Üritused
14.05.2022
EKA DISAINILAAT 2022
14. mail toimub Eesti Kunstiakadeemias EKA Disainilaat. Laat leiab aset EKA esimese kolme korruse üldaladel. Disainilaadal osaleb ligi 60 müüjat, kunstnikku ja disainerit ning üliõpilast ja vilistlast, mitmekesise valikuga.
EKA hoovis astuvad laadapäeval üles EKA kammerkoor, auhinnatud muusikaline koosseis Puuluup ning koostöös baar Svetaga, pannakse püsti ka välibaar ning esineb Sveta oma plaadikeerutaja DJ Joonas.
EKA Disainilaat pakub ainult kodumaist ja värsket disaini nii tudengitelt kui vilistlastelt. Laadalt võib leida nii minimalistlikke kui keerulisemaid keraamilisi objekte, tarbeesemeid, seintele paigaldatavaid graafilisi lehti, käsitööna valminud kodutekstiile ning nahkaksessuaare. “Eriti populaarne on lähenev laat ehtekunstnike seas, mistõttu suurem osa laada kolmandast korrusest hõivavadki just nemad”, sõnab laada korraldaja Cristopher Siniväli.
Korraldajapoolne ostusoovitus on soetada endale eesolevaks suveks knot not tote brändi poolt loodud käsitööna valminud makrameetehnikas punutud pudelikotte, mis muudavad igapäevase veepudeli kaasas kandmise mugavaks, vähendades sinu ökoloogilist jalajälge, samal ajal suurendades kraanivee tarbimist pudelivee asemel. Kotid on biolagunevad. Esmakordselt tulevad müüki ka taaskasutatud teksamaterjalist pudelikotid.
Teisalt soovitab Siniväli Est.Wall.Art graafikat, milleks oon funkarhitektuuri- ja Eesti 1920ndate ja 1930ndate aastate arhitektuuri kajastav graafika. Need on siirad tööd, mis sobivad peaaegu igasse koju, tasakaaluks teistele kujutavatele teostele, mida laadal pakutakse.
Sissepääs on tasuta.
EKA-sse pääseb Põhja pst 7 peauksest ning läbi Kotzebue 1 väravate.
Et ostlemine oleks mugav, palutakse kaasa võtta sularaha.
EKA Disainilaata korraldab Eesti Kunstiakadeemia Üliõpilasesindus.
Lähem info:
Cristopher Siniväli
peakorraldaja
cristopher.sinivali@artun.ee
Link Facebooki üritusele
EKA DISAINILAAT 2022
Laupäev 14 mai, 2022
14. mail toimub Eesti Kunstiakadeemias EKA Disainilaat. Laat leiab aset EKA esimese kolme korruse üldaladel. Disainilaadal osaleb ligi 60 müüjat, kunstnikku ja disainerit ning üliõpilast ja vilistlast, mitmekesise valikuga.
EKA hoovis astuvad laadapäeval üles EKA kammerkoor, auhinnatud muusikaline koosseis Puuluup ning koostöös baar Svetaga, pannakse püsti ka välibaar ning esineb Sveta oma plaadikeerutaja DJ Joonas.
EKA Disainilaat pakub ainult kodumaist ja värsket disaini nii tudengitelt kui vilistlastelt. Laadalt võib leida nii minimalistlikke kui keerulisemaid keraamilisi objekte, tarbeesemeid, seintele paigaldatavaid graafilisi lehti, käsitööna valminud kodutekstiile ning nahkaksessuaare. “Eriti populaarne on lähenev laat ehtekunstnike seas, mistõttu suurem osa laada kolmandast korrusest hõivavadki just nemad”, sõnab laada korraldaja Cristopher Siniväli.
Korraldajapoolne ostusoovitus on soetada endale eesolevaks suveks knot not tote brändi poolt loodud käsitööna valminud makrameetehnikas punutud pudelikotte, mis muudavad igapäevase veepudeli kaasas kandmise mugavaks, vähendades sinu ökoloogilist jalajälge, samal ajal suurendades kraanivee tarbimist pudelivee asemel. Kotid on biolagunevad. Esmakordselt tulevad müüki ka taaskasutatud teksamaterjalist pudelikotid.
Teisalt soovitab Siniväli Est.Wall.Art graafikat, milleks oon funkarhitektuuri- ja Eesti 1920ndate ja 1930ndate aastate arhitektuuri kajastav graafika. Need on siirad tööd, mis sobivad peaaegu igasse koju, tasakaaluks teistele kujutavatele teostele, mida laadal pakutakse.
Sissepääs on tasuta.
EKA-sse pääseb Põhja pst 7 peauksest ning läbi Kotzebue 1 väravate.
Et ostlemine oleks mugav, palutakse kaasa võtta sularaha.
EKA Disainilaata korraldab Eesti Kunstiakadeemia Üliõpilasesindus.
Lähem info:
Cristopher Siniväli
peakorraldaja
cristopher.sinivali@artun.ee
Link Facebooki üritusele
07.09.2022 — 11.09.2022
Tallinna Arhitektuuribiennaal TAB 2022
Tallinna Arhitektuuribiennaal 2022 põhiprogramm liidab toidu ja arhitektuuri
Septembris toimuv 6. Tallinna Arhitektuuribiennaal „Söödav; Ehk arhitektuurne ainevahetus“ kutsub arhitekte ja arhitektuurihuvilisi mõtlema jätkusuutliku tuleviku üle, kus kasutatakse ära looduses toimuvaid protsesse ning vähendatakse raiskamist.
TAB 2022 peanäitusel osaleb mitmeid EKA vilistlasi: Sille Pihlak, Siim Tuksam, Siim Karro, Annika Kaldoja, Kärt Ojavee. Sümpoosioni kõnelejate seast leiab veel Johan Tali ja Epp Lankots.
Biennaali kuraatorid Lydia Kallipoliti (Kreeka/ USA) ja Areti Markopoulou (Hispaania/ Kreeka) koostöös Eesti poolse nõustaja Ivan Sergejevi ja kuraatori assistendi Sonia Sobrino Ralstoniga (USA) annavad arhitektidele, planeerijatele ja keskkonnadisaineritele võimaluse kuraatornäituse ja sümpoosioni raames arutleda ja uurida, kuidas läbi arhitektuuri on võimalik mõjutada ringmajanduse toiminguid nagu toidu ja energia tootmine ning ressursside lagundamine.
TAB 2022 peakuraatorid Lydia Kallipoliti ja Areti Markopoulou suhtuvad kriitiliselt tarbivasse ja saastavasse inimeste loodud keskkonda ning kutsuvad kujutama ette arhitektuuri, mis toodab ressursse ning kasutab ja lagundab oma jäätmed. „Keset praegust rahvatervise, kliimamuutuste ja sotsiaalse ebavõrdsuse kriisi on ilmne, et meie tarneahelate nõrkus nõuab uusi kohalike hankimise ja tootmise vorme. TAB 2022 käsitleb küsimust „kust meie toit pärineb” kui loomingulist disainiprobleemi ning tõstatab küsimusi meid ümbritseva keskkonna esteetiliste, kultuuriliste ja kogemuslike omaduste kohta läbi elutsükli,“ selgitasid TAB 2022 peakuraatorid Kallipoliti ja Markopoulou.
