nahatöö ilust, raskusest ja olemasolust. Ideede allikaks on vanad tehnilised võtted ning rahvakunstist inspireeritud miski.
Nahatöö on eestlastele aastasadu teada-tuttav oskus ning säilinud tänu kingseppadele, sadulseppadele, köitjatele, parkalitele ja tänapäeval lisandunud aksessuaaride, moe-, mööbli- ja tootedisaineritele. See töö on võrreldav kõikide teiste aeganõudvate tehnikatega, mida eesti rahvakultuuris on kasutatud. Nahatöö on olnud selle tegijatele ainsaks elatusallikaks ning on seda endiselt paljudele disaineritele. Seega oskustöölised ja oskusteabe säilitamine omab väga tähtsat kohta meie elus. See on midagi, millega võib uhkustada!
Näitusel astuvad üles Eesti Kunstiakadeemia nahakunsti ja –disaini osakonna tudengid ja vilistlased:
Lauri Liinev, Kelian Luisk, Ekaterina Zhemchugova, Maarja Roolaht, Marie Chapelain, Anneli Filipov, Jass Reilent, Paula Kivi, Elis Teterin, Marina Barinova, Artjom Babitski, Liis Raudsepp, Riina Õun, Evelyn Toomistu-Banani, Karen Milistver, Helen Pau, Kadri Kruus, Mari Masso, Eneli Valge, Ingrem Floren, Eve Hintsov, Kaire Olt
Näitus KESTAB 08.– 28.09.2015
Eesti Käsitöö Maja rahvakunstigalerii
Pikk 22, Tallinn
E-R 10.00-18.00, L 10.00-17.00
Veel teavet:
Eneli Valge, näituse kuraator
+372 56 888929
TOETAJAD:
Eesti Kultuurkapital, Hopster käsitööõlu, Rõngu Pagar, Eesti Kunstiakadeemia