Üritused

4. juunil kell 17.00 toimub EKA auditooriumis TASE FILM.

 

Üritus toimub igal aastal EKA kraadiõppurite näituse TASE raames. TASE FILM pakub programmi täis erinevaid EKA tudengite tehtud videoid ja lühifilme. 

 

TASE FILM 2022 uurib unistuste maailma ja reaalsust. Programm koosneb kahest peatükist, millest esimene võtab vaatluse alla ühiskondlikult olulised teemad nagu ületarbimine ja väsimatu kaubanduskeskuste ehitamine ja sissevaade toidukullerite töösse. Lisaks sellele on videoteosed, mis võtavad vaatluse alla igapäevase eluolu meie ümber. Teises osas tuuakse vaatajate ette sürreaalsed ja abstraktsed videod, mille hulka kuuluvad performancite dokumentatsioonid, unenäolised maastikud ja identiteediküsimused.

 

Programmi pikkus on umbes 2 tundi.

 

Osalevad kunstnikud:
Aap Kaur Suvi | Potato, Seagulls, Reeds and cars
Camilla Prey | Blaue Stunde
Ditiya Ferdous | Family 1
Ivor Lõõbas | Tradition
Jamie Avis | The Wave
John Quirk | HIDE
Kadri Joala | Autoportree
Karl Joonas Alamaa, Lisette Sivard, Andreas Kübar | ONLY BASIC FASHION SHOW
Kush, Paul Simon, Timothee | TXMALL
Lauri Lest | Moulded
Maria Naulainen | KIHA
Martina Maria Semenzato | ALBAIONES
Moritz Simon | Sand, Stone
Paulina Schroeder, Christian Horner, Nabeel Imtiaz | Looking of Action
Santiago Ordoñez | The station´s seat
Xingpei Shen | Lotus Lantern

Üritus on tasuta!

Filmiprogrammi kuraatorid: Johanna Kuzmenko, Lígia Fernandes

10:00-10:10 Introductions

 

10:10-11:10 (EEST)

Luisa Fernanda Ayala Torres

Precariousness in the Transformation of Labour: Through Working Class Identity in the city of Turin

 

Between the 1960s and 1980s, nine million Italians migrated from the agricultural regions of Italy to the productive areas of Turin, shaping the periphery of the city from a rural to an industrial area. The Post-War economic boom provided jobs in the northern plants, giving life to a workers’ hegemony and demographic, social, and cultural transformation. This socioeconomic transformation that affected the organisation of workers, labour, political activity, and society in general, was manifested in two cases. The Palace of Labour, an avant-garde building intended to celebrate the struggles of the working class with an exhibition focused on “man and his progress”, and the case of Mirafiori Sud, a working class neighbourhood symbolising the association of workers. In this way, this thesis explores the identity of the working class in the contemporary city of Turin, where security in neoliberal times no longer needs the scope of the protective techniques of the liberal social State, and as a consequence precarization is now the norm. This is reflected in the transformation of labour manifesting itsel through productive connection with others, where labour is not purely characterised by the increasing capitalization of social life but is effectively reflected with others, producing new social relations.

 

Examined by Alberto Vanolo (University of Turin) and Aro Velmet (University of Southern California)

 

11.15-12:15 (EEST)

Mira Samonig

the matter of right-wing populism in Polish LGBT-free zones; towards a with-standing xenourbanism?

 

Almost a third of Poland had been declared an ‘LGBT-free zone’ in 2020, stigmatizing the LGBTIQP+ community as a threat to Polish identity; this labeling remains a reality for many Polish towns. In this thesis, I am turning towards the concept of the ‘LGBT-free zones’ as a case to investigate the material reality of right-wing populism. I seek to develop a third position to a historical or new materialist understanding in order to investigate such material reality. By that, the ways values find physical expression and thus possibly mobilize oppressive attitudes into ever new futures ahead are traced. It becomes quite evident that the way structures of oppression are advanced and maintained within the public realm exists quite dominantly in everyday narratives. In a bottom-up manner, right-wing populism is advanced on the street; yet, it is by far not perceived by everyone. This marks the entry point for sketching out a possible approach to how the discipline of urbanism could position itself in social struggles. Drawing on Helen Hester’s Xenofeminism, the thesis introduces the concept of xenourbanism describing urbanism based on the conceptual notion of solidarity without sameness. I argue that the notion of xeno- as a prefix attached to urbanism focuses on an inherent transformational potential within the current, rendering a perceived unarming reality into a weapon of contestation and by that suggesting trajectories away from paralyzing no-alternative narratives.

 

Examined by Piotr Plucienniczak (Warsaw Academy of Fine Arts) and Helen Runting (Secretary)

 

12:25-13:35 (EEST)

Zahaan Khan

Tourism-Led Gentrification: The Case of Dal Lake in Kashmir

The dissertation explores tourism-led gentrification, its causes and the impact on the communities living in and around the ecologically-sensitive region of Dal Lake in Kashmir. The dissertation employs methodological triangulation using interviews, survey and policy document analysis, as methods. The policy document in question is the Srinagar Master Plan 2035 issued by the Srinagar Development Authority. Analysing the correlation between tourism and gentrification in a conflict-torn region and using displacement as a conceptual lens, the thesis maps the socio-cultural and economic aspects of touristification especially in relation to the everyday lives of the communities. The dissertation employs a two-pronged analytical approach by using two categories – land milieu and water milieu – to foreground the patterns and impact of gentrification in and around the lake. The analysis of the land milieu concerns itself with a detailed exploration into Boulevard, the long promenade along the lake’s periphery. It further discusses holiday rentals and issues of mobility and maps the city’s land-use patterns particularly in relation to expansion along the lake’s periphery. The study of the water milieu, on the other hand, is an exploration into the historical houseboats of Kashmir and the local hanji (or haenz) community; foregrounding the issues concerning policies of renovation and relocation of

houseboats. The dissertation also delves into the government’s land use and tourism-driven development plans around the lake, especially post abrogation of

Article 370 of the Indian constitution that gave ‘special status’ to the region.

