2024. aasta lõpetajad. Foto Evert Palmets
6. ja 7. juunil 2024 kaitsesid arhitektuuri ja linnaplaneerimise erialal magistritööd 20 noort arhitekti.
Siin on nende magistritööd:
Magistritöö pakub mitmekesiseid võimalusi kohalikele omavalitsustele, et saavutada linnaosa süstemaatiline regenereerimine kohaliku omavalitsuse (KOV-i) enda vahenditega koostöös erasektoriga. Kaks valitud meetodit olid munitsipaalmaa kasutamine ja maa lisaväärtuse kinnistamise mudel (MLK). Need võimaldavad KOV-idel olla oma ruumi peakuraatorid, kuid samas julgustades erasektori panustamist. See saavutatakse lisatiheduse pakkumise ja MLK kaudu lisaväärtuse maksustamisega, luues mõlemapoolset kasu KOV-ile ja erasektorile.
Lähema analüüsi all oli Tallinn, kuid välja töötatavaid strateegiaid saab kasutada kõikides Eesti KOV-ides. Pilootprojekti tähelepanu oli Lasnamäel kui regenereerimist vajaval ja munitsipaalmaarohkel alal. Lasnamäe pilootprojekti kaudu demonstreerisin strateegiaid nagu transpordikeskne tihendamine, munitsipaalmaa pikaajaline üürimine sotsiaalselt siduvate arenduste jaoks ja eraarenduste tihendamine taristu rahastamiseks.
Juhendajad Andres Ojari, Douglas Gordon, Andres Alver, Eik Hermann.
Johann Ortin Õun “Kooselamu elamismudeli rakendamine olemasolevasse linnakeskkonda Kalamaja asumi näitel”
Magistritöö uuris kooselamu kui elamisvormi olemust ning analüüsis rahvusvahelisi näiteid. Hoonete ja eluruumide kasutamine on muutumas suunas, kus elamine ei tugine enam üksnes omandile, vaid ka jagamisele. Sellele põhinevalt projekteeris ta kaks kooselamu kontseptuaalset lahendust Kalamajas, esitades jagatud funktsioonide ning elamuühikute ja ühisalade omavahelise suhestumise võimalikke lahendusi. Kogukondlik eluviis on teema, mille vastu tuntakse ühiskonnas üha suuremat huvi, kuid selline elukorraldus, kestlik ja kogundlik mõtteviis eeldavad valmisolekut privaatsuse mõiste ja individuaalsete hüvede ümbermõtestamiseks.
Juhendajad Toomas Tammis, Tarmo Teedumäe, Eik Hermann.
Madis Kams “Verevi ja Arbi järve vahelise ruumi elavdamine”
Magistritöö uurib võimalust elavdada Elva Verevi ja Arbi järve vahelist ruumi, et tõsta kuurordikultuuri taset. Töö eesmärk on leida kuurordikultuurile loodussäästvam toimimisviis. Projektlahendusena pakun välja Verevi järve atraktiivse rannaala, Arbi järve äärsed metsaspaaga onnid ja nende ühendamise promenaadiga. Soovin kujundada ligipääsetavad kohad, mis säilitavad loodusliku miljöö ja pakuvad uusi perspektiive ja tegevusi. Oma järvede ja männimetsade poolest tuntud Elva on tänu oma ajaloole ja heale ühenduvusele ideaalne koht selleks projektiks.
Juhendajad Katrin koov, Kadri Klementi, Eik Hermann.
Laura Liis Vilbiks “Pärandikeskne ruumiplaneerimine kui väikelinnade uuendaja. Miljööd kujundav akupunktuur Põltsamaal”
Magistritöö loob Eesti väikelinnade ja asulate strateegilise pärandikeskse ruumiplaneeringu, mille võtteid praktiseeritakse Põltsamaa näitel. Töö avardab traditsioonilist muinsuskaitse lähenemist ruumiplaneerimisele, kaasates muinsuskaitset aktiivselt planeerimisprotsessi ning luues sellega võimalus panustada kogukondlikul tasemel jätkusuutlikku disaini. Kahanemine ei tohiks toimuda pärandi arvelt, mistõttu vajavad väikelinnad olemasoleva keskkonna ümberkohaldamist ja strateegilist lähenemist.
