Kalender

Detsembrikuus avaneb ARSi Töökojas noorte kunstnike näitus „Kulgemine enesesse“, mis käsitleb elu kui looklevat ja mitmetahulist teekonda. Näitus on sündinud Eesti Kunstiakadeemia disainiteaduskonna installatsiooni kursuse raames ning toob esile teosed, mis peegelduvad isiklikest läbielamistest, kodukolde ja soojuse igatsusest, elu sõlmpunktidest ning inimese ja keskkonna vahelistest seostest.

Elu ei ole sirgjooneline teekond – see on voolav ja mitmekihiline protsess, mis põimib endasse valikud, katsumused, trauma ja tervenemise. Näitus kutsub vaatajat astuma dialoogi nende teemadega, pakkudes võimalust mõtiskleda elu sõlmpunktide, kodutunde haavatavuse ja inimese ning keskkonna vaheliste seoste üle.

Installatsioonid loovad ruumi teadlikule ja tähelepanelikule rännakule, pakkudes külastajatele võimalust kogeda teoseid, mis kutsuvad kaasa mõtlema küsimustele:
kuidas leida tasakaal isikliku elu kulgemise ja ümbritseva maailma vajaduste vahel?
milline võiks olla teiste eluvormide ja keskkonnaga arvestav kulgemistee?

Näitusel osalevad Eesti Kunstiakadeemia tudengid: Arina Golubeva, Kristjan Glück, Darja Nikitina, Koidu Kerli Priimägi, Mona Tahk, Y ulia V akina
Juhendaja: Mari-Leen Kiipli

Graafiline disain: Rasmus Tikerpe

Avamine 17.12 kell 18:00.

Näitust saab külastada 18.12 – 21.12.24 kell 12 – 18 ARSi Töökojas (Pärnu mnt. 154), sissepääs hoovist.

Olete oodatud!

Näitust toetab: EKA disainiteaduskond

Olete oodatud 12. detsembril 19.00 Chloé Geinoze ja Eleftheria Irene Kofidou näitusele “Respiratory Rate” galeriis Vent Space. 

Kunstnikud huvituvad ventilatsioonisüsteemi poeetilistest konnotatsioonidest mis on inspireerunud ruumi ajaloost Tallinna Kunstihoone Galerii kunagise ventilatsiooniruumina. Residentuuriperiood annab kunstnikele võimaluse luua kohapeal teos mis suhestub ruumi ajaloo ja kunstnike isiklike kogemuste ning mälestustega. Mõtiskledes kontrollitud õhuvoost, meie õigusele hingata ning selle õiguse rikkumisest on eesmärgiks luua Vent Space galeriisse interaktiivne heliinstallatsioon, mis koosneb skulpturaalsete teoste põimumisest ready made objektidega, eelsalvestatud helifailidest ning kohapealsest live salvestustest, kaasates näitusekülastajaid. Kunstnikud on soovinud luua ruumi, julgustades interaktiivseid kokkupuuteid näituseküljastajate ja heliinstallatsiooni vahel.

Näitus on avatud 12.–23.12 ja 27.–30.12, kell 12.00–15.00

Chloé Geinoz (1998) on Šveitsist, Freibourgist pärit Tallinnas tegutsev interdistsiplinaarne kunstnik. Tema põhimeediumiteks on video-performance, videoinstallatsioon, fotograafia ja performance. Enim tähelepanu pälvivad teemad Chloé loomingus on okultism, spirituaalsus, loodus, nõiakunst ja müstika. Chloé looming põhineb olulisel määral teaduse ja kirjanduse uuringutel.

2022. aastal omandas ta bakalaureusekraadi Šveitsis ning hetkel õpib kaasaegse kunsti magistrantuuris Eesti Kunstiakadeemias.

Eleftheria Irene Kofidou (1995) on Kreekast pärit Tallinnas resideeruv kunstnik. Tema põhimeediumite hulka kuuluvad installatsioon, performance ja tekst. Tema kunstipraktika on tihtipeale seotud luulega ja keskendub tähenduskihtide loomise protsessidele, kunstniku enda taustast lähtuvatele sotsiaalpoliitilistele konnotatsioonidele ning moodustele kuidas keel võib olla liikumise käivitajaks.

Eleftheria on omandanud MFA Kreekas ning  hetkel õpib kaasaegse kunsti magistrantuuris Eesti Kunstiakadeemias.

EKA graafika osakonna trükikoja 100. aaasta juubelile pühendatud väikesetiraažiliste trükiste näitus EKA raamatukogus.

 1924. aastal avati Tallinna Kunsttööstuskoolis trükitöö õppetöökoda, kus meistrina asus tööle Leopold Triumph. Kaks aastat varem (1922) oli asutatud graafika õppetöökoda, mida juhatas 1943. aastani Günther Reindorff.

Eesti raamatukujundamise näo kujundas poole sajandi vältel Paul Luhtein, kes pärast Tallinna Kunsttööstuskooli lõpetamist 1930. aastal ja peale paariaastast enesetäiendamist Leipzigis asus 1932. aastal õpetama tarbegraafikat ja raamatukujundust ja tegi seda 1982. aastani. Seejärel juhtis raamatuõpet ja osakonda Enno Ootsing vaheaegadega 2005. aastani (vahepeal olid osakonna juhatajad Aarne Mesikäpp 1983–1988 ja Heinz Valk 1988–1989). 1938–1971 õpetas tüpograafiat legendaarne raamatuajaloolane ja tüpograaf Hans Treumann. Aastatel 2005–2023 töötas kõrgtrüki meistrina ja tüpograafia õppejõuna Aarne Mesikäpp, kes õpetas ERKIs ja EKAs kokku 55 aastat. Raamatuillustratsiooni alal oli suureks mõjutajaks Vive Tolli, kes õpetas aastatel 1982–2005. Raamatuillustratsiooni pidas prioriteetseks Urmas Viik, osakonna juhataja aastatel 2005–2015.

Nõukogude ajal õpiti graafikaosakonnas kuus aastat, III kursusel spetsialiseeruti kas raamatukujundaja, -illustraatori, tarbegraafiku, plakatisti või vabagraafiku erialale, kusjuures eriti tahetud (konkurentsitihedad) olid raamatugraafika erialad. Osakonnal oli küll oma trükikoda, aga kõik eksemplarid olid arvel ja käisid läbi Glavlit’ist (Glavnaja literatura, vene keeles täpsemalt Главное управление по охране государственных тайн в печати) ehk tsensuurist. Igal õhtul pitseeris meister trükikoja ukse. 

Erialadesse jaotumine