 

Examined by Dr Mathew Varghese (Mahatma Gandhi University) and Karlis Ratnieks (EKA)

 

13:35-14:25 Lunch

 

14:25-15:25 (EEST)

Egemen Mercanlioglu

THE WORK OF A RIFT: Kanal İstanbul and Turkey’s Authoritarian Neoliberalism

 

Turkey under the leadership of Recep Tayyip Erdoğan and his Adalet ve Kalkınma Partisi was touted as a paragon of neoliberalism and a burgeoning democracy until the late-2000s. Two decades later, the positive portrayals of the country have decidedly shifted. Turkey is now considered to have retreated from neoliberalism; an emblematic case of authoritarian turn. However, this thesis rethinks authoritarian governance as the kernel of the Erdoğan-led AKP’s brand of neoliberalism. It does so by focusing on a to-be-built urban megaproject, Kanal İstanbul—a 45-kilometer long man-made waterway, aiming to locate İstanbul as a signature node in the global web of flooding money and commodities. Using the megaproject as a lens, the thesis shows how neoliberal reforms in the early-2000s have propelled İstanbul and the construction sector as financial growth generating engines of the country. Subsequently, these

reforms have buttressed contemporary coercive governance structure and a megaproject spree in the city. Finally, the thesis briefly explores a recent but growing counter-hegemonic contestation against Erdoğan and his Kanal İstanbul, posed by the mayor of İstanbul. The thesis does not give a final verdict but explores whether or not this challenge proposes an alternative to authoritarian neoliberalism.

 

Examined by Dr Cemal Burak Tansel (Newcastle University) and Mattias Malk (EKA)

 

15:30-16:30 (EEST)

Deniz Taskin

Architecture as a Practice of Care: Case Studies of Women’s Care-Based Architecture Practices

 

Care as a concept is becoming more crucial in architecture and urban practice as a result of the COVID-19 pandemic’s unpredictable spatial, social, and political circumstances. The attitude of urbanized capitalism towards contemporary urban problems and its refusal to acknowledge the urgency of the climate crisis result in uncaring urban practices. The important position of architecture as a measure for assessing our place in the ecosystem and the role of architects and related disciplines in determining with whom we live together requires them to reconsider the values and priorities that drive their practice. This thesis unpacks care as a concept and ethical practice through a feminist lens by focusing on the notion of “configuration of care,” which refers to how architects express their ethical and political objectives by arranging human and nonhuman materials to achieve caring relationships in urban spaces. (Suchman 2012). It does so by focusing on the practices of women from the field of architecture and related disciplines whose contemporary practice foregrounds care and employs feminist care ethics: Careful Mapping by Spolka, Performing Architherapy by Erika Henriksson, Mutfak (Kitchen) by Merve Bedir, The Blind Alley by Elin Strand Ruin. The thesis explores certain commonalities and recurring patterns of thought in how the practitioners’ encounter and apply feminist care ethics. Finally, it discusses the potential and limits of incorporating feminist care ethics into architecture practice, as well as the potential for architectural practice to become care practice.

 

Examined by Agata Marzecova (EKA) and Henriette Steiner (University of Copenhagen)

Kunstnikud: Brit Kikas, Jakub Tulinger, Nora Schmelter, Viktor Kudriašov
Kuraator: Katarina Nyyssönen
Graafiline disain: Oliver Long

Neljapäeval, 26. mail kell 18.00 kutsuvad Eesti Kunstiakadeemia magistrandid osalema kriitilisel jooksul, kus vaadeldakse ja arutletakse inimteguritest mõjutatud mullakamakat nimega Skoone bastion, ning mida selline loodus puhvertsoon keset linna sümboliseerib. Kriitiline jooks on Thierry Geoffroy/Coloneli loodud kunstipraktika, mida kasutatakse arutelu avamiseks, mõtisklemiseks, reflekteerimiseks jooksu ajal. Meie jooks lõpeb näituse alguse juures,mis toimib platvormina teemasse sügavuti sisenemiseks ja selle aktualiseerimiseks.Millises suhtluses me seda platvormi  looduse osana näeme? See näitus tõstatab esile inimeste seosed looduse ja tehisliku vahel.

“Inimeste loomulik vajadus roheluses aega veeta pole kuhugi kadunud: amüseerimise asemel tšillitakse…” – Juhan Hint, Sirp 2019

EXTENSION
Skoone bastion

Kas mõtled jooksmise ajal teisiti?
Kas rekonstrueerimine on pidev?
Varjupaik, unustatud ruumid?
Kas saame loodust struktureerida?
Kas jätad jälgi?
Kas need jäljed on püsivad?
Või kas jäljest  saab looduse osa?
Kas loome oma loodusmudeleid jälgi jättes?
Kas me tajume sekkumist kunstlikuna?
Või kas sellest saab osa eskisteerivast ökosüsteemist?
Ilma ,et kaotaks oma algse väärtuse?
Kunstlik loodus, kas see on reaalsusest väljas olev uus loodud pilt?
Unustatud roheline ala keset linna näitab inimkonna suhtumist loodusesse ja sellesse, mis meid ümbritseb. Hoolimatta hetkelisest maailma olukorrast on isegi maa alused tunnelid, mis pakkusid minevikus inimestele varju on unustatud.

