Sisseastujale

30. novembril kell 18.15 pidas EKA aulas (A-101) avatud arhitektuuriloengu Birgitte Svarre, kes räägib oma kogemuste põhjal avaliku elu uurimisest ja selle jaoks ruumi loomisest.

Birgitte Svarre loengut saab järelvaadata avatudloengud.ee

Loengule eelnes kl 17.30 EKA fuajees äsja eesti keelde tõlgitud raamatu “Kuidas uurida elu avalikus ruumis” esitlus. Kohapeal saab raamatut ka osta.

Kuni 20. novembrini sai raamatule hoogu anda Hooandjas.

Birgitte Svarre on koos Jan Gehliga raamatu “Kuidas uurida elu avalikus ruumis” autor. Raamatus tutvustatakse avalikus ruumis kulgeva elu uurimise praktilisi töövahendeid, mida Jan Gehli arhitektuuribüroos on aastakümneid edukalt kasutatud. Samuti annab raamat hea ülevaate avaliku elu uuringute ajaloost ja kujunemisest. Teos on omamoodi jätkuks Eestis 2015/2017 ilmunud Jan Gehli raamatule “Linnad inimestele”, mille ilmumise järel soovitas autor Eesti lugejateni järgmiseks tuua just selle praktilise ja laialt kasutatava teose. Eesti ruumiloome kultuur on uue arenguetapi alguses, avalikule ruumile pööratakse üha enam tähelepanu, ent avalikule elule selles veel mitte niivõrd – ehk aitab raamat sellele kaasa. Raamat on mõeldud ruumiloojatele kõige laiemas tähenduses: nii arhitektidele, planeerijatele, omavalitsuste ametnikele, arendajatele kui ruumihuvilistele. Teeme kõik iga päev olulisi otsuseid, mis mõjutavad ja on ruumi poolt mõjutatud – elukoha ja liikumisviisi valik, kui palju oleme vabas õhus, kus, millal jne. Neist otsustest sõltub meie vaimne ja füüsiline tervis, laiemas skaalas linna, riigi ja regiooni konkurentsivõime, samuti see, kas valikud aitavad mahutada inimkonna tegevust planeedi taluvuspiiridesse, või vastupidi.

Kirjastaja Yoko Alender soovib raamatu eestikeelse väljaandega anda oma panuse, et inimväärse keskkonna põhiteosed meie lugejale emakeeles olemas oleks. Raamatu tõlkis Katrin Kivimaa ja keeletoimetas Anti Saar. Ka erialaterminoloogia arengu jaoks on eestikeelsete baasteoste olemasolu oluline.

Koos partneritega on Yoko Oma eelnevalt kirjastanud raamatud “Linnad inimestele” (Jan Gehl, 2015ja 2017), “Pehme linn” (David Sim, 2021).

Birgitte Svarre on kaitsnud kaasaegse kultuuri magistrikraadi ja arhitektuuridoktori kraadi Taani Kuninglikus Kunstiakadeemias ning juhib Kopenhaagenis konsultatsiooniettevõtet BARK, mis keskendub ruumi ja avaliku elu strateegilisele arengule. BARKi omanik on Ehitusmälestiste Sihtasutus. 2022. aastani töötas ta büroos Gehl Architects, kus tegeles üle 14 aasta peamiselt Põhja-Euroopa inimkeskse ruumi ja avaliku elu planeerimisega. Hetkel on Birgitte lisaks Taani Realdania Sihtasutuse Elavate Linnakeskuste programmi nõukogu liige.

Jan Gehl on arhitekt, Århusi Arhitektuurikooli ja Taani Kuningliku Kunstiakadeemia linnaplaneerimise emeriitprofessor, büroo Gehl Architects asutaja. 1971. aastal ilmus Jan Gehli teedrajav teos „Elu majade vahel“, mis andis hoogu uutele mõtetele linnaarenduse ja -kujunduse vallas. Ka Gehli järgmised raamatud tegelesid autokesksete linnade probleemidega ning kaardistasid ja kirjeldasid inimsõbralikke sekkumisi linnade taristutesse. Tema raamatute hulka kuuluvad „Elu majade vahel“, „Avalikud ruumid, avalik elu“, „Uued linnaruumid“, „Uus linnaelu“ ja „Linnad inimestele“.