Lõputöö ruumiline läbimäng on üks võimalikest alternatiividest tänasele miljööväärtuslikule alale. Alternatiivse süsteemi abstraheeritud vorm annab väikelinnade pärandiga tegelemiseks võrdsemad võimalused. Miljööala tänavavõrgustiku formaadis kaardistus toob fookusesse miljööd kujundava linnaruumi, mille keskmeks on lisaks ajaloolistele hoonetele ka nendevaheline ruum. Pärandi üleskaardistus läbi akupunktuuri loob ruumi programmilisi kombinatoorikaid, millele toetudes saavutab linn sotsiaalse ja ruumilise sidususe.
Juhendajad Laura Linsi, Roland Reemaa, Eik Hermann.
Annemai Raabe “Tervistav arhitektuur. Teraapiline ravi ja ennetus Nõmme Sanatooriumi pargis endise sanatooriumi peahoone näitel”
Magistritöö tegeleb inimese heaolu otsimisega ruumis. Töö lähtub vaimse ja füüsilise tervise muredest ning Eesti tervishoiusüsteemi kitsaskohtadest, mis ei paku patsiendile piisavalt mitmekülgset tervist toetavat keskkonda ja abi. Vajaka on ravimeetodist- ja ruumist, mis looks võimaluse haigusi ennetada või neid parandada tervistavate teraapiliste kogemuste kaudu.
Asukohana vaatleb ta Nõmme mändide vahel paiknevat Sanatooriumi parki, kus asuvad mitmed tervishoiuasutused ning endise sanatooriumi hooned. Fookusesse võetakse vana sanatooriumi peahoone, millest läbi rekonstrueerimise saab tervishoiusüsteemi funktsioonidega sümbioosis toimiv teraapiline tervisemaja. Hoone mõtestamine toimub nii patsiendile tervistava ruumikogemuse loomise kui ka maja enda terveks muutmise kaudu, mistõttu saab tähtsaks osaks olemasoleva struktuuri säilitamine ning uue ja loodusliku kihistuse lisamine.
Juhendajad Laura Linsi, Roland Reemaa, Eik Hermann.
Diana Drobot “SINKING & SHRINKING. Vajumisega kohanemine kahaneva Kohtla-Järve linna näitel”
Magistritöö käsitleb kaevandusjärgsete tööstusmaastike taasväärtustamise vajadust ja võimalusi ammendunud Kukruse põlevkivikaevanduse näitel.
Lõputöö uurib, millised protsessid toimuvad kaevandusjärgses Kohtla-Järve linnas nii šahtipealsete elumajade vajumise (sinking) kui ka radikaalse elanikkonna kahanemise (shrinking) vaatenurgast. Vajumisega kohanemine ja tööstusmaastiku taasväärindamise eesmärgiks ei ole sealjuures kahanemise ravi, vaid demograafiliste ja tööstusjärgsete protsesside aktsepteerimine. Põlevkivi aherainest ning leidmaterjalide taaskasutamisest loodud betoon on muuhulgas osa taaskasutatavast tööstuslikust pärandist.
Juhendajad Laura Linsi, Roland Reemaa, Eik Hermann.
Ander Roosipuu “Elukeskkond väikeasulas. Kohila paberivabriku ajaloolise töölisasumi tihendamine uute üürimajadega”
Magistritöö tegeleb väikeasulasse kvaliteetse elamufondi ja kaasaegse elukeskkonna kavandamisega. Eesti väikeasulatega seostuvad mitmesugused tunded, mälestused ja emotsioonid – nii helged kui ka murettekitavad. Väikeasulates on hea ja rahulik olla, seal on palju loodust ja puuduvad linnaelu häiringud, kogukond on väike ja kokkuhoidev. Elu hoidmine maapiirkondades ja antud töö kontekstis väikeasulates on väga oluline ning sellele saab elamufondi teadliku planeerimisega kaasa aidata.
Juhendajad Toomas Tammis, Tarmo Teedumäe, Eik Hermann.
Rebecca Peets “Kogemuslik pärand Vormsi õigeusu kiriku näitel”
Magistritöö keskendub varemetes õigeusu kirikute territoriaalsele levikule ning asukohast tulenevatele võimalustele. Töö fookuses on Vormsi õigeusu kirik, kus tähtsaks saab ümbrus, ajalugu, materjalid ning kogukond. Eesmärk on näidata ning leida võimalusi, kuidas arhitektuursete ruumisekkumiste kaudu saab hoone kanda usu põhimõtteid uues formaadis. Töö käsitleb arhitektuuri üldiseid väärtusi ning inimsuse teemasid.
Juhendajad Martin Melioranski, Ingmar Melioranski, Eik Hermann.