Toimumisaeg: 26.05.2022 kell 18.00 (kohtumine EKA ees)

Toetajad: Eesti Kunstiakadeemia, Sveta baar

Lisainfo:
Katarina Nyyssönen
katarina.nyyyssonen@artun.ee
+372 53021657

Portfolio Café on loomingule professionaalse tagasiside saamise eesmärgil loodud kohtumiste formaat.

Ülesehituselt seisneb Portfolio Café kohtumistel, mis toimuvad üks ühele tudengi ja eksperdi vahel ning on kestvuselt umbes 45 minutit. Selle aja jooksul tutvustab tudeng ennast ja oma loomingut ning ekspert jagab omapoolseid kommentaare ja soovitusi, esitab lisaküsimusi jms. Pärast ühte vestlust liigub tudeng järgmise eksperdi juurde ning nii senikaua kuni on rääkinud valitud ekspertidega, kelle jutule end eelnevalt on registreerinud. Kõik kohtumised toimuvad inglise või eesti keeles.

 

Portfolio Café-l on osalema oodatud vabade kunstide MA ja BA taseme tudengid. Kohtade arv on piiratud ja osalejad valitakse esitatud portfooliote alusel. 

 

Kandideerimiseks täida REGISTREERIMISVORM koos lisatud portfoolioga enne 02.06.

 

EKSPERDID

Ulla Marquardt on saksa kunstnik ja pedagoog, kelle töö keskendub inimeste püüdlustele ja otsusekindlusele jätta seljataha viletsad töö- ja elutingimused, selleks et jõuda lähemale oma lootustele ja unistustele. Ulla fotoseeriates ja enamasti kohaspetsiifilistes videoinstallatsioonides saavad kokku erinevad tahud, mis kutsuvad astuma dialoogi – nii installatsiooni eri osade sees kui ka kunstiteose ja vaataja vahel. Teine aspekt tema töödes käsitleb looduse ilu ja kaduvuse uurimist.

www.ulla-marquardt.com

Lilian Hiob (s. 1991) on kuraator, galerist ja kunstiagent. Igapäevaselt on ta seotud Temnikova & Kasela galerii juhatamisega, ta on ka keldrigalerii Hoib asutaja. Koos Siim Preimaniga veab Lilian Hiob IDA raadios igakuist kunstisaadet „Vitamiin K“. 

Anna Zača (s. 1984) – kuraator, programmeerija ja projektijuht animatsiooni ja lühifilmi valdkonnas. Anna on õppinud kunstiajalugu ja -teooriat Lätis ning animatsiooni Eestis. Ta on olnud 2ANNAS ISFFi loovjuht ja üks Riia rahvusvahelise filmifestivali asutajatest. 2015. aastal asutas ta Riia rahvusvahelise filmifestivali raames lühi- ja kunstnikufilmile pühendatud sektsiooni SHORT RIGA. Alates 2016. aastast on Anna Läti Animatsiooniliidu juht ja alates 2018. aastast on ta üks Euroopa animatsiooniauhindade juhatuse liikmetest.

Audrius Pocius (s. 1991) on Vilniuses resideeruv kuraator ja filosoof. Oma kuraatoripraktikas keskendub ta peamiselt kunsti kontseptuaalsetele ja performatiivsetele aspektidele ning nende sotsiaalsele ja kultuurikriitilisele potentsiaalile. Audrius on olnud kuraator ja pedagoog CAC Vilniuses, kuni ta kaasasutas kaasaegse kunsti projektiruumi Swallow. Lisaks annab ta loenguid erinevatel filosoofia, esteetika ja kaasaegse kultuuriga seotud teemadel Vilniuse ülikoolis, Vilniuse kunstiakadeemias ja Leedu muusika- ja teatriakadeemias.

www.swallow.lt

Siim Preiman (s. 1992) töötab Tallinna Kunstihoones kuraatorina ja peab mobiilset kunstiplatvormi galerii galerii. Teda iseloomustab tugev keskkonnateadlikkus ning võrdsema ühiskonna poole liikumise taotlus. Preimani kuraatoriprojektid võrsuvad isiklikust ning sirguvad kaasloojate abil kollektiivseteks platvormideks, mis puudutavad erinevaid põlvkondlikke valupunkte. Tema poolt kokku kutsutud näitused on muuhulgas käsitlenud laiendatud minakogemust, muutuvat ida-euroopalisust, kunsti tegemise eetikat ja rahvuslikku maastikku. Viimasel ajal mõtiskleb võõrustamise, soo, vägivalla ja terviklikuna elamise peale. 

Olulisemate projektide hulka kuuluvad rühmanäitus “Mändfulness” Tallinna Linnagaleriis (2021), 1. märtsi ajutine projektiruum Tallinna vanalinnas (2021), rühmanäitus “Hea olemise kunst” Tallinna Kunstihoones (2019) ja kestvusprojekt/mobiilne platvorm galerii galerii (2016 – …).

www.galeriigalerii.ee

Portfolio Café läbiviimist toetab Euroopa Liidu Regionaalarengu Fond, EKA LOOVKÄRG(2014-2020.4.01.20-0288).