Avatud loengud on mõeldud kõikide erialade – mitte sugugi ainult arhitektuurivaldkonna – tudengitele ning professionaalidele. Kõik loengud toimuvad EKA suures auditooriumis, on inglise keeles ja tasuta ning avatud kõikidele huvilistele. Tule kohale!

EKA arhitektuuri ja linnaplaneerimise osakond toob avatud loengute sarja raames igal akadeemilisel aastal Tallinnas publiku ette kümmekond valdkonna omanäolist praktikut ja hinnatud teoreetikut. Varasemaid loenguid saad järelvaadata www.avatudloengud.ee

Loengusarja toetab Eesti Kultuurkapital.

Avatud arhitektuuriloengute sari toimub 2023. sügisel pealkirja all “Mobiilsed meistrid” (“Mobile Masters”). Teema toob Tallinnase arhitekte ning teoreetikuid, kes lahkavad arhitektuuri nõtkust ning ruumiloojate mobiilset praktikat.

Sügisloengute kuraator Gregor Taul tutvustab programmi järgmiste sõnadega: “(Sise)arhitektuur seisab teelahkmel. Kümne aasta vanuseid hooned lammutatakse ja viiakse prügimäele. Sisearhitektuurse projekti elueaks on heal juhul viis aastat, kui sedagi. Need kõledad faktid ei tekita usaldust distsipliini vastu, mis nii lühikese ajalise perspektiivi valguses nõnda palju ressursse nõuab. Mida tähendab “pigem jäta tegemata” ruumiloome jaoks? Millele võiks viidata “teisaldatav arhitektuur” või kes on “mobiilne disainer”? Kas ja kuidas saab inimeste või asjade liikuma suunamine olla positiivne ruumipraktika?”

7. detsembril kl 18.00 lõpeb loengute sügishooaeg arhitekti ja Brüsselis tegutseva arhitektuuribüroo, uurimiskeskuse ning materjalilabori BC architects & studies kaasasutaja Laurens Bekemansi loenguga “Ehitamise tegu”.

BC tähistab Brüsselit ja koostööd (cooperation). 2012. aastal alustanud BC on läbi oma tegutsemise püüdnud nihestada arhitektuuri piire. Toimetades paralleelselt kolme erineva juriidilise kehana (arhitektuuribüroo, uurimisinstituut ning materjalilabor) tegeleb nende meeskond mitmesuguste eksperimentaalsete projektidega, mis ulatuvad planeerimisest ringmajanduseni. 

Laurens Bekemans tutvustab oma loengut järgmiste sõnadega:

“Oma loengus toetun lugudele, mis räägivad sellest, kuidas BC on tegelenud ehitamisega – olgu siis meie esimestest väljasõitudest Burundisse, kus disainisime raamatukogu kuni enam kui 150 osalejaga töötubadeni Belgias, kus ehitasime uue avaliku hoone. Ehitamine on meie jaoks nii füüsiline tegu kui maailma vaimselt kujundav diskursus. Oma lühiajalisusest hoolimata on ehitamine keeruline kollektiivne ettevõtmine, mille raames sünnib uus füüsiline ja sotsiaalne infrastruktuur. BC-s usume, et arhitekti töö ei tohiks piirduda selle ameti kitsa definitsiooniga (ehitiste projekteerimine ning nende ehitamise suunamine), vaid ühiskonnale tõeliselt positiivse mõju avaldamiseks peavad arhitektid astuma mitu sammu kaugemale. 

Seetõttu tegeleb BC nii materjalide tootmise, lepingute sõlmimise, jutuvestmise, teadmiste edastamise kui ka kogukondade organiseerimisega, mis kõik mõjutavad ühtviisi meie disainilahendusi. Ehitamise tegu on seega lai areaal, milles põimuvad mitmesugused väärtused ja ideed. Loengus toon välja mõningaid võtmehetki ja -projekte, läbi mille on BC kujunenud just selliseks hübriidseks praktikaks nagu ta seda on.”

*

Avatud loengud on mõeldud kõikide erialade – mitte sugugi ainult arhitektuurivaldkonna – tudengitele ning professionaalidele. Kõik loengud toimuvad EKA suures auditooriumis, on inglise keeles ja tasuta ning avatud kõikidele huvilistele. Tule kohale!