Vaata TAB 2022 programmi siit: https://2022.tab.ee/et/programm/
TAB 2022 installatsioonivõistluse raames kerkib Eesti Arhitektuurimuuseumi ette IHEARTBLOB (Austria, UK, Eesti) installatsioon „Fungible Non Fungible“. Tegu on maailma esimese blokiahela poolt rahastatud arhitektuuriprojektiga. Nende töö annab traditsioonilisele arhitekti rollile täiesti uue mõõtme – arhitekt pole enam lihtsalt meister vaid süsteemidisainer, kes toob kokku innovatiivsed tehnoloogiad innustades kogukondi ja kohalikke meistreid olema osalised loomeprotsessis. Selleks loob IHEARTBLOB meeskond NFT (Non-Fungible Token) platvormi, kus soovijad saavad disainida ja osta tüki teosest. Tulemuseks on ainulaadne installatsioon, mille autoriteks ja omanikeks on erinevad disainerid üle kogu maailma. Platvorm installatsiooni ühisdisainiks avatakse mais.
TAB 2022 peaprogramm koosneb viiest osast: kuraatornäitus ja installatsioonivõistluse programm Eesti Arhitektuurimuuseumis, 2-päevane sümpoosion ja visioonivõistluse näitus Kultuurikatlas ja rahvusvaheline arhitektuurikoolide näitus EKKMi aias.
Tallinna Arhitektuuribiennaal 2022 peatoetaja on Thermory – maailma suurim kemikaalivaba termopuidu tootja, mille materjali on kasutatud silmapaistvates projektides enam kui 50 riigis üle maailma.
TAB 2022 toetajad ja partnerid: Kultuuriministeerium, Kultuurkapital, Euroopa Arengufond, Briti Nõukogu, Onassis Culture, Visit Estonia, Eesti Arhitektide Liit, Eesti Arhitektuurimuuseum, Tallinna Linnaplaneerimise amet, IAAC, Friendship Products, Laufen, Ruukki, Velux, Tallink Hotels, Eesti Kunstiakadeemia.
Tallinna Arhitektuuribiennaal TAB 2022
Kolmapäev 07 september, 2022 — Pühapäev 11 september, 2022
Tallinna Arhitektuuribiennaal 2022 põhiprogramm liidab toidu ja arhitektuuri
Septembris toimuv 6. Tallinna Arhitektuuribiennaal „Söödav; Ehk arhitektuurne ainevahetus“ kutsub arhitekte ja arhitektuurihuvilisi mõtlema jätkusuutliku tuleviku üle, kus kasutatakse ära looduses toimuvaid protsesse ning vähendatakse raiskamist.
TAB 2022 peanäitusel osaleb mitmeid EKA vilistlasi: Sille Pihlak, Siim Tuksam, Siim Karro, Annika Kaldoja, Kärt Ojavee. Sümpoosioni kõnelejate seast leiab veel Johan Tali ja Epp Lankots.
Biennaali kuraatorid Lydia Kallipoliti (Kreeka/ USA) ja Areti Markopoulou (Hispaania/ Kreeka) koostöös Eesti poolse nõustaja Ivan Sergejevi ja kuraatori assistendi Sonia Sobrino Ralstoniga (USA) annavad arhitektidele, planeerijatele ja keskkonnadisaineritele võimaluse kuraatornäituse ja sümpoosioni raames arutleda ja uurida, kuidas läbi arhitektuuri on võimalik mõjutada ringmajanduse toiminguid nagu toidu ja energia tootmine ning ressursside lagundamine.
TAB 2022 peakuraatorid Lydia Kallipoliti ja Areti Markopoulou suhtuvad kriitiliselt tarbivasse ja saastavasse inimeste loodud keskkonda ning kutsuvad kujutama ette arhitektuuri, mis toodab ressursse ning kasutab ja lagundab oma jäätmed. „Keset praegust rahvatervise, kliimamuutuste ja sotsiaalse ebavõrdsuse kriisi on ilmne, et meie tarneahelate nõrkus nõuab uusi kohalike hankimise ja tootmise vorme. TAB 2022 käsitleb küsimust „kust meie toit pärineb” kui loomingulist disainiprobleemi ning tõstatab küsimusi meid ümbritseva keskkonna esteetiliste, kultuuriliste ja kogemuslike omaduste kohta läbi elutsükli,“ selgitasid TAB 2022 peakuraatorid Kallipoliti ja Markopoulou.
Vaata TAB 2022 programmi siit: https://2022.tab.ee/et/programm/
TAB 2022 installatsioonivõistluse raames kerkib Eesti Arhitektuurimuuseumi ette IHEARTBLOB (Austria, UK, Eesti) installatsioon „Fungible Non Fungible“. Tegu on maailma esimese blokiahela poolt rahastatud arhitektuuriprojektiga. Nende töö annab traditsioonilisele arhitekti rollile täiesti uue mõõtme – arhitekt pole enam lihtsalt meister vaid süsteemidisainer, kes toob kokku innovatiivsed tehnoloogiad innustades kogukondi ja kohalikke meistreid olema osalised loomeprotsessis. Selleks loob IHEARTBLOB meeskond NFT (Non-Fungible Token) platvormi, kus soovijad saavad disainida ja osta tüki teosest. Tulemuseks on ainulaadne installatsioon, mille autoriteks ja omanikeks on erinevad disainerid üle kogu maailma. Platvorm installatsiooni ühisdisainiks avatakse mais.
TAB 2022 peaprogramm koosneb viiest osast: kuraatornäitus ja installatsioonivõistluse programm Eesti Arhitektuurimuuseumis, 2-päevane sümpoosion ja visioonivõistluse näitus Kultuurikatlas ja rahvusvaheline arhitektuurikoolide näitus EKKMi aias.
Tallinna Arhitektuuribiennaal 2022 peatoetaja on Thermory – maailma suurim kemikaalivaba termopuidu tootja, mille materjali on kasutatud silmapaistvates projektides enam kui 50 riigis üle maailma.
TAB 2022 toetajad ja partnerid: Kultuuriministeerium, Kultuurkapital, Euroopa Arengufond, Briti Nõukogu, Onassis Culture, Visit Estonia, Eesti Arhitektide Liit, Eesti Arhitektuurimuuseum, Tallinna Linnaplaneerimise amet, IAAC, Friendship Products, Laufen, Ruukki, Velux, Tallink Hotels, Eesti Kunstiakadeemia.
25.04.2022 — 29.04.2022
Vaimse vitamiini nädal
EKA Üliõpilasesindus kutsub osalema vaimse vitamiini nädalal!
Nädala eesmärk on tõstatada tähelepanu just enda tervisele ning leida parim igast situatsioonist, kus ennast leiame.
TEEMAD
Esmaspäev: puhkus — nutivabadus
Teisipäev: teraapia — pinge vabastamine
Kolmapäev: liikumine — jooga maraton
Neljapäev: positiivsed emotsioonid — positiivne meeleolu
Reede: head suhted — tervise pidu
NÄDALA TEGEVUSKAVA
Esmaspäev: puhkamine — online detox
— väljakutse: anna oma telefon terveks koolipäevaks ära
— uinakutuba (A501), 13.00–17.00
Teisipäev: teraapia — stressi leevendamine
— hüppeteraapia (õueala), 09:00—17:00
— Vitamineral karjumistuba (õpilasesindus, D600), 10.00-14.00
— jõulöök (C306), 14.00—20.00
— Bullet Journey märkmikud (fuajees)
Kolmapäev: liikumine — joogamaraton
— jooga terve päev (A501), 10.00-17.00
Neljapäev: positiivsed emotsioonid — positiivsed vibratsioonid
— free hugs
— motiveerivad tsitaadid
— Marko Lepik “mindfullness” loeng (A501), 17.00—19.00
— Kirjastus Argo raamatud (fuajees)
Reede: head suhted — tervisepidu
— tervise baar
— piilu osakonda: tootedisain, pidu (C301), 19:30—…
Üritus toimub Kunstiakadeemias, kõigile, terve nädala vältel ning muidugi tasuta.