EKA 2021/22. õppeaasta lõpuaktused toimuvad teisipäeval, 21. juunil EKA aulas ja galeriis (ruum A101, Põhja pst 7).

• kl 11.00 disainiteaduskond ja kunstikultuuri teaduskond
• kl 15.00 arhitektuuriteaduskond ja vabade kunstide teaduskond

Lõpetajatele on galeriis reserveeritud istekohad (palume 15 min enne algust kohal olla), õnnitlejad saavad istuda aulas, jälgida aktust fuajees ekraanidelt või EKA TV vahendusel online.

Eesti Kunstiakadeemia lõputööde festival TASE ‘22
28.05–09.06, avatud iga päev kell 12.00–18.00
Avamine: 27.05 kell 16.00, EKA

Veebileht: tase.artun.ee

Facebooki sündmus: https://www.facebook.com/events/983916522125935

Näituse asukohad:
EKA, Põhja pst 7
Vent Space, Vabaduse väljak 6-8
ARS Kunstilinnak, Pärnu mnt 154
Rotermanni 7

TASE on Eesti Kunstiakadeemia igakevadine lõputööde festival, mille keskmeks on lõputööde näitus. Avamine toimub EKA peahoones kl 16.00! Koos peanäituse avamisega avaneb ka veebileht tase.artun.ee.

Näitusel osalevad vabade kunstide, arhitektuuri, disaini ja kunstikultuuri magistrantuuri lõpetajad, lisaks näitavad oma taset ka vabade kunstide ja disaini bakalaureusetaseme lõpetajad. Suurem osa töid on eksponeeritud läbivalt EKA peahoone kõigil korrustel, EKA Galeriis ja Väligaleriis. Lisaks saab lõputöösid külastada ARSi Kunstilinnakus, (projektiruum, showroom ja ruumis nr 112), Vent Space’is, Rotermanni linnakus, Kanuti Gildi Keldrisaalis, Lai 31 kontoriruumides, Kadrioru Kunstimuuseumis, Poordi 3 ja Loewenschede tornis aadressil Kooli 7. Täpsem info asub programmis.

 

TASE.ARTUN.EE avaneb koos peanäitusega 27.05!
Lõputöösid saab sirvida ka veebilehel tase.artun.ee. Veebi tulevad lisaks näitusel olnud teostele ka kunstikultuuri teaduskonna ja doktorikooli kirjalikud tööd ning ülejäänud BA taseme lõputööd ja portfooliod. Eelmiste aastate TASE veebilehed asuvad aadressidel tase20.artun.ee ja tase21.artun.ee.

 

Noore kunstniku ja tarbekunstniku preemiad
Noore kunstniku ja Noore tarbekunstniku MA ja BA taseme preemiad kuulutatakse välja näituse avamisel. Preemiate suurusteks on 1500€.

Noore kunstniku preemia MA taseme laureaat valitakse kaasaegse kunsti eriala lõpetajate seast ning BA taseme laureaat valitakse osakondade fotograafia, installatsioon ja skulptuur, maal ja graafika lõpetajate seast. MA taseme preemiaga kaasneb näituse võimalus Draakoni või Hobusepea galeriis. Tänavuse aasta žürii koosseisu kuuluvad kunstiprofessionaalid Elin Kard, Marko Mäetamm, Aleksander Zahharov, Karolin Poska (ainult MA), Sigrid Viir ja Maarin Ektermann.

Noore tarbekunstniku MA ja BA tasemete preemiate laureaadid valitakse ehte- ja sepakunsti, keraamika, klaasi, moedisaini, nahakunsti, aksessuaari- ja köitedisaini ja tekstiili erialade lõpetajate seast. MA taseme preemiaga kaasneb näitus HOP galeriis. Žürii koosseisu kuuluvad sel aastal Maria Valdma, Ketli Tiitsar, Gregor Taul, Keiu Krikmann ja Tiina Sarapu.

PROGRAMM

 

Näituse pidulik avamine 

27.05 kell 16.00, EKA fuajee

 

Lõputööde avalikud kaitsmised
30.05–15.06, www.artun.ee/kaitsmised

 

TASE FILM
04.06 kell 17.00, A101

 

Stsenograafia bakalaureusetööde näitus “Kujundliku Mõtte Labor”
Estookin, Kristel Zimmer, Anita Kremm, Linda Mai Kari, Liisamari Viik, juhendaja Ene-Liis Semper
28.05–07.06, iga päev kell 12.00–18.00, avamine 27.05 kell 18.00
Lai 31, II korrus

 

Graafilise disaini magistritööde näitus “Silence After Early Hours”
Mucho Mustachio (Alejandro Bellón Ample), Louise Borinski, Daddy Breezy (Aleksandrs Breže), Energy Star (Paula Buškevica), Reese (Björn Giesecke), Tropaasi (Otso Peräsaari), Foxy (Diandra Rebase), miss S (Katarina Sarap)
04–11.06 iga päev kell 13.00–19.00, avamine 03.06 kell 18.00, finissage 11.06 kell 21.00
Kanuti Gildi Keldrisaal, Pühavaimu 5
silenceafterearlyhours.eka-gd-ma.ee

 

Lilly Walther “Piiritu”, kuraator Nele Ambos
Muinsuskaitse ja konserveerimise magistritöö
23.02–29.05, K, R-P kell 11.00–18.00, N kell 11.00–20.00
Tartu Kunstimuuseum, Raekoja plats 18, Tartu