Elisa Toonekurg “Hiiumaa loodus- ja militaarmaastiku vahel: vaikeseisundis valmisolek Kalanas”
Lõputöö eesmärgiks on luua militaararhitektuuri taasäratamise näidisprojekt, mis arvestab militaarobjektide seisukorda, kohalikku looduslikku kooslust ja piirkonna vajadusi. Projektialaks on Hiiumaal asuv Ristna patarei, mille piirkondlik areng kasvatas välja projekti teise, kaitset ja vastupanuvõime jätkuvust käsitletava kihistuse. Sellest ajendatult pakub projekt välja elamismudeli.
Projekt ühendab militaarpärandi, turismi, loodusmaastiku ja elamise äärealal. Sekkumised eelmisel sajandil rajatud militaarmaastikus on õrnad ja kohati varjatud nagu alusobjektid ise. Näidisprojekt võiks innustada märkama ja taasavastama ressurssi, mis on peidetud meie rannikule ja saartele ning ühel päeval ka meie idapiirile.
Juhendajad Laura Linsi, Roland Reemaa, Eik Hermann.
Kristjan Värav “Kreenholmi linnaosa ühendamine Narva ajaloolise keskmega, et tõsta sotsiaalmajandusliku olukorda linnas”
Magistritöö analüüsib, kuidas Narva põhja- ja lõunakülje kaht kõige olulisemat maamärki ühendades luua linnale tugev tuumik ja ühtne struktuur.
Lõputöö eesmärgiks on renoveerida ja arendada Kreenholmi linnaosa ning ühendada see Narva linna ajaloolise keskmega transpordikeskuse kaudu, mis sirutab end üle raudtee. Projekti raames luuakse telg, mis aitab kaasa tervikliku keskuse kujunemisele linnas ja loob eeldused selle edaspidiseks hoogsaks arenguks.
Juhendajad Andres Ojari, Douglas Gordon, Andres Alver, Eik Hermann.
Norbert-Osvald Nuter “Avavangla kui lõimumiskeskus: Kinnipeetavate kaasamine ja kohaliku elu edendamine Pärnu näitel”
Magistritöö tegeleb vangistusest vabanevate kinnipeetavate lõimumise probleemistikuga. Avavanglad keskenduvad eelkõige vabanemisprotsessile. Selle protsessi eduka toimimise eeldus on kinnipeetavate aeglane ja kontrollitud lõimumine ühiskonda, mis nõuab vangla ja ühiskonna vahelist läbikäimist. Üldiselt on avavanglad siiski üsna eraldatud, mille mõjul on tõenäolisem, et ühiskond näeb kinnipeetavaid näotu monoliitse massina. See raskendab oluliselt vabanemisjärgset elu. Vabanenutel on raskem leida näiteks töö- või elukohta, mis on õiguskuuleka käitumise jaoks kriitilised tingimused.
Pakutud lahendus käsitleb avavanglat kogukondliku lõimumiskeskusena. Projekt lähtub vanglateenistuse, kinnipeetavate, vabanenute ning ümbritsevate kohalike vajadustest. See muudab vangistuse ühiskonnale läbipaistvamaks, vähendab nii teemaga seonduvat stigmat, toetab karistuspoliitika eesmärke ning pakub kohalikule kogukonnale tegevusi ja ressursse, mis senini puuduvad.
Juhendajad Toomas Tammis, Tarmo Teedumäe, Eik Hermann.
Triinu Amboja “AJUTINE ARHITEKTUUR: vahend konfliktse pärandarhitektuuri võimaluste uurimiseks”
Magistritöö uurib ajutist arhitektuuri ja selle potentsiaale. Töö praktilise osa asukohtadena vaadeldakse Linnahalli ja Maarjamäe memoriaali kui kahte sarnases olukorras asukohta. Mõlemaga käib kaasas vastandlik arvamus nende tulevikust, mis on päädinud nende asukohtade magava seisundiga. Triinu leiab, et läbi ajutiste sekkumiste saame ruumi ellu äratada ning ärgitada ühiskonda kaasa mõtlema. Ajutised liigutused antud kohtades saavad aidata leida vastuseid, mis võiks olla asukohtade tulevik. Seega on ajutine arhitektuur seal kui lepitaja, avades uusi vaatenurki ja pannes mõtlema.
Teemat ajendas uurima asjaolu, et ajutine arhitektuur saab pakkuda vahekasutust, võimalust lisaks lühiajalistele lahendustele ka püsivamate lahenduste katsetamiseks ning mängida rolli pikaaegsetes protsessides. Autor tahtis mõista, miks mõni ajutine lahendus on püsivam kui püsivaks loodu ning mis on arhitekti roll ajutises arhitektuuris.