Vaimse vitamiini nädalat toetavad:
MyFitness, A. Le Coq, Medifum, Mattias Veller
Vaimse vitamiini nädal
Esmaspäev 25 aprill, 2022 — Reede 29 aprill, 2022
EKA Üliõpilasesindus kutsub osalema vaimse vitamiini nädalal!
Nädala eesmärk on tõstatada tähelepanu just enda tervisele ning leida parim igast situatsioonist, kus ennast leiame.
TEEMAD
Esmaspäev: puhkus — nutivabadus
Teisipäev: teraapia — pinge vabastamine
Kolmapäev: liikumine — jooga maraton
Neljapäev: positiivsed emotsioonid — positiivne meeleolu
Reede: head suhted — tervise pidu
NÄDALA TEGEVUSKAVA
Esmaspäev: puhkamine — online detox
— väljakutse: anna oma telefon terveks koolipäevaks ära
— uinakutuba (A501), 13.00–17.00
Teisipäev: teraapia — stressi leevendamine
— hüppeteraapia (õueala), 09:00—17:00
— Vitamineral karjumistuba (õpilasesindus, D600), 10.00-14.00
— jõulöök (C306), 14.00—20.00
— Bullet Journey märkmikud (fuajees)
Kolmapäev: liikumine — joogamaraton
— jooga terve päev (A501), 10.00-17.00
Neljapäev: positiivsed emotsioonid — positiivsed vibratsioonid
— free hugs
— motiveerivad tsitaadid
— Marko Lepik “mindfullness” loeng (A501), 17.00—19.00
— Kirjastus Argo raamatud (fuajees)
Reede: head suhted — tervisepidu
— tervise baar
— piilu osakonda: tootedisain, pidu (C301), 19:30—…
Üritus toimub Kunstiakadeemias, kõigile, terve nädala vältel ning muidugi tasuta.
Vaimse vitamiini nädalat toetavad:
MyFitness, A. Le Coq, Medifum, Mattias Veller
29.04.2022 — 19.05.2022
Hindamismaraton EKA Galeriis 29.04.–19.05.2022
E-L kell 15.00–18.00
Maikuus on võimalik osa saada EKA vabade kunstide teaduskonna erialahindamistest: iga päev on galeriis eksponeeritud uus väljapanek üliõpilaste kursuselõpu töödega.
Näha saab kaasaegse kunsti, graafika, installatsiooni ja skulptuuri ning maali õppekavade töid. Esimesel vahetusel on lisaks näha ka disainiteaduskonna joonistuse kursus. Maratoni igal hommikul installeeritakse uus näitus, õhtul väljapanek taandub järgmise ees. Loodetavasti suudavad vaatajad noorte kunstnike tempoga sammu pidada.
AJAKAVA:
29.–30.04 – Disainiteaduskonna joonistamine, juhendaja Ülle Marks (avatud kl 08-20)
03.05 – Stuudiofoto, juhendaja Madis Kurss
04.05 – Joonistamine, juhendaja Ulvi Haagensen
05.05 – Joonistamine, juhendaja Tõnis Saadoja
06.05 – Joonistamine, juhendajad Maiu Rõõmus, Matti Pärk
07.05 – Kontseptuaalne joonistamine, juhendaja Anna Škodenko
09.05 – Kontseptuaalne joonistamine, juhendaja Tõnis Saadoja
10.05 – Graafika, juhendajad Viktor Gurov, Eve Kask, Lennart Mänd
11–12.05 – Kaasaegne kunst, juhendajad Marge Monko, Taavi Talve, Liina Siib, Kristi Kongi, John Grzinich, Kristaps Ancans, Anu Vahtra
13–14.05 – Kujundliku Mõtte Labor— Ekspeditsioon Narva, juhendaja Ene-Liis Semper
16.05 – Graafika, juhendajad Kadi Kurema, Maria Erikson, Britta Benno, Charlotte Biszewski, Aarne – Mesikäpp, Maria Izabella Lehtsaar
17.05 – Fotograafia kunstiprojekt, juhendajad Marge Monko, Reimo Võsa-Tangsoo
18.05 – Maal, juhendajad Mart Vainre, Tiina Tammetalu, Aapo Pukk
19.05 – Maal, juhendajad Sigrid Viir, Mihkel Ilus, Tõnis Saadoja, Heldur Lassi
Hindamismaraton EKA Galeriis 29.04.–19.05.2022
Reede 29 aprill, 2022 — Neljapäev 19 mai, 2022
E-L kell 15.00–18.00
Maikuus on võimalik osa saada EKA vabade kunstide teaduskonna erialahindamistest: iga päev on galeriis eksponeeritud uus väljapanek üliõpilaste kursuselõpu töödega.
Näha saab kaasaegse kunsti, graafika, installatsiooni ja skulptuuri ning maali õppekavade töid. Esimesel vahetusel on lisaks näha ka disainiteaduskonna joonistuse kursus. Maratoni igal hommikul installeeritakse uus näitus, õhtul väljapanek taandub järgmise ees. Loodetavasti suudavad vaatajad noorte kunstnike tempoga sammu pidada.
AJAKAVA:
29.–30.04 – Disainiteaduskonna joonistamine, juhendaja Ülle Marks (avatud kl 08-20)
03.05 – Stuudiofoto, juhendaja Madis Kurss
04.05 – Joonistamine, juhendaja Ulvi Haagensen
05.05 – Joonistamine, juhendaja Tõnis Saadoja
06.05 – Joonistamine, juhendajad Maiu Rõõmus, Matti Pärk
07.05 – Kontseptuaalne joonistamine, juhendaja Anna Škodenko
09.05 – Kontseptuaalne joonistamine, juhendaja Tõnis Saadoja
10.05 – Graafika, juhendajad Viktor Gurov, Eve Kask, Lennart Mänd
11–12.05 – Kaasaegne kunst, juhendajad Marge Monko, Taavi Talve, Liina Siib, Kristi Kongi, John Grzinich, Kristaps Ancans, Anu Vahtra
13–14.05 – Kujundliku Mõtte Labor— Ekspeditsioon Narva, juhendaja Ene-Liis Semper
16.05 – Graafika, juhendajad Kadi Kurema, Maria Erikson, Britta Benno, Charlotte Biszewski, Aarne – Mesikäpp, Maria Izabella Lehtsaar
17.05 – Fotograafia kunstiprojekt, juhendajad Marge Monko, Reimo Võsa-Tangsoo
18.05 – Maal, juhendajad Mart Vainre, Tiina Tammetalu, Aapo Pukk
19.05 – Maal, juhendajad Sigrid Viir, Mihkel Ilus, Tõnis Saadoja, Heldur Lassi
25.04.2022 — 27.04.2022
Jette Loona Hermanis „Elegy of Ergot“ EKA Galeriis 25. ja 27.04.2022
Jette Loona Hermanis “Elegy of Ergot”
25, 27.04.2022
20:00
EKA Galerii, Põhja pst 7
Sissepääs tasuta EKA peaukse kaudu
“Elegy of Ergot” on soololavastus, mille keskne motiiv on mürgine seenekeha ehk tungaltera, mis manustades mõjutab organismi nii füüsiliselt kui ka meeli moonutavalt. See on armastusluuleline eleegia parasiidile, mis võimaldab peategelasel pääseda meelepetteseisundisse samal ajal lagundades ta keha.