EKA arhitektuuri ja linnaplaneerimise osakond toob avatud loengute sarja raames igal akadeemilisel aastal Tallinnas publiku ette kümmekond valdkonna omanäolist praktikut ja hinnatud teoreetikut. Eelmiste aastate loenguid saad järelvaadata YouTube-is ja www.avatudloengud.ee

Loengusarja toetab Eesti Kultuurkapital.

Kuraator: Gregor Taul

2023 SÜGISLOENGUTE AJAKAVA

– 28. septembril kl 18 Keith Murray (https://www.instagram.com/keithmurray5199/)

– 26. oktoobril kl 18 Alexander Römer (https://constructlab.net/)

– 30. novembril kl 18 Birgitte Svarre (https://b-a-r-k.dk/nyhed/birgitte-svarre-ny-direktoer-i-bark-raadgivning/)

– 7. detsembril kl 18 Laurens Bekemans (https://bc-as.org/)

Seoses Delfti Tehnikaülikooli arhitektuurikursusega EKAs peab 12. oktoobril kl 18.00 EKA aulas avatud loengu “Hofje: Hollandi linnaoaas” Dr. Willemijn Wilms Floet.

Hollandi hofje – algselt vaesele elanikkonnale rajatud tüüpsetest üksikelamutest ümbritsetud roheline intiimne sisehoov – on äärmiselt inspireeriv tüploogia nende jaoks, kes tegelevad säästva sotsiaalselt kaasava ja rohelise linnakeskkonna loomisega.

Loeng paljastab Hollandi hofje saladused: kuidas suunata linnakeskkonda; mida saame õppida kollektiivsusest; kuidas arhitektid jätkavad seda traditsiooni, mõeldes tüpoloogiale ja kaasaegsetele ühiskondlikele tingimustele?

Erinevalt näiteks kloostrite või üürihoonete kompleksidest, mis ehitati vastava ajajärgu stiilis, on heategevuslike hofjede olemus säilinud samana hiliskeskajast, läbi varajase kapitalismi, valgustusaja ja tööstusajastu kuni postmodernse teenindusühiskonna arenguni. Tänaseks, neoliberalismi ideede ja turujõudude domineerimisel, jääb hofje sotsiaalseks eluasemeks.

Hofje ehk almshouse on sügavalt juurdunud Hollandi kultuuris ja seetõttu ka Hollandi kollektiivses mälus. Aeg-ajalt tõstavad selle lauale mitte ainult arhitektid ja poliitikakujundajad, vaid ka sotsiaalselt pühendunud kinnisvaraarendajad või luksusprojektide ehitajad, kuna sellega kaasnevad positiivsed konnotatsioonid.

Dr. Willemijn Wilms Floet on Delfti Tehnikaülikooli arhitektuuriteaduskonna dotsent, kelle huvi on koondunud arhitektuuriprojektide dokumenteerimisele ja analüüsimisele, mis on kajastatud väljaandes A Hundred Years of Dutch Architecture (Dutch 1999, English 2002, Chinese 2009) Aastal 2009 osales ta näituse “Berlage’ist Koolhaas’ini – sada aastat Hollandi arhitektuuri” korraldamises Pekingi CAFA kunstimuuseumis. Willemijn on raamatu “Zakboek voor de Woonomgeving” (2001) kaasautor ja raamatute “Het ontwerp van het kleine woonhuis” (2005) ning “Architectuurgids Delft” (2011) toimetaja.

Willemijn sai ühise doktorikraadi  2012. aastal Veneetsia Arhitektuuriteaduskonnast (IUAV) ja 2014. aastal TU Delftist. Ta uuris Hollandile omase hoonetüübi hofje / almhouse tüpoloogiat – termin tähendab sisehoovi ümber koondatud vaesele elanikkonnale rajatud elamuid. Selle tulemusena valmis kaks raamatut: “Het Hofje Bouwsteen van de Hollandse stad, 1400-2000” (2016) ja “Urban Oases; Dutch Hofjes as Hidden Architectural Gems” (2021).

Alates 2021. aastast on ta Delfti Tehnikaülikooli arhitektuuri osakonna uurimisprogrammi “Arhitektuuripedagoogika” eestvedaja, luues laia platvormi disainihariduse üle mõtisklemiseks.

Avatud loengud on mõeldud kõikide erialade – mitte sugugi ainult arhitektuurivaldkonna – tudengitele ning professionaalidele. Kõik loengud toimuvad EKA suures auditooriumis, on inglise keeles ja tasuta ning avatud kõikidele huvilistele. Tule kohale!