 

“ars viva 2022 – tajuvälja agendid”, kuraator Maria Helen Känd
Kuraatoriõppe magistritöö
Tamina Amadyar, Laura Põld, Lewis Hammond, Jānis Dzirnieks, Anastasia Sosunova, Mooni Perry
09.04–07.09, K–P kell 12.00–18.00
Kai kunstikeskus, Peetri 12

 

“Skulptuurikogu avahoidla”, kuraator: Maria Väinsar
Muinsuskaitse ja konserveerimise eriala magistritöö
18.05.2022–31.12.2024, T, N-P kell 10.00–18.00, K kell 10.00–20.00
Kadrioru Kunstimuuseum, Weizenbergi 37, 10127 Tallinn

 

Olev Kuma “Ülekanne”
Maali eriala bakalaureusetöö
28.05–09.06, iga päev kell 11.00–19.00
Poordi 3

 

Caroline Pajusaar “Inferno”
Graafika eriala bakalaureusetöö
27.05–10.06, E-R kell 11.00–18.00
Loewenschede torn, Kooli 7 (sissepääs pargi poolt, viimane korrus)

 

                      

SATELLIITPROGRAMM

 

Avatud akadeemia kursuse lõputööde näitus “Maalikunsti A, B, C… ja Z lõputööde näitus”
Kaia Hommik, Ivo Kuldmäe, Anne-Mari Rannamäe, Jana Koel, Gerli Pesor, Andri Lõhek, Mari-Helen Vili, Kristine-Kristi Kasak, Ülle Soitu, Astrid Mägi, Mari Annuka, Raili Moldov
20.05–28.05, K-R kell 12.00–18.00, L kell 12.00–16.00, avamine 19.05 kell 18.00
Artdepoo galerii, Jahu 12-213

 

Ehte ja sepise II kursuse tudengite näitus “NIHE”
Anna-Maria Vaino, Ardo Teesalu, Bianca Triinu Toots, Hugo Toss, Margus Elizarov, Villu Mustkivi, Visa Eino Eduard Nurmi, Ellen Axberg, Camilla Prey
20.05–02.06, iga päev kell 12.00–20.00, avamine 19.05 kell 18.00
Uus 4

 

Fotokunsti akadeemia lõpunäitus “Ruumis”
Marcus Kallavus, Marta Khrshanovskaya, Silvi Kiin, Elias Kuulmann, Kristi Leps, Margus Metsaäär, Jaanus Muruõis, Nelli Pello, Kärt Petser, Annika Vihmann
Avatud 24/7, avamine 07.06 kell 18.00
Telliskivi 6
Korraldaja: Pire Sova
Assistent: Dana Lorên Vares
Näituse kujundus: Brigit Arop, Katarina Ild, Anabel Ainso
Kommunikatsioon: Solveig Jahnke, Andres Lõo, Maarja Pabut
Graafiline disain: Birgita Siim, Agnes Isabelle Veevo, Aaro Veiderpass
Veebi koordinaator: Kert Väljak
TASE FILM ja avaüritus: Johanna Kuzmenko, Ligia Fernandes

Näitust toetab: Eesti Kultuurkapital, Kasevetekohin, Mistra, Eesti Kunstnike Liit

Neljapäeval, 9. juuni õhtul kell 18.00 avame Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuritudengite tööde näituse Krulli kvartalis, Kopli 70, vanas masinatehase koostetsehhis. Õhtul toimub ka Puitarhitektuuri Kompetentsikeskuse PAKK esmatutvustus.

Pop-up näitus “REKrulli: rekonstrueerides ruumikultuuri” on Uus Euroopa Bauhaus’i festivali satelliitüritus ja on avatud kuni 12. juunini.

REKrulli superstuudio eesmärk oli tudengitega arendada jätkusuutlikest materjalidest paindlikku arhitektuuri, mis põhineb digitaalsel disainil ja valmistamisel. Stuudio raames uuriti tavapärasest korteriühistu omandimudelist erinevaid kooselamise viise. Seadsime sihiks töötada välja kaasaegsed, kohandatavad ja tõhusad hoonekonstruktsioonid, kvaliteetsete ja positiivse keskkonnamõjuga ruumide loomiseks.

REKrulli superstuudio toetab EKA PAKKus käimasolevat uurimisprojekti “sLender”, mis uurib, millist tüüp-kortermaja vajab Tallinn täna ning kuidas lahendada uus kortermaja Eesti puidutööstuse ning arhitektide kõige paremaid teadmisi rakendades.

 

 

AVAMISE AJAKAVA:

15.00 Veneetsia Arhitektuuribiennaali Eesti paviljoni viie parima töö ettekanded*

17.30 Installatsiooni “Steampunk” avamine*

Näitus:

18.00 EKA Puitarhitektuuri Kompetentsikeskuse PAKK tutvustus, räägivad teadurid ja külalised.

18.30 REKrulli superstuudio juhendajad ja tudengid tutvustavad REKrulli superstuudio lähteülesannet ja tulemusi.

 

NÄITUS ON AVATUD:

Neljapäev 9. juuni, 18:00 –  Avamine

Reede 10. juuni, 10:00-18:00

Laupäev 11. juuni, 10:00-18:00

Pühapäev 12. juuni, 10:00-16:00

 

Tudengid:

Triinu Amboja, Mariia Babur, Grete Daut, Simon Eiland, Roosmarii Kukk, Helin Kuldkepp, Patrick Liik, Kristina Lillepea, Maria Helena Luiga, Mattias Ots, Mariia Paslova, Yelyzaveta Perel, Yelyzaveta Peresada, Daria Polonska, Anna Pushkarska, Mikael Ristmets, Martin Sepp, Sander Sinnep, Kaari Maria Tirmaste, Cristin Marii Titma, Aneth Traumann, Mariia Ufimtseva, Liispet Viira, Laura Liis Vilbiks, Dalia Viškelyt

 

Stuudio juhendajad:

Arhitektuurne planeerimine: Siim Tuksam, Sille Pihlak

Konstruktsiooni analüüs ja energiatõhusus: Adam Orlinski

Antropoloogiline analüüs: Mattias Malk

Maastikuarhitektuur: Karin Bachmann

 

* Näituse avamisele eelneb kell 15.00 Eesti Arhitektuurikeskuse poolt korraldatud Veneetsia arhitektuuribiennaali Eesti paviljoni viie parima töö avalikud esitlused ja installatsiooni “Steampunk” avamine Krulli kvartalis.

Veneetsia Arhitektuuribiennaali viie parima töö autorite meeskonnad selguvad 9. juunil avaliku esitluse käigus, kui projekti meeskonnad selgitavad žüriile, miks nende töö peaks esindama Eestit Veneetsia Arhitektuuribiennaalil 2023. Teise vooru pääsesid tööd märgusõnadega: Triiv, Kamuflaaž, Inimene on oluline, väike on ilus, Convincing Architecture ja Kodupeatus.

EKA galerist ja kunstnik Pire Sova on loonud kostüümid ja lavakujunduse Netti Nüganeni lavastusele “Müüt: päeva äärel”, Kanuti Gildi SAALis.

Lavastuse keskeks kujundiks on ajaloo erinevaid kihte sisaldav arheoloogiline kaevandus, milles tegutseb pseudoarheoloog, kes maapinnast esemeid kaevab. Luues müüte põimib lavastus reaalsust ja fiktsiooni, tegeledes seekaudu spekulatiivse mineviku-tuleviku loomisega.

“Müüt: päeva äärel” uurib maakoort ning lähtub kuulujutust, et maapinna kihtidest leiab sotsioloogiliste muutuste ja kollektiivsete konfiguratsioonide käigus tekkinud sajandite tagust hõõrdejõudu. Et maakoores on säilinud geoloogilised rännakud, mälestused ning marsid, mis loovad magneetilist soojust, võimaldades – ideaalsetes tingimustes – ületada ihu kõdunemist.

Lavastuse peategelane väljub maakoorest, et  ajada korda oma ajutised asjad ning siis uuesti igaveseks kaduda. Kunstnik kirjeldab: “Kui kaua on ta seal kõdunemist võites olnud, ei tea keegi. Maakihid muutuvad üha paksemaks ja tema muudkui roomab ja roomab ja roomab ja roomab. Ülespoole, kus päikesekiired maakoore pragudest läbi tungivad. Tema pikad sõrmeküüned kraabivad mullakoorikut ja ta õhkab tulipunaselt, lõõtsub ägedusest, keeb. Värske õhk on kurgule kriipiv, valgus silmale liiga ere – kuid ta väljub. Täielikus segaduses, peata, selgroota. Ta vajab vormi: mis tahes kindlat stiili, mille külge klammerduda.”

Nüganeni sõnul esitab ta lavastuses rohkem küsimusi kui annab vastuseid, mängides seekaudu vaatenurkade erinevustega. Kellele kuuluvad esemed, mis maa seest välja tulevad? Kas leidjale, maapinnale, riigile või esmetele endile? Kelle lugusid kuulatakse?

Netti Nüganen (Amsterdam/Tallinn) on performance kunstnik, koreograaf, esineja ning muusik. Ta on lõpetanud Amsterdami Kunstikoolis (SNDO) koreograafia eriala BA. Nüganeni video- ja lavatööd jutustavad lugusid karakteritest, kes tema sees koos eksisteerivad: tõstja, teismeline vlogger, detektiiv, arheoloog jm. Tema eelnev kokkupuude teatri, tantsu, tsirkuse ja spordiga ajendab teda küsitama kõike seda, mis on äratuntav ning lähenema valvsa ja hoolika tähelepanuga kõigele, mis tundub võõras või kohatu. Vasturääkivustest ning ideede paljususest inspiratsiooni leides, tegeleb Nüganen maailma loomisega, mis alistub kaasaegsusele kohasele konfliktsusele ning absurdile. Tema töid on esitatud Frascatis Amsterdamis, Batard Festivalil, Tartu Kunstimuuseumis, Kanuti Gildi SAALis, KIM? galeriis, Lissaboni Filmifestivalil, My Wild Flag Festivalil jm.

Etendused toimuvad maikuus Kanuti Gildi SAALis nii eesti kui ka inglise keeles.

Lavastus, esitus: Netti Nüganen; lavakujundus, kostüümid: Pire Sova; dramaturgia: Sabine Cmelniski; helikujundus: Artjom Astrov; valguskujundus: Priidu Adlas; tekstiline abi: Keiu Krikmann; graafiline disain: Yunie Chae; projektijuhtimine: Siim Tõniste, Eneli Järs; kaasproduktsioon: Kanuti Gildi SAAL, Netti Nüganen; toetaja: Eesti Kultuurkapital.