Juhendajad Laura Linsi, Roland Reemaa, Eik Hermann.
Margaretha Aus “Avalik ruum ambivalentses ilmastikus”
Magistritöö keskendub ruumi kasutusele Eesti halva mainega ilmastikus. Magistritööga soovib autor luua avaliku ruumi kujundamise võtete valiku, mis muudavad seda mugavamaks või kutsuvaks ka keerulistes ilmastikutingimustes, mitte ainult suvel. Eesmärgiks on saada inimesi rohkem õues aastaringselt aega veetma. Projekti keskmeks on juba praegu aktiivselt kasutuses oleva jalutusteekonnaga piiratud ala Pirital ning eesmärgiks on parendada selle võimalusi vaba aja veetmiseks kesklinna minemata. Andes Pirita bussijaamale paviljoni funktsiooni, saab lisada Piritale ka tegelikku avalikku siseruumi, mis ei ole vaid kaubanduskeskuse põhine.
Juhendajad Laura Linsi, Roland Reemaa, Eik Hermann.
Aneth Traumann “Vastutustundliku arhitektuurikontseptsiooni loomine Otepää kogukonnahoone näitel”
Magistritöö keskendub uurimisele, millele tegelikult peab vastama jätkusuutlik arhitektuur ja ehitus. Jätkusuutlikkus on globaalne teema, kuid sellest on saanud klišee, mida kasutatakse liiga kergelt igas kontekstis teadmata täpselt termini tähendust. Iga uus arendus väidab end olevat „jätkusuutlikum“ kui teine ning see on tihti rohesertifikaatidega märgistatud.
Töö eesmärk oli luua vastutustundliku ja jätkusuutliku hoone arhitektuurikontseptsioon. Sellele mõttele toetudes töötati välja Otepää kogukonnahoone arhitektuuriidee, milles käigus uuriti rahvusvaheliste rohesertifikaatide nõueid ja korraldati ühisloome töötuba Otepää elanikega, et integreerida projekti ka kasutajate vajadusest lähtuv visioon.
Juhendajad Martin Melioranski, Ingmar Melioranski, Eik Hermann.
Darina Nossova “Rohegentrifikatsiooni mõju vähendamine Pelguranna asumi näitel”
Magistritöö süüvib rohegentrifikatsiooni, mis on keskkondlikult jätkusuutlike linnauuendustega kaasnev nähtus. Gentrifikatsiooni tagajärjeks on kauaaegse kogukonna kodukohast väljatõrjumine ja linna sotsiaalmajanduslik segregeerumine. Keskkondlikult jätkusuutlikuid linnauuendusi Tallinnas ei saa vältida: kliimamuutuste leevendamise vajadus on muutnud suuremahulise renoveerimise vältimatuks.
Magistritöö pakub välja strateegia rohegentrifikatsiooni mõju vähendamiseks ja demonstreerib selle rakendamist Põhja-Pelguranna projekti näitel. Elamurajooni renoveerimine ja uuendamine on minimaalselt invasiivne ning keskendub kauaaegse kogukonna ja ruumilise iseloomu säilitamisele. Tööstuskvartali puhul säilitatakse tootmine ja kohalikud töökohad, kuid kvartal on ka radikaalselt tihendatud elamukvartali arenduse dünaamika tasakaalustamiseks. Strateegia elementide koostoime aeglustab gentrifikatsiooni, andes kogukondadele võimaluse muutustega kohaneda.
Juhendajad Andres Ojari, Douglas Gordon, Andres Alver, Eik Hermann.
Roosmarii Kukk “Väike, mis on suur”
Roosmarii uurib väikese ruumi mõju ning potentsiaale arhitektuuris ja planeerimises ning minimaalsete pindade võimalusi nii ruumiliselt, sotsiaalselt kui ka kestliku eluviisi seisukohalt. Töö fookuses on kiosk — kui ruumiline žest, mille sisu ja mõjusfäär on enamasti füüsilisest vormist suurem, ilmestades vajaliku funktsiooni minimaalseimat ruumilist väljendust. Ruumiliste fragmentidena jaotavad need hoomamatuna näiva linnaruumi parajateks juppideks, mille kõrval, vahel ja sees on inimesel hea viibida ning milles peitub suurema terviku kontsentreeritud olemus. Kunsti, disaini ja arhitektuuri piiril seilavad “väiksed” sunnivad loojat tegema vähesega rohkemat.