EKA arhitektuuri ja linnaplaneerimise osakond toob avatud loengute sarja raames igal akadeemilisel aastal Tallinnas publiku ette kümmekond valdkonna omanäolist praktikut ja hinnatud teoreetikut. Eelmiste aastate loenguid saad järelvaadata YouTube-is ja www.avatudloengud.ee

Oh kooliaeg, oh kooliaeg, millal sina tuled! Paneme valmis teie jaoks kõik pliiatsid ja suled!

Teatame rõõmuga, et 4.–8. septembrini toimub taas EKA koolilaat, kus saab osta endale koolitarbeid ja EKA logoga rõivaid, kustukaid, pliiatseid, EKA kalenderteatmikke, märkmeplokke, villaseid sokke, DiMa mütse jpm. Laadale tulevad müüma oma tooteid ka professionaalsed kunstitarvete poed G-Galerii ja Skizze Vunder, kelle sortimendis leiate kvaliteetsed tarvikud maalimiseks, joonistamiseks, visandamiseks jm. Ühtlasi müüme koolitarvete firma Bradley Paper kaustikuid ja vihikuid, sh EKA vilistlase Mathias Väärsi EKA graafilise disaini õpingute ajal kujundatud “EKA kaustikuid” ja nende edasiarendusi.

EKA koolilaat on avatud esmaspäevast reedeni kl 10–16.00 EKA peahoone fuajees. Tasuda saab kaardiga (ja sulas)!

Kolmapäeval, 14. juunil kell 14.00 tulevad EKA disainisuuna uusi magistriõppekavu tutvustama Stella Runnel, Juss Heinsalu ja Eva Liisa Kubinyi.

Kohtumine toimub Pallase raamatukogus ja üritusega on võimalik ühineda ka veebi teel.

REGISTREERI END SIIA VAJUTADES

Kohtumise fookus on reformitud magistriõppekavadel: Sotsiaalne disain, Taidestuudium ja Ringdisain.

Sotsiaalne disain on esimene omataoline transdistsiplinaarne õppekava Eestis, mis valmistab ette erineva taustaga üliõpilasi kujundama ümber ühiskondlikke suhteid, organisatsioone ja tootmist. Programmi eesmärk on aidata mõista ja luua uusi sotsiaalseid rolle disaineritele, kes on häälestatud kaasaegsetele ökoloogilistele ja poliitilistele väljakutsetele, kasutades disaini ihaldusväärsete ja vajalike muutuste läbiviimiseks.

Taidestuudium uus disainiteaduskonna õppekava, mille aluseks on materjalikeskne loometöö ja mõtlemine. Rahvusvahelises grupis toimuv kaheaastane õpe käsitleb kõrvuti käelisele tööle omaseid viise loovuurimuslike metodoloogiate ja nüüdisaegsete materiaalse kultuuri teooriatega. Stuudiotööl põhinev õppeprotsess toetab kultuuripärandi ja -väärtuste töötlust, käelise tegevuse ümbermõtestamist, narratiivide loomist, spekulatiivsust, individuaalsete taidepraktikate väljatöötamist ning autoripositsiooni kujundamist.

Ringdisaini õppekava on loodud inimestele, kelle motivatsioon on radikaalselt ja strateegiliselt disainida ringset tulevikku esemelises maailmas ja läbi selle luua positiivset mõju ning lisaväärtust tootvas majandusruumis. Seejuures ei pea tulevase tudengi enda taust olema disainis – õppekaval tutvustatavad (disaini)tööriistad on probleemide lahendamisel ja uute süsteemide loomisel ning tõlgendamisel universaalsed abilised ka ettevõtlus või muu taustaga inimestele.  

Soovitame kõigile neljanda ja kolmanda kursuse üliõpilastele, keda huvitab magistriõpe EKA-s. Peale üldist õppekavade tutvustamist on võimalik saada ka personaalset konsultatsiooni just Sind huvitavatel teemadel. 

Parimate soovidega! 

Filmilinastus: Harun Farocki, In Comparison (Zum Vergleich), (2009) 

Teisipäeval 23. mail kell 18.00 EKA aulas 

Filmi kestus 61 minutit.