Kestus: 90min

Etendused toimuvad nii eesti kui ka inglise keeles (14.05 & 24.05 eesti keeles, 15.05, 23.05 & 25.05 inglise keeles). 15.05 etendusele järgneb inglisekeelne vestlus, 24.05 etendusele eestikeelne vestlus.

Piletid müügil Fientas ning kohtade olemasolul pool tundi enne algust kohapeal.

Lisainfo: www.saal.ee

Preservation has achieved cultural significance as a lens through which various urban experts have come to imagine what a socially and environmentally sound future might look like. As an approach, preservation has been applied to disparate phenomena ranging from historic neighbourhoods and natural environments to democracy and identity. This studio unfolded the formative concepts and historic moments that define contemporary understandings of preservation and applied these discussions to various typologies of architecture, urban fabric and the natural environment taking Pärnu and the wider region as a case study. In particular, the studio focused on the ways in which ideas, labour and design have intersected in the past to identify alternatives to the mainstream forms of preservation.

The studio culminates with a presentation of group projects that explore a variety of approaches to layers of heritage and questions of preservation in Pärnu and Sindi. Pärnu, the fourth largest city in Estonia, is struggling with the seemingly conflicting and contradictory notions of growth, shrinkage, preservation and destruction. Sindi, as a smaller town in the region, faces similar, but also additional challenges connected to its significant industrial heritage. Efforts to imagine and construct a vision for a city are also tied up with the tactile practices of preservation; set within specific administrative and management frameworks of maintenance, care, and neglect. 

Despite intentions, prescriptive visions by the city and developers can serve to exacerbate inequalities through the various infrastructures, supply chains, policies and environmental conditions that extend well beyond the rigid borders of a city.

Can the concept of preservation open a discussion around a vision for Pärnu (and its hinterlands)

beginning not with growth and progress, but rather with repair, maintenance or even deterioration?

Student projects explore who gets to decide what is valuable, organise the preservation of things, and who then carries out the work. Negotiations about what should be preserved and what “good preservation” entails, are always contingent and contextual.

 

Projects: 

• • Decompressed Transition: Paula Veidenbauma, Nora Soo and Jannik Kastrup
  • Tides of a Summer City: Khadeeja Farrukh, Anna Dzebliuk and Christian Hörner
  • Fabricated Heritage – Interweaving the Past and Future of Sindi’s Kalevivabrik: Luca Riese Ritter, Paulina Schroeder and Augustas Lapinskas
  • Tea, Coffee or Hot Water?: What to Make of the Boiler Room: Kush Badhwar, Nabeel Imtiaz and Paul Simon

Decompressed Transition

Paula Veidenbauma, Nora Soo and Jannik Kastrup

 

Pärnu is caught between diverging time regimes. In its role as a major spa and resort town, the city aims at slowing down the rhythm of life of the urban workforce. In parallel, the developments surrounding Rail Baltica will likely greatly compress this rhythm within Pärnu. The project examines frameworks of the relationship between those phenomena. It deals with instances of built and immaterial heritage and acts of preserving, especially the latter through shifting political systems. The float, emerging as the central piece of the project, can be interpreted as a gradient operating between Rail Baltica (a linear and high-velocity infrastructure), Pärnu’s leisure facilities and the open sea. It might function as a means of transportation while also exploring the possibility of non-arrival.

Visitors will be engaging with the project via a video installation, a float building workshop and a presentation. Float building instructions will be summarised in a booklet.

 

Tides of a Summer City

Khadeeja Farrukh, Anna Dzebliuk and Christian Hörner

 

The project explores possible resilient futures in Pärnu as a resort city. Showing how the “Summer City” developed historically, the video installation extrapolates empirical insights through Pärnu’s present-day reality into a future of constant flood emergency. The installation mobilizes futuristic renderings of possible resilient futures after a catastrophic flooding event to juxtapose and question the concepts of heritage, seasonality and resilience. We touch upon the inter-urban dependencies between Pärnu and Tallinn, manifesting historically, materially and spatially at the seaside of Estonia’s summer capital, securing the cities influx of holidaymakers during summer, but also causing issues of urban disenfranchisement of its residents, exploitation of its workers and destruction of coastal habitats of non-human residents. Looking into the future, it will no longer be possible to brush over the threat of flooding and the prospect of permanent crisis. The project “Tides of a Summer City” asks hypothetical questions, working towards a framework for understanding future challenges by following the changing historical tides of a summer city.

 

Fabricated Heritage – Interweaving the Past and Future of Sindi’s Kalevivabrik

Luca Riese Ritter, Paulina Schroeder and Augustas Lapinskas

The project explores the significance of Sindi´s industrial heritage. In recent decades, globalisation, deindustrialization, economic restructuring and industrial relocation have produced new landscapes within many European cities and towns – the post-industrial landscape. Deprived of their raison d’être, they are often regarded as spatially, socially, and semiotically empty places. In order to overcome this apparent ‘void’, the transformation of these post-industrial remnants into new uses is now an essential part of urban development practice.  

Turning to industrial landscapes as potential carriers of cultural heritage ostensibly provides a  framework for the continued management of these sites. Industrial heritage then becomes the bearer of local identity and creates uniqueness out of the former mundane. 

The town of Sindi, a place essentially born from the settlement of a textile factory in the early 19th century, is in the process of discussing the reintegration of the material remains of industrial production into the town’s fabric which, since the closure of Kalevivabrik, the textile factory, has outgrown its original purpose. In this process of readjusting the relationship between factory-gone-ruin and the reorientation of the city, our project seeks to understand the potentials and conflicts that arise from industrial heritage, while taking a critical perspective at the practices of heritage preservation and its political implications. How and by whom is the town’s history preserved and remembered? Can there be a value of the material remains in the process of their decay? What is the role of heritage as a legal imperative? What role can the factory building play in the future of Sindi? 