Rituaalsete žestide sümboolse taaslavastamise läbi tugevdab peategelane ühelt poolt ühendust looduse väega ja teiselt poolt sulandub digitaalsesse maailma. Paganlike ülesannete läbiviimine toimub läbi subjektiivse loori. Need seovad teda Maa ja emakese looduse naiselikkusega, mille kaudu saavutab tegelane ligipääsu varjatud tõdedele. Ta kehastub väest pulbitsevaks enda peegelpildi versiooniks – avatariks, kelle omadused on ülim tundlikkus, intuitiivsus ja side sisemise tundemaailmaga.
Etendus on valminud 2021. aastal Petrohradská kolektiv residentuuris Prahas.
Gil Schneider – helimaastik
soundcloud.com/gilschneider/
Nele Kurvits – teraskontsad
instagram.com/nele_kurvits
Karolina Janulevičiūtė – püksid
http://nones.121.lt/
Martina Gofman – eriefektid kehal
instagram.com/laibalahkaja/
Matiss Rucko – stsenograafia tugi
https://www.instagram.com/hexmatiss/
Henry Kasch ja Johannes Luik – tehnika tugi
Jette Loona Hermanis on Eesti ja Läti verd etenduskunstnik. Ta on lõpetanud Amsterdami Kunstikoolis SNDO koreograafia eriala. Hermanis pälvis koos Johhan Rosenbergiga Eesti teatriauhindade 2022 a tantsuauhinna lavastuse “Edeni detail” eest. Tema töö igaveseks saatjaks on müstiline transtsendentsus ühes igatsusega väljendada afekti. Tugevalt digiajastust mõjutatuna on materjalil karjuv tung enese tsentraliseerimise ning online minapildi raiumise järele eksponeerides tundelisi narratiive enesest ja eksistentsist.
Toetaja: Eesti Kultuurkapital
Jette Loona Hermanis „Elegy of Ergot“ EKA Galeriis 25. ja 27.04.2022
Esmaspäev 25 aprill, 2022 — Kolmapäev 27 aprill, 2022
Jette Loona Hermanis “Elegy of Ergot”
25, 27.04.2022
20:00
EKA Galerii, Põhja pst 7
Sissepääs tasuta EKA peaukse kaudu
“Elegy of Ergot” on soololavastus, mille keskne motiiv on mürgine seenekeha ehk tungaltera, mis manustades mõjutab organismi nii füüsiliselt kui ka meeli moonutavalt. See on armastusluuleline eleegia parasiidile, mis võimaldab peategelasel pääseda meelepetteseisundisse samal ajal lagundades ta keha.
Rituaalsete žestide sümboolse taaslavastamise läbi tugevdab peategelane ühelt poolt ühendust looduse väega ja teiselt poolt sulandub digitaalsesse maailma. Paganlike ülesannete läbiviimine toimub läbi subjektiivse loori. Need seovad teda Maa ja emakese looduse naiselikkusega, mille kaudu saavutab tegelane ligipääsu varjatud tõdedele. Ta kehastub väest pulbitsevaks enda peegelpildi versiooniks – avatariks, kelle omadused on ülim tundlikkus, intuitiivsus ja side sisemise tundemaailmaga.
Etendus on valminud 2021. aastal Petrohradská kolektiv residentuuris Prahas.
Gil Schneider – helimaastik
soundcloud.com/gilschneider/
Nele Kurvits – teraskontsad
instagram.com/nele_kurvits
Karolina Janulevičiūtė – püksid
http://nones.121.lt/
Martina Gofman – eriefektid kehal
instagram.com/laibalahkaja/
Matiss Rucko – stsenograafia tugi
https://www.instagram.com/hexmatiss/
Henry Kasch ja Johannes Luik – tehnika tugi
Jette Loona Hermanis on Eesti ja Läti verd etenduskunstnik. Ta on lõpetanud Amsterdami Kunstikoolis SNDO koreograafia eriala. Hermanis pälvis koos Johhan Rosenbergiga Eesti teatriauhindade 2022 a tantsuauhinna lavastuse “Edeni detail” eest. Tema töö igaveseks saatjaks on müstiline transtsendentsus ühes igatsusega väljendada afekti. Tugevalt digiajastust mõjutatuna on materjalil karjuv tung enese tsentraliseerimise ning online minapildi raiumise järele eksponeerides tundelisi narratiive enesest ja eksistentsist.
Toetaja: Eesti Kultuurkapital
18.04.2022
EKA muinsuskaitse ja konserveerimise osakonna talgud
Eesti Kunstiakadeemia muinsuskaitse ja konserveerimise osakonna eestvedamisel tähistame 18. aprillil rahvusvahelist muinsuskaitsepäeva ja muinsuskaitsekuu algust talgutega Rootsi bastioni Türgi tiivas.
Talgute eesmärk:
– tähistada rahvusvahelist muinsuskaitsepäeva ja algavat muinsuskaitsekuud (muinsuskaitsepäevast muuseumipäevani), mida on Eestis tähistatud 1985. aastast
– pöörata tähelepanu muinsuskaitsele ja pärandile, sh vähemärgatud pärandile
– võtta käigud kasutusse (sh vajadusel isegi võimaldada kasutamist varjendina ). Isegi kui me saame puhtaks ainult ülemise ruumi, siis saab selle juba suvel avada külastajatele ja sellega lisada uus lüli bastionite väärtustamisele. Sellega tegeleb Linnamuuseum (Tõnu Pedaru)
– leida võimalusi käigu täielikuks korrastamiseks
– tutvustada muinsuskaitseõpet EKAs
Osalevad ja korraldavad:
EKA tudengid ja õppejõud;
Vabariigi President ja tema kantselei;
TLPA muinsuskaitseosakond;
Kesklinna Valitsus;
Tallinna Linnamuuseum;
ICOMOS Eesti
Türgi tiib asub otse Pika Hermanni torni all. See on osa Rootsi ajal rajatud ja ka hiljem kasutusel olnud kaitserajatisest. 1930. aastatel rajati sinna tsiviilvarjend.
Praegu on kaitseehitis kasutuseta, kuigi see asub väga heas asukohas. Üks sissepääs on otse Toompea jalamil, trepi kõrval, alumine pääs avaneb Schnelli staadionile. Alumine on kinni keevitatud ja talguteks seda ei avata.
Ülemisest uksest saame välja kanda sodi (ei ole liiga ebameeldiv sodi). Objekt ei ole ohtlik.
Probleemne on see, et ülemisse varjendiruumi pääseb vabalt, trepile ja käiku viiv uks on poikvel. Võimalik, et väga suurtel inimestel on sealt raske läbi saada, aga mina mahtusin vabalt ja ruumi jäi ülegi. Põrandal on sodi, kui see ära lükata, ehk saab ukse liikuma.