“Tellised loovad ruume, korraldavad sotsiaalseid suhteid ja talletavad teadmisi sotsiaalsete struktuuride kohta. […] Tellised edastavad meie ühiskondade heli, kuid me ei ole õppinud veel seda kuulama. Farocki film avab meie silmad ja kõrvad erinevatele tellise tootmise traditsioonidele võrdlevalt […]” (Ute Holl)

Harun Farocki film “Võrdlevalt” (Zum Vergleich) (2009) näitab telliste valmistamist globaalses perspektiivis ning võrdleb nende tootmistingimusi, alates täielikust automatiseerimisest kuni käsitööni. Filmilinastus on ajendiks rääkida tänapäeva tööprotsessidest arhitektuuris ning see toimub seoses Arhitektuuriteaduskonna töötubadega “Ehitatud informatsioon” ja “Kes ehitab su arhitektuuri”.

Filmi juhatavad sisse Kadambari Baxi, Klaus Platzgummer ja Lennart Wolff, tutvustades oma käimasolevat projekti Building Information (2022 -). Projekt tegeleb tööprotsessiga arhitektuuris kaasaja digitaalsete ökosüsteemide kontekstis, mis korraldavad inim- ja tehiskomponentide vahelisi suhteid. Projekt oli väljas Berliini tehnikaülikooli arhitektuurimuuseumis ning selle väljundiks olid mitmed ettevõtmised koostöös ajakirjaga ARCH+.

Original title: Zum Vergleich. Director Harun Farocki; Script Harun Farocki, Matthias Rajmann; Cinematographer Ingo Kratisch; Sound Matthias Rajmann; Editor Meggie Schneider; Drawings Andreas Siekmann; Collaboration Antje Ehmann, Anand Narayan Damle, Michael Knauss, Regina Krotil, Iyamperumal Mannankatti, Mamta Murthy, Markus Nechleba, Jan Ralske, Yukara Shimizu, Isabelle Verreet. Format 16mm, col. Length 61 min. Year 2009.

Avatud arhitektuuriloengute sari toimub 2023. kevadel pealkirja all “Arhitektuuri päästikud”. Teema paneb mõtisklema arhitektuuri põhjuste üle tuues Tallinnase arhitekte ning teoreetikuid, kes lahkavad arhitektuuri loomise tõukejõude ja selle tegemise vahendeid.

25. mail kell 18.00 uurib Kadambari Baxi loengus “Ehitades aktivismi: arhitektuuri uus tegevuskava” arhitektuuri suhteid aktivismi, geopoliitika ja propagandaga.

Ta jagab oma koostööprojekte, kus mured inimõiguste ja kliima tuleviku pärast õhutavad erinevaid arhitektuurilise aktivismi vorme. Uurides sisserändajate tööjõu ekspluateerimist ehitusplatsidel, reproduktiivõiguste poliitikat, riikidevahelist õhusaastet ja vastupidavust kliimale, seob ta arhitektuuri geopoliitika ja propageerimisega. Loengus arutletakse selle üle, kuidas erinevate projektidega ühiselt visandada uut tegevuskava arhitektuuris.

Kadambari Baxi on New Yorgis resideeruv arhitekt ja koolitaja, kes töötab projektipõhiselt rahvusvahelistes koostööprojektides. Tema disaini-, uurimis- ja meediaprojektid on tuntud rahvusvahelistel foorumitel. Columbia ülikooli Barnard College’i arhitektuuriosakonna praktikaprofessorina juhendab ta disainistuudioid ja keskkonna visualiseerimise seminare. Hiljutine tegevus hõlmab grupi “Kes ehitab teie arhitektuuri?” kaasasutamist ning töötamist “The Architecture Lobby” nõuandekogus.

EKA arhitektuuri ja linnaplaneerimise osakond toob avatud loengute sarja raames igal õppeaastal Tallinnas publiku ette kümmekond valdkonna omanäolist praktikut ja hinnatud teoreetikut.

Loengud on mõeldud kõikide erialadele, mitte sugugi ainult arhitektuurivaldkonna tudengitele ning professionaalidele. Kõik loengud toimuvad EKA suures auditooriumis, on inglise keeles ja tasuta ning avatud kõikidele huvilistele.

Loengusarja toetab Eesti Kultuurkapital.