Juhendajad Martin Melioranski, Ingmar Melioranski, Eik Hermann.
Karl Erik Miller “Strateegia terviklike tänavate loomiseks (Tegevuskava Väike-Ameerika teljel)”
Magistritöö käsitleb tänavaruumi olemust ja selle planeerimist nii, kuidas see peaks tulevikus olema. Töö keskendub avaliku ruumi vajaduste ja võimaluste mõtestamisele, selle loomisel paiknevatele komistuskividele, avaliku ruumi uuendamise protsessile ja teoreetilise protsessi läbi lahendamisele. Autor on seisukohal, et hea avalik ruum, mis võimaldab kõigil kasutajatel mugavalt tegutseda ja olla, on tänapäevases linnaehituses esmatähtis.
Juhendajad Martin Melioranski, Ingmar Melioranski, Eik Hermann.
Tatjana Štšurikova “Koolihoov ja selle naabruskond kui keelekümbluse keskkond”
Magistritöö keskendub keelekümblust toetava ruumi loomisele, mis aitab venekeelsete koolide õpetajaid ja õpilasi eesti keele õppimisel. Töö eesmärk on toetada eestikeelsele haridusele üleminekut arhitektuursete vahendite abil. Selleks, et keelt selgeks saada, on vaja seda kasutada. Vene- ja eestikeelsete koolide vaheline koostöö on suurepärane võimalus keelepraktika jaoks. See koostöö võib toimuda õuesõppe raames koolide õuealadel ja koolide vahelistel aladel. Magistritöös esitab Tatjana ruumilisi lahendusi õppeainete ja keele õuesõppeks Tallinna Humanitaargümnaasiumi ja Ühisgümnaasiumi hoovide ja nende lähedal asuvate parkide näitel.
Juhendajad Katrin koov, Kadri Klementi, Eik Hermann.
Katerina Laansoo “Aeglane arhitektuur. Kohandamine kui vaheruum. Ruumilised ja sotsiaalmajanduslikud aspektid Mereranna puhkekodu näitel”
Autor avab tööd: “Mõiste “aeglane arhitektuur” kirjeldab tühjade hoonete kohandamise protsessi. Mul oli huvitav uurida Narva-Jõesuu Mereranna puhkekodu näitel, kuidas on tühjade hoonete puhul võimalik rakendada limbo ja liminaalsuse* kontseptsioone ajutise kasutuse strateegiatele, transformeerides ruumi funktsionaalseks ja kultuuriliselt väärtuslikuks ilma seda lammutamata.
See lähenemine lahendab probleemi kõrgete ülalpidamiskulude ja vanade konstruktsioonide kohandamisraskustega uutele energiatõhususe standarditele ja aitab taaselustada kultuuriliselt olulisi, kuid praegu alakasutatud või mahajäetud hooneid.
Mereranna puhkekodu elavdamine ja säilitamine stimuleeriks kohalikku majandust, meelitades ligi turiste ja pakkudes uusi võimalusi äri- ja sotsiaalseks tegevuseks; samuti soodustavad sellised projektid kogukonna- ja kuuluvustunde teket elanike ja külastajate seas.
*Liminaalsus kirjeldab üleminekuseisundit kahe erineva seisundi vahel, kas ajas või ruumis. Sõltumata kontekstist tähendab sõna “liminaalne” alati üleminekut.
Juhendajad Toomas Tammis, Tarmo Teedumäe, Eik Hermann.
Nikita Ahmatov “.247 linn. Tallinna ööelu ruumiline strateegia”
Ööeluga kaasnevad planeeringulise skaalaga ruumimuutused ning seejärel öiseks tegevuseks sobilikud keskkonnad. Eesmärgiks on mõista, kuidas neid keskkondi saaks optimaalselt ööpäevaringselt kasutada ning millised meetodid ja strateegiad on vajalikud 24/7 aktiivse ja produktiivse linnaruumi planeerimiseks. See uurimistöö süveneb öise linna olemusse, arvestades nii öise majanduse kui ka kultuurilise mitmekesisuse aspekte. Autor analüüsib, kuidas ööelu mõjutab linnaruumi dünaamikat ning millised võimalused on öise tegevuse edendamiseks ja mitmekesistamiseks. Nikita loodab, et tema uurimistöö aitab kaasa öise Tallinna muutumisele mitmekülgsemaks ja jätkusuutlikumaks kogukonna elu osaks.
Juhendajad Andres Ojari, Douglas Gordon, Andres Alver, Eik Hermann.