Tea, Coffee or Hot Water?: What to Make of the Boiler Room

Kush Badhwar, Nabeel Imtiaz and Paul Simon

Drawing on the interest in the role of the educational institution Academia Non-Grata, elephants and other far-out references, the project explores junctions between the plan, the script and performance; preservation, the boiler room in the wider fabric of Pärnu; and the pitfalls and possibilities of experimental approaches to planning.

Plans for places chart a set of intentions that seek to influence the future of a place. Could the duration in which a plan is enacted be considered a performance?

Conversely, the script may be considered the plan for a performance. But despite the presence of a script, in performance, there can be room to manoeuvre in and around what is on the page, to improvise, to confront uncertainty and the yet to be known, to discover and learn from the process. Could such an approach also be applied to planning a city?

What might be discovered about prospective futures, preservation and other possibilities in Pärnu through the act of performance? Can performance and planning ever effectively speak to one another?

The possibilities of these questions are explored through three intertwined narratives of the boiler room, also the site of performance/presentation of the work: one in which the boiler room remains, structurally, as it is today; another in which the boiler room retains its shell but is appropriated over time; and, lastly in which the boiler room is razed and the site changes in purpose. Speculative fiction and alternative history take us through the boiler room and into the possible futures of the boiler room and the city of Pärnu.

PHD VITAMIN 2023 – AVATUD LOENGUD JA KONSULTATSIOONID DOKTORANTUURI PÜRGIJALE

10. märtsil toimub Eesti Kunstiakadeemias taaskord sündmus nimega PhD Vitamin.

PhD Vitamini eesmärgiks on toetada ja teed sillutada, aga ka inspireerida uurimusliku lähenemisega kunstnikke doktoriõppesse suundumisel. Eesmärgiks on nii loomeuurimuse tutvustamine kui ka potentsiaalsete doktoriõppesse kandideerijate nõustamine doktoritöö projekti kavandamisel. Avalikest loengutest ning üks-ühele konsultatsioonidest koosnevas programmis räägivad oma lähenemisest loovuurimusele ning jagavad individuaalset nõu erinevad kunstnikud ja eksperdid.

Osalema on oodatud  loomeuurimuslikest meetoditest huvituvad kunstnikud, disainerid, EKA  ja teiste loovülikoolide vilistlased  ja magistrantuuri lõpetajad.

Sündmus toimub inglise keeles.

Konsultatsioonil osalemiseks palume täita VORM. Täpsem konsultatsioonide ajakava saadetakse hiljem e-maili teel.

Lisaküsimuste korral palun kirjuta kati.saarits@artun.ee

 

KAVA

10.03, reede, ruum A501  

11:30-12:00 Kohv, kogunemine ja avasõna 

12:00-12:45 Jaana Kokko “Ideals and Practices”

12:45-13:30 Daniel Peltz “Rural Contextual Practice: Long-term, place-based research in a centre for Peripheral Study”

13:30-14.00 Taavet Jannsen “Directing a hybrid event as practice-based research”

14:00-15:00 Vestlusring:  Daniel Peltz, Jaana Kokko, Taavet Jannsen, moderaator Maarin Ektermann

15:00-15:30 Paus

15:30-18.15 Konsultatsioonid Daniel Peltzi and Jaana Kokkoga

ESINEJAD:

Daniel Peltz on kunstnik ja Helsingis Kuvataide akadeemia Time and Space osakonna  professor. Enne Helsingi professuuri oli Peltz filmi/animatsiooni/video professor Rhode Island School of Designis ja kaasalööja pikaajalise kohaspetsiifilise kunsti- ja uurimisprojekti Rejmyre Art Lab’i perifeersete uuringute keskuse loomisel Rootsis.

Jaana Kokko on Helsingis elav kunstnik, filmitegija, pedagoog ja kuraator. Oma kunstipraktikas otsib ta vajadust muutuste järele, mis lähtuvad kunsti tegemise, õppimise ja koosolemise vormidest. Tema praktikapõhine doktoritöö Aalto Ülikoolis mõtestab avaliku ruumi poliitlist sfääri koos Hannah Arendtiga.

Taavet Jansen töötab etenduskunstide väljal – tantsijana, koreograafina, heli- ja videokunstnikuna. Viimastel aastatel on tema uurimistöö fookuses online kunstisündmustel vaatajate ja esinejate kohalolutunde loomine. Samal teemal teeb ta oma doktoriprojekti EKAs ja loob selleks uusi võimalusi platvormil elektron.art.

Maarin Ektermann / Mürk on kunstitöötaja, kes tegeleb kaasaegse kunsti korraldamise ja vahendamisega erinevates vormides. Tema viimased suuremad projektid on koos Mary-Ann Talvistuga väikemuuseumeid ja kunstnike dialoogi asetav „Kunstnikud kogudes” (2017 – ), koos Henri Hütiga kultuurielu rituaale ümber mõtestav RESKRIPT Kanuti Gildi SAALi egiidi alt (2019 – ) ning alates 2020 sügisest uue alternatiivharidus-platvormi proloogkool eestvedamine. Igapäevaselt töötab ta Eesti Kunstiakadeemias Üldteooriaainete keskuse juhataja ja lektorina.