Kuraator: Andres Ojari

Loengu sündmus Facebookis

Avatud loengute koduleht: https://www.avatudloengud.ee/

Arhitektuuriloengud YouTube-is: https://www.youtube.com/channel/UC4u0yHXM1KbrV6RnTa-D6fw

EKA disainiteaduskond kutsub kõiki osa saama vestlusõhtute sarjast Disainimõte 2023, kus kaasaegse disainimõtte üle arutlevad erinevate disaini- ja loomevaldkondade spetsialistid.

Sarja kolmanda vestlusõhtu eestvedajaks on Taidestuudiumi/Craftsi õppekava. Külalisesinejaks on Tinna Gunnarsdóttir, kellega vestlevad Juss Heinsalu ja Kärt Ojavee.

REGISTREERU SIIN

Läbi igapäevaste esemete ja disainiuuringute mõtestab Tinna keskkondi, nii koduseid kui ka looduslikke. Ta asetab materjali ja tehnoloogia ootamatutesse oludesse, tekitades nii erinevaid vaatenurki, laiendatud kogemusi ja keerulist konteksti. Tema terve elu kestnud sukeldumine Islandi maastikesse aitab kaasa tema arusaamisele ruumilisest teadvusest, mis väljendub formaalselt materiaalsete objektide kaudu.

Vestlusõhtu toimub inglise keeles.

Osalejate tutvustused:

Kärt Ojavee on disainer-kunstnik ja teadur, Eesti Kunstiakadeemia ja Taidestuudiumi õppekava külalisprofessor. Tema töö kunstniku ja disainerina keskendundub tulevikule, tekstiilide ja materjalide kontseptsioonidele. Ta eksperimenteerib uute tehnoloogiate ja traditsiooniliste käsitöötehnikatega, katsetades mõlema eriala piire. Lisaks akadeemilisele uurimistööle ja materjalide uurimisele loob ta lavakujundusi ja kostüüme.

Juss Heinsalu on kunstnik, Disaini ja rakenduskunsti MA õppekavajuht ning Taidestuudiumi üks eestvedajatest. Oma loomeprotsessis tegeleb ta savi kui elu kandjaga, põimides materjalipõhist stuudiopraktikat teaduslike hüpoteeside, mütoloogia ja rahvatarkustega. Väljundina valmivad erinevad rakenduslikud ning spekulatiivsed lahendused, mis toovad esile mineraalainel põhinevaid alternatiivseid eluvorme ja koosluseid.

EKA disainiteaduskond kutsub kõiki osa saama vestlusõhtute sarjast Disainimõte 2023, kus kaasaegse disainimõtte üle arutlevad erinevate disaini- ja loomevaldkondade spetsialistid.

Sarja esimese vestlusõhtu eestvedajaks on Sotsiaalse disaini magistriõppekava. Vestlust modereerib Ruth-Helene Melioranski ning vestluses osalevad Michał Stefanowski, Eva Liisa Kubinyi ja Daniel Kotsjuba.

Õhtu algab Michał Stefanowski loenguga sotsiaalset disainist kui praktikast, mida illustreerivad näited maailmast ja Varssavi Kunstiakadeemias teostatud projektidest. Järgneva vestluse fookuses on sotsiaalse disaini mõju ja tähenduskihid. Arutleme selle üle, millised on sotsiaalse disaini sekkumisvõimalused ja mis on sotsiaalses disainis teisiti kui teistsugustes disaini lähenemisviisides. Ehk miks on või ei ole oluline tegeleda sotsiaalse disainiga.

Vestlusõhtu toimub inglise keeles.

REGISTREERU SIIN

Osalejate tutvustused:

Peaesineja Michał Stefanowski töötab aktiivselt disainerina ja on INNO+NPD disainimeeskonna liige. Ta on loonud disainilahendusi toodetele, tänavamööblile, pakenditele, teeviidasüsteemidele ja visuaalsele kommunikatsioonile. Ta on muu hulgas Varssavi linna infosüsteemi, Varssavi kuningalossi infosüsteemi ja Poola Riigipanga visuaalse identiteedi kaasautor. Ta on Varssavi Kunstiakadeemia disainiosakonna juht.

Ruth-Helene Melioranski on Eesti Kunstiakadeemia disainiteaduskonna dekaan. Ta on tegelenud disainiuuringute, -praktika ja -haridusega, keskendudes sellele, kuidas disainiga käsitleda lahendada ühiskondlikke väljakutseid. Ta kontseptualiseerib uusi ja kujunevaid disainipraktikaid kõrghariduse ja professionaalses kontekstis oma disainiuurimuslike projektide kaudu. Oma erialases praktikas juhib ta mitmeid strateegilisi, teenuste ja koossdisaini projekte, et aidata partneritel ette kujutada oma tulevikuvõimalusi ja luua stsenaariume tervishoiu ja heaolu valdkonnas.