Korraldusest:
EKA: tudengid, akudega prožektorid, kilekotid
Kesklinna Valitsus: konteiner, labidad ja kühvlid, ämbrid
Loe ja vaata toimunud talgute kohta lisaks:
President Karis pani muinsuskaitsekuu avatalgutel käed külge. Postimees, 18.04.2022
President Alar Karis osales Bastioni koristustalgutel. Tallinna TV, 18.04.2022
EKA muinsuskaitse ja konserveerimise osakonna talgud
Esmaspäev 18 aprill, 2022
Eesti Kunstiakadeemia muinsuskaitse ja konserveerimise osakonna eestvedamisel tähistame 18. aprillil rahvusvahelist muinsuskaitsepäeva ja muinsuskaitsekuu algust talgutega Rootsi bastioni Türgi tiivas.
Talgute eesmärk:
– tähistada rahvusvahelist muinsuskaitsepäeva ja algavat muinsuskaitsekuud (muinsuskaitsepäevast muuseumipäevani), mida on Eestis tähistatud 1985. aastast
– pöörata tähelepanu muinsuskaitsele ja pärandile, sh vähemärgatud pärandile
– võtta käigud kasutusse (sh vajadusel isegi võimaldada kasutamist varjendina ). Isegi kui me saame puhtaks ainult ülemise ruumi, siis saab selle juba suvel avada külastajatele ja sellega lisada uus lüli bastionite väärtustamisele. Sellega tegeleb Linnamuuseum (Tõnu Pedaru)
– leida võimalusi käigu täielikuks korrastamiseks
– tutvustada muinsuskaitseõpet EKAs
Osalevad ja korraldavad:
EKA tudengid ja õppejõud;
Vabariigi President ja tema kantselei;
TLPA muinsuskaitseosakond;
Kesklinna Valitsus;
Tallinna Linnamuuseum;
ICOMOS Eesti
Türgi tiib asub otse Pika Hermanni torni all. See on osa Rootsi ajal rajatud ja ka hiljem kasutusel olnud kaitserajatisest. 1930. aastatel rajati sinna tsiviilvarjend.
Praegu on kaitseehitis kasutuseta, kuigi see asub väga heas asukohas. Üks sissepääs on otse Toompea jalamil, trepi kõrval, alumine pääs avaneb Schnelli staadionile. Alumine on kinni keevitatud ja talguteks seda ei avata.
Ülemisest uksest saame välja kanda sodi (ei ole liiga ebameeldiv sodi). Objekt ei ole ohtlik.
Probleemne on see, et ülemisse varjendiruumi pääseb vabalt, trepile ja käiku viiv uks on poikvel. Võimalik, et väga suurtel inimestel on sealt raske läbi saada, aga mina mahtusin vabalt ja ruumi jäi ülegi. Põrandal on sodi, kui see ära lükata, ehk saab ukse liikuma.
Korraldusest:
EKA: tudengid, akudega prožektorid, kilekotid
Kesklinna Valitsus: konteiner, labidad ja kühvlid, ämbrid
Loe ja vaata toimunud talgute kohta lisaks:
President Karis pani muinsuskaitsekuu avatalgutel käed külge. Postimees, 18.04.2022
President Alar Karis osales Bastioni koristustalgutel. Tallinna TV, 18.04.2022
20.04.2022
Jerry Mercury esitleb videoteost “The Non-Lonelineness Train”
Kolmapäeval, 20. aprillil kell 16:00 esitleb kunstnik Jerry Mercury Eesti Kunstiakadeemia auditooriumis A-101 oma videoteost “The Non-Lonelineness Train”, millele järgneb kunstnikuvestlus, mida viib läbi Ryan Galer.
Film, mis on pühendatud neuroloogiliste erinevustega inimeste propageerimisele, annab ülevaate Jerry Mercury enda kogemusest. Meditatsiooni ja mõtiskluse vahepealne teos, mis on kui intervjuu ja autobiograafia, metafoor ja tegelikkus seisab vastu eksklusiivsele ratsionaalsusele, pakkudes sügavamat ja nüansirikkamat identiteedi kujutamist. Vene keeles ingliskeelsete subtiitritega. (30 minutit)
Jerry Mercury on vene mittebinaarne transsooline neurodivergentne enesekaitsja, luuletaja, muusik, kunstnik, filmitegija ja blogija. Teatrijuht Boriss Pavlovitš intervjueerib filmis „The Non-Lonelineness Train“ Jerryt, kes tervitab vaatajat astuma tänapäeva Venemaal neuroloogiliselt erinevate inimese kingadesse.
Jerry Mercury esitleb videoteost “The Non-Lonelineness Train”
Kolmapäev 20 aprill, 2022
Kolmapäeval, 20. aprillil kell 16:00 esitleb kunstnik Jerry Mercury Eesti Kunstiakadeemia auditooriumis A-101 oma videoteost “The Non-Lonelineness Train”, millele järgneb kunstnikuvestlus, mida viib läbi Ryan Galer.
Film, mis on pühendatud neuroloogiliste erinevustega inimeste propageerimisele, annab ülevaate Jerry Mercury enda kogemusest. Meditatsiooni ja mõtiskluse vahepealne teos, mis on kui intervjuu ja autobiograafia, metafoor ja tegelikkus seisab vastu eksklusiivsele ratsionaalsusele, pakkudes sügavamat ja nüansirikkamat identiteedi kujutamist. Vene keeles ingliskeelsete subtiitritega. (30 minutit)
Jerry Mercury on vene mittebinaarne transsooline neurodivergentne enesekaitsja, luuletaja, muusik, kunstnik, filmitegija ja blogija. Teatrijuht Boriss Pavlovitš intervjueerib filmis „The Non-Lonelineness Train“ Jerryt, kes tervitab vaatajat astuma tänapäeva Venemaal neuroloogiliselt erinevate inimese kingadesse.
04.05.2022 — 04.04.2022
Disainimõte vestlusõhtu nr 4: Video killed the radio star ehk kas kübersepad tapsid meistrioskused?
EKA disainiteaduskond kutsub sel kevadel kõiki osa saama uuest vestlusõhtute sarjast Disainimõte 2022, kus kaasaegse disainimõtte üle arutlevad erinevate disaini- ja loomevaldkondade spetsialistid.
Vestlusõhtud toimuvad Eesti Kunstiakadeemia ruumis A100 (Põhja pst 7), kell 18-20, eesti keeles ning on kõigile huvilistele tasuta.
Sarja neljas ja viimane vestlusõhtu toimub kolmapäeval, 4. mail ning kannab pealkirja “Video killed the radio star ehk kas kübersepad tapsid meistrioskused?”
Vestlusõhtu eestvedajaks on EKA klaas, keraamika, ehe ja sepis õppekava ning vestlust modereerib kunstnik ja disainer Urmas Lüüs. Vestluses osalevad veel Darja Popolitova, Martin Melioranski ja Lilian Hiob.
Arutletakse teemadel:
- Kübersepp – kas uus meister materjalikunstides rauasepa, kullassepa, pottsepa ja klaasisepa kõrval?
- Milleks meile inimene, kui robotid teevad kõike paremini?
- Digimeister, ehk kas analoog- ja digitaalkood saavad korraga koos eksisteerida?