Enne dekaaniametit töötas ta disaini ja tehnoloogia tuleviku magistriõppekava juures ning juhendas selle üliõpilaste meeskondi nende disainipõhiste innovatsiooniprojektide läbiviimisel. Ta oli Eesti Disainikeskuse asutajaliige (2008-2011) ja enne seda Eesti Disainiaasta juht (2006-2007).

Daniel Kotsjuba töötab avalike teenuste disainerina Riigikantselei Innovatsioonitiimis. Tema ülesanne on aidata ministeeriumitel ja nende allasutustel kujundada oma teenuseid, protsesse ja strateegiaid kasutajakesksemaks. Innotiim toetub oma töös disainiprotsessile, pöörates erilist tähelepanu käitumisteadustele ja eksperimenteerimisraamistikule.

Eva Liisa Kubinyi on disainer ja loovuurija, keda paeluvad laste ja noorte osalusvõimalused ühiskonnas, avatud mängu printsiibid ja vaimset heaolu toetavad hoolitsusmudelid. Oma disainipraktikas toetub ta paralleelselt sotsiaalse disaini, teenusedisaini ja lastekultuuri teooriatele. 

Avatud arhitektuuriloengute sari toimub 2023. kevadel pealkirja all “Arhitektuuri päästikud”. Teema paneb mõtisklema arhitektuuri põhjuste üle tuues Tallinnase arhitekte ning teoreetikuid, kes lahkavad arhitektuuri loomise tõukejõude ja selle tegemise vahendeid.

4. mail kell 18 analüüsib kirjanduse ja arhitektuuri seoseid Klaske Havik loenguga “Ridade vahel. Poeetiline kujutlusvõime arhitektuuris”. Loominguline kujutlusvõime on iga looja, ka arhitekti üks olulisi tööriistu. Klaske Havik uurib näidete varal, kuidas selline poeetiline vahend töötab, kuidas mõned võtmemõtlejad ja arhitektuur seda kontseptualiseerivad.

Klaske Havik on arhitekt, teadlane ja kirjanik. Ta on Delfti TU arhitektuuriprofessor, analüüsi- ja kujutlusmeetodite õppetooli juhataja. Soodustades ühiskondlike probleemide lahendamiseks arhitektuuri kirjanduslikku lähenemist, on ta avaldanud paljude muude toimetatud raamatute ja artiklite hulgas ka raamatu Urban Literacy. Reading and Writing Architecture  (2014). Ta oli arhitektuuriajakirjade de Architect ja OASE toimetaja ning algatanud ajakirja Writingplace Journal for Architecture and Literature väljaandmise. Haviku kirjanduslooming on ilmunud luulekogudes ja kirjandusajakirjades.

Ta juhatab rahvusvahelist ja interdistsiplinaarset võrgustikku EU COST Action Writing Urban Places. New Narratives for the European City, mis otsib kohalike narratiivide uurimise kaudu sotsiaalselt kaasavamaid linnapaiku. Eestis on Klaske kirjutanud ajakirjadele Maja ja Ehituskunst ning kuulunud ka EKA lõputööde komisjoni.

EKA arhitektuuri ja linnaplaneerimise osakond toob avatud loengute sarja raames igal õppeaastal Tallinnas publiku ette kümmekond valdkonna omanäolist praktikut ja hinnatud teoreetikut.

Loengud on mõeldud kõikide erialadele, mitte sugugi ainult arhitektuurivaldkonna tudengitele ning professionaalidele. Kõik loengud toimuvad EKA suures auditooriumis, on inglise keeles ja tasuta ning avatud kõikidele huvilistele.

Loengusarja toetab Eesti Kultuurkapital.

Kuraator: Andres Ojari

Loengu sündmus Facebookis

Avatud loengute koduleht: https://www.avatudloengud.ee/

Arhitektuuriloengud YouTube-is: https://www.youtube.com/channel/UC4u0yHXM1KbrV6RnTa-D6fw

Lisainfo:

Tiina Tammet

arhitektuur@artun.ee

+372 642 0071