Lisaks haamrile, sulatusahjule või potikedrale on kaasaegse meistri tööriistakasti ilmunud ka digitaalsed vahendid ja masinopereeritavad tööpingid. Nii nagu maalikunstile surma kuulutanud fotograafia arenes välja omaette iseseisvaks meediumiks, pakkudes maalikunstile vastupidiselt kardetule hoopis elujõudu andvat tuge, on digivahendid ka materjalikunstnikele muutunud rohkemaks kui lihtsalt tööriistadeks. Kui alguses muutsid need vaid tüütuid aeganõudvaid protsesse kiiremaks, siis tänaseks on digivahendid muutunud omamoodi vestluspartneriteks. Algoritmilised ja generatiivsed töövõtted on kui uutmoodi dialoog meistri ja masina vahel, kus masinal on järjest rohkem kaalu, sõnaõigust ja iseloomu. Kihtidena prinditud 3D detailide sooniline pind on muutunud digitaalsuse sõrmejäljeks. Uurime, kust on alguse saanud posthumanistlik lähenemine ning kuidas see on tänu digitaalsetele töövahenditele moodustanud kunstis ja disainis vaat et valdavaks saanud ikoonilise amööbsete joontega läikivsileda kaheksajalana jätkeid sirutava esteetika.
Osalejate tutvustused:
Urmas Lüüs on kunstnik ja disainer, kes seob oma loomingus meediumiüleseks tervikuks video, keha, performance’i, kontseptuaalselt laetud tarbeobjektid, foto, skulptuuri, sõna ja heli. Ta juhendab tudengeid Eesti Kunstiakadeemia disainiteaduskonnas, TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia Etenduskunstide osakonnas ja Göteborgi Ülikooli metalliosakonnas. Varasemalt on ta õpetanud ka Rietveldi Akadeemias Hollandis, Hiina Kunstiakadeemias, Silpakorni Ülikoolis Tais ja Hiko Mizuno Kolledžis Jaapanis. Samuti kirjutab ta kunsti, disaini, teatri ja kaasaegse käsitöö teemadel erinevatele kultuuriväljaannetele.
Darja Popolitova on EKA ehtekunsti doktorant, kes ühendab oma loomingus digitaalseid vahendeid materjalikesksete meistrioskustega. Popolitova pärjati hiljuti oma loodud provokatiivse digišamanistliku fiktiivmaailma eest Eesti Kultuurkapitali aastapreemiaga. Kuna virtuaalsus on tema loomingus võrdseks tööriistaks haamri ja viili kõrval, võiks teda nimetada kullassepa asemel hoopis digisepaks.
Martin Melioranski on arhitekt ja Eesti Kunstiakadeemia 3DL juhataja ning arhitektuuriteaduskonna õppejõud, kelle tegevusi oma erialal võib summeerida kui eksperimentaalseid mõttetihendusi, mis liidavad ruumilooomet ja algoritme. Lisaks eelkirjeldatud tegevuskohtadele rakendab neid abstraktsioone oma doktoritöös ja ühispraksises MELIORAD.
Lilian Hiob on galerist, kunstiagent ja kultuuriuurija, kes mõtestab EKA magistrantuuris posthumanistlikku esteetikat. Lisaks kuraatoritööle Temnikova ja Kasela galeriis on ta loonud eksperimentaalse platvormi Galerii Hoib, mis vabana institustionaalsest survest pakub võimalust noortele kuraatoritele ja loojatele katsetada oma hullumeelsemaid ideid. Lisaks veab ta koos Siim Preimaniga IDA raadios kunstisaadet Vitamiin K.
Disainimõte 2022 sarjast ning järgmistest vestlusõhtutest lähemalt: https://www.artun.ee/disainimote/
Lisainfo sündmuse kohta:
Karin Kiigemägi, karin.kiigemagi@artun.ee
Sündmust rahastab Euroopa Regionaalarengu Fond
Disainimõte vestlusõhtu nr 4: Video killed the radio star ehk kas kübersepad tapsid meistrioskused?
Kolmapäev 04 mai, 2022 — Esmaspäev 04 aprill, 2022
EKA disainiteaduskond kutsub sel kevadel kõiki osa saama uuest vestlusõhtute sarjast Disainimõte 2022, kus kaasaegse disainimõtte üle arutlevad erinevate disaini- ja loomevaldkondade spetsialistid.
Vestlusõhtud toimuvad Eesti Kunstiakadeemia ruumis A100 (Põhja pst 7), kell 18-20, eesti keeles ning on kõigile huvilistele tasuta.
Sarja neljas ja viimane vestlusõhtu toimub kolmapäeval, 4. mail ning kannab pealkirja “Video killed the radio star ehk kas kübersepad tapsid meistrioskused?”
Vestlusõhtu eestvedajaks on EKA klaas, keraamika, ehe ja sepis õppekava ning vestlust modereerib kunstnik ja disainer Urmas Lüüs. Vestluses osalevad veel Darja Popolitova, Martin Melioranski ja Lilian Hiob.
Arutletakse teemadel:
- Kübersepp – kas uus meister materjalikunstides rauasepa, kullassepa, pottsepa ja klaasisepa kõrval?
- Milleks meile inimene, kui robotid teevad kõike paremini?
- Digimeister, ehk kas analoog- ja digitaalkood saavad korraga koos eksisteerida?
Lisaks haamrile, sulatusahjule või potikedrale on kaasaegse meistri tööriistakasti ilmunud ka digitaalsed vahendid ja masinopereeritavad tööpingid. Nii nagu maalikunstile surma kuulutanud fotograafia arenes välja omaette iseseisvaks meediumiks, pakkudes maalikunstile vastupidiselt kardetule hoopis elujõudu andvat tuge, on digivahendid ka materjalikunstnikele muutunud rohkemaks kui lihtsalt tööriistadeks. Kui alguses muutsid need vaid tüütuid aeganõudvaid protsesse kiiremaks, siis tänaseks on digivahendid muutunud omamoodi vestluspartneriteks. Algoritmilised ja generatiivsed töövõtted on kui uutmoodi dialoog meistri ja masina vahel, kus masinal on järjest rohkem kaalu, sõnaõigust ja iseloomu. Kihtidena prinditud 3D detailide sooniline pind on muutunud digitaalsuse sõrmejäljeks. Uurime, kust on alguse saanud posthumanistlik lähenemine ning kuidas see on tänu digitaalsetele töövahenditele moodustanud kunstis ja disainis vaat et valdavaks saanud ikoonilise amööbsete joontega läikivsileda kaheksajalana jätkeid sirutava esteetika.
Osalejate tutvustused:
Urmas Lüüs on kunstnik ja disainer, kes seob oma loomingus meediumiüleseks tervikuks video, keha, performance’i, kontseptuaalselt laetud tarbeobjektid, foto, skulptuuri, sõna ja heli. Ta juhendab tudengeid Eesti Kunstiakadeemia disainiteaduskonnas, TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia Etenduskunstide osakonnas ja Göteborgi Ülikooli metalliosakonnas. Varasemalt on ta õpetanud ka Rietveldi Akadeemias Hollandis, Hiina Kunstiakadeemias, Silpakorni Ülikoolis Tais ja Hiko Mizuno Kolledžis Jaapanis. Samuti kirjutab ta kunsti, disaini, teatri ja kaasaegse käsitöö teemadel erinevatele kultuuriväljaannetele.
Darja Popolitova on EKA ehtekunsti doktorant, kes ühendab oma loomingus digitaalseid vahendeid materjalikesksete meistrioskustega. Popolitova pärjati hiljuti oma loodud provokatiivse digišamanistliku fiktiivmaailma eest Eesti Kultuurkapitali aastapreemiaga. Kuna virtuaalsus on tema loomingus võrdseks tööriistaks haamri ja viili kõrval, võiks teda nimetada kullassepa asemel hoopis digisepaks.
Martin Melioranski on arhitekt ja Eesti Kunstiakadeemia 3DL juhataja ning arhitektuuriteaduskonna õppejõud, kelle tegevusi oma erialal võib summeerida kui eksperimentaalseid mõttetihendusi, mis liidavad ruumilooomet ja algoritme. Lisaks eelkirjeldatud tegevuskohtadele rakendab neid abstraktsioone oma doktoritöös ja ühispraksises MELIORAD.
Lilian Hiob on galerist, kunstiagent ja kultuuriuurija, kes mõtestab EKA magistrantuuris posthumanistlikku esteetikat. Lisaks kuraatoritööle Temnikova ja Kasela galeriis on ta loonud eksperimentaalse platvormi Galerii Hoib, mis vabana institustionaalsest survest pakub võimalust noortele kuraatoritele ja loojatele katsetada oma hullumeelsemaid ideid. Lisaks veab ta koos Siim Preimaniga IDA raadios kunstisaadet Vitamiin K.
Disainimõte 2022 sarjast ning järgmistest vestlusõhtutest lähemalt: https://www.artun.ee/disainimote/
Lisainfo sündmuse kohta:
Karin Kiigemägi, karin.kiigemagi@artun.ee
Sündmust rahastab Euroopa Regionaalarengu Fond
21.04.2022
Avatud arhitektuuriloeng: Jurga Daubaraitė ja Jonas Žukauskas
21. aprillil kell 18 on kevadise loengusarja lõpetuseks Tallinnas laval Vilniuses tegutsev arhitektiduo Jurga Daubaraitė ja Jonas Žukauskas.
Avatud arhitektuuriloengute sari toimub sel kevadel pealkirja all “Lähikondsed” ning toob Tallinnasse Läti ja Leedu arhitektid. Loengutes uuritakse, kuidas meie naabritel sarnasest ehitatud keskkonnast ja ajaloost tõukuvate teemadega tegelemine välja tuleb: mis on sarnast ja mis on erinevat. Uudised Läti ja Leedu arhitektuurimaastikult ei jõua just sageli Eesti ajakirjandusse – nii et sel väga ebatavalisel kevadel saame küsida otse tegijatelt: kuidas teil läheb? Loengud on mõeldud kõikide erialade tudengitele ja professionaalidele. Kõik loengud toimuvad EKA suures auditooriumis, on inglise keeles ja tasuta ning avatud kõikidele huvilistele – igale loengule järgnevad küsimused ja arutelu, milles kõik saavad kaasa lüüa.
Jurga Daubaraitė ja Jonas Žukauskas uurivad Balti riikide koloniseerimise ja moderniseerimise ajalugu ja ainelisust – protsesse, mille läbi muudeti ja ehitati siinset keskkonda, rajati infrastruktuure ja kaevandati materjale, nii maastikke muutes. Täna oleme Euroopa projekti lahutamatu osa, ent kuidas on kaugem ja lähiajalugu siinset geograafiat ja kultuuri vorminud ja mõjutanud? Just nende teemade skaalal sünnivad Daubaraitė ja Žukauskase kureeritud sündmused, ruumikontseptsioonid ja arhitektuuriprojektid.
Hiljuti asutasid nad kollektiivi Talka talka ja koostöös Egija Inzulega töötavad nad täna Neringa metsaarhitektuuri projekti kallal, et anda platvorm, millel saaks käsitleda kaevandamise, bioloogilise mitmekesisuse ja metsaruumi jätkusuutlikkuse puutepunktides tekkivaid küsimusi. Daubaraitė ja Žukauskase tööpõld ulatub Läänemere rannikult Alpideni.
Ent miks räägime sel kevadel arhitektuuriloengutes just Läti ja Leedu arhitektuurimaastikul toimuvast? Miks Baltikum? Kevadsemestri teemapüsitust harutas kuraator Johan Tali lahti lühiintervjuus.
Loengut saab vaadata-kuulata kohapeal, arutelus osalemiseks tasub kindlasti saali tulla! Viiruse leviku riski minimeerimiseks kanname loengut üle ka EKA TVs ning nagu tavapärastelt, on loeng hiljem järelvaadatav www.avatudloengud.ee ning teaduskonna Youtube’i kontol.
Kuraatorid: Johan Tali ja Sille Pihlak
Avatud loengute hooaega toetab Eesti Kultuurkapital.
Avatud arhitektuuriloeng: Jurga Daubaraitė ja Jonas Žukauskas
Neljapäev 21 aprill, 2022
21. aprillil kell 18 on kevadise loengusarja lõpetuseks Tallinnas laval Vilniuses tegutsev arhitektiduo Jurga Daubaraitė ja Jonas Žukauskas.
Avatud arhitektuuriloengute sari toimub sel kevadel pealkirja all “Lähikondsed” ning toob Tallinnasse Läti ja Leedu arhitektid. Loengutes uuritakse, kuidas meie naabritel sarnasest ehitatud keskkonnast ja ajaloost tõukuvate teemadega tegelemine välja tuleb: mis on sarnast ja mis on erinevat. Uudised Läti ja Leedu arhitektuurimaastikult ei jõua just sageli Eesti ajakirjandusse – nii et sel väga ebatavalisel kevadel saame küsida otse tegijatelt: kuidas teil läheb? Loengud on mõeldud kõikide erialade tudengitele ja professionaalidele. Kõik loengud toimuvad EKA suures auditooriumis, on inglise keeles ja tasuta ning avatud kõikidele huvilistele – igale loengule järgnevad küsimused ja arutelu, milles kõik saavad kaasa lüüa.
Jurga Daubaraitė ja Jonas Žukauskas uurivad Balti riikide koloniseerimise ja moderniseerimise ajalugu ja ainelisust – protsesse, mille läbi muudeti ja ehitati siinset keskkonda, rajati infrastruktuure ja kaevandati materjale, nii maastikke muutes. Täna oleme Euroopa projekti lahutamatu osa, ent kuidas on kaugem ja lähiajalugu siinset geograafiat ja kultuuri vorminud ja mõjutanud? Just nende teemade skaalal sünnivad Daubaraitė ja Žukauskase kureeritud sündmused, ruumikontseptsioonid ja arhitektuuriprojektid.
Hiljuti asutasid nad kollektiivi Talka talka ja koostöös Egija Inzulega töötavad nad täna Neringa metsaarhitektuuri projekti kallal, et anda platvorm, millel saaks käsitleda kaevandamise, bioloogilise mitmekesisuse ja metsaruumi jätkusuutlikkuse puutepunktides tekkivaid küsimusi. Daubaraitė ja Žukauskase tööpõld ulatub Läänemere rannikult Alpideni.
Ent miks räägime sel kevadel arhitektuuriloengutes just Läti ja Leedu arhitektuurimaastikul toimuvast? Miks Baltikum? Kevadsemestri teemapüsitust harutas kuraator Johan Tali lahti lühiintervjuus.
Loengut saab vaadata-kuulata kohapeal, arutelus osalemiseks tasub kindlasti saali tulla! Viiruse leviku riski minimeerimiseks kanname loengut üle ka EKA TVs ning nagu tavapärastelt, on loeng hiljem järelvaadatav www.avatudloengud.ee ning teaduskonna Youtube’i kontol.
Kuraatorid: Johan Tali ja Sille Pihlak
Avatud loengute hooaega toetab Eesti Kultuurkapital.
18.04.2022
EKA tekstiilidisaini osakond esitleb Katrin Kabuni raamatut “Arhailiselt high-tech. Lambavilla teadmistepõhine rakendamine”
Esmaspäeval, 18. aprillil, kell 16.00 esitleb Eesti Kunstiakadeemia tekstiilidisaini osakond EKA auditooriumis A-100 Katrin Kabuni raamatut “Arhailiselt high-tech. Lambavilla teadmistepõhine rakendamine”.
Doktorant Kabuni raamatuks vormitud villa teejuht on sündinud praktilisest vajadusest ja soovist kaasa aidata villa ajaloolise ja ka majandusliku väärtuse taastamisele. Raamat on koostatud tekstiilidisaineri poolt ning mõeldud eelkõige tudengitele, disaineritele, sisearhitektidele aga kindlasti ka kõigile huvilistele, kel soov mõista villa kui taastuva ressursi väärtust, villas pidevalt toimuvaid protsesse ja nende tulemusena avalduvaid villa funktsionaalseid omadusi. Nii eesti- kui ingliskeelsena ilmuva raamatu eesmärk on arusaadavas keeles avada villakius toimuva tagamaad – kuidas vill materjalina ümbruskonda mõjutab ja ennast mõjutada laseb, et tõsta seeläbi huvi villa laiema ja teadlikuma kasutamise vastu.
Hõlpsalt taastuva bioressursina vastab vill kindlasti tuleviku materjalidele pandud ootustele – aktiivse materjalina pakub vill mitmekülgseid rakendusvõimalusi ning ka alternatiivi veel domineerivatele sünteetilistele kiududele.
Lambavill on läbi ajaloo olnud üks väärtuslikemaid tekstiilikiude ja omanud olulist rolli kogu ühiskonna arengus. Seoses süntees- ja tehiskiudude kasutusele tulekuga ning lambakasvatuses toimunud struktuurimuudatustega, on villast viimasel poolsajandil saanud lambaliha tootmise kaasprodukt, jääde, millest püütakse võimalikult odavalt vabanenda, seda isegi põletades või maha mattes. Samas pole lambavilla olemus ajas muutunud, vastupidi, villakiu äärmiselt keerukas morfoloogiline struktuur ja keemiline koostis moodustavad koosluse, mis on andnud põhjuse nimetada villa looduslikult kõrgtehnoloogiliseks kiuks.
Autor Katrin Kabun on alates 2014. a Eesti Kunstiakadeemia tekstiilidisaini osakonnas tegelenud lambavilla rakendamise võimaluste ja tehnoloogia arendamisega. Villa uurimine läbib nii tema magistri- kui ka doktoritööd ning on keskne tema õppejõutöös tudengitega.
Raamatu väljaandja: Eesti Kunstiakadeemia tekstiilidisaini osakond
Autor: Katrin Kabun
Teadustoimetaja: Sander Õun
Sisutoimetaja: Diana Tuulik
Keeletoimetaja: Svea Aavik
Kujundaja: Janika Vesberg
Fotod: iStock, Shutterstock, Katrin Kabun, Gilleke Kopamees, Sandra Urvak
SEM fotod: Valdek Mikli
Tõlge inglise keelde: OÜ Tritek
Trükk: Booksfactory
ISBN 978-9916-6-1952-0
Toetajad: Eesti Kultuurkapital ja Eesti Kunstiakadeemia
Kontakt:
Kadi Kibbermann
EKA tekstiilidisaini osakond
kadi.kibbermann@artun.ee
626 7316
EKA tekstiilidisaini osakond esitleb Katrin Kabuni raamatut “Arhailiselt high-tech. Lambavilla teadmistepõhine rakendamine”
Esmaspäev 18 aprill, 2022
Esmaspäeval, 18. aprillil, kell 16.00 esitleb Eesti Kunstiakadeemia tekstiilidisaini osakond EKA auditooriumis A-100 Katrin Kabuni raamatut “Arhailiselt high-tech. Lambavilla teadmistepõhine rakendamine”.
Doktorant Kabuni raamatuks vormitud villa teejuht on sündinud praktilisest vajadusest ja soovist kaasa aidata villa ajaloolise ja ka majandusliku väärtuse taastamisele. Raamat on koostatud tekstiilidisaineri poolt ning mõeldud eelkõige tudengitele, disaineritele, sisearhitektidele aga kindlasti ka kõigile huvilistele, kel soov mõista villa kui taastuva ressursi väärtust, villas pidevalt toimuvaid protsesse ja nende tulemusena avalduvaid villa funktsionaalseid omadusi. Nii eesti- kui ingliskeelsena ilmuva raamatu eesmärk on arusaadavas keeles avada villakius toimuva tagamaad – kuidas vill materjalina ümbruskonda mõjutab ja ennast mõjutada laseb, et tõsta seeläbi huvi villa laiema ja teadlikuma kasutamise vastu.
Hõlpsalt taastuva bioressursina vastab vill kindlasti tuleviku materjalidele pandud ootustele – aktiivse materjalina pakub vill mitmekülgseid rakendusvõimalusi ning ka alternatiivi veel domineerivatele sünteetilistele kiududele.
Lambavill on läbi ajaloo olnud üks väärtuslikemaid tekstiilikiude ja omanud olulist rolli kogu ühiskonna arengus. Seoses süntees- ja tehiskiudude kasutusele tulekuga ning lambakasvatuses toimunud struktuurimuudatustega, on villast viimasel poolsajandil saanud lambaliha tootmise kaasprodukt, jääde, millest püütakse võimalikult odavalt vabanenda, seda isegi põletades või maha mattes. Samas pole lambavilla olemus ajas muutunud, vastupidi, villakiu äärmiselt keerukas morfoloogiline struktuur ja keemiline koostis moodustavad koosluse, mis on andnud põhjuse nimetada villa looduslikult kõrgtehnoloogiliseks kiuks.
Autor Katrin Kabun on alates 2014. a Eesti Kunstiakadeemia tekstiilidisaini osakonnas tegelenud lambavilla rakendamise võimaluste ja tehnoloogia arendamisega. Villa uurimine läbib nii tema magistri- kui ka doktoritööd ning on keskne tema õppejõutöös tudengitega.
Raamatu väljaandja: Eesti Kunstiakadeemia tekstiilidisaini osakond
Autor: Katrin Kabun
Teadustoimetaja: Sander Õun
Sisutoimetaja: Diana Tuulik
Keeletoimetaja: Svea Aavik
Kujundaja: Janika Vesberg
Fotod: iStock, Shutterstock, Katrin Kabun, Gilleke Kopamees, Sandra Urvak
SEM fotod: Valdek Mikli
Tõlge inglise keelde: OÜ Tritek
Trükk: Booksfactory
ISBN 978-9916-6-1952-0
Toetajad: Eesti Kultuurkapital ja Eesti Kunstiakadeemia
Kontakt:
Kadi Kibbermann
EKA tekstiilidisaini osakond
kadi.kibbermann@artun.ee
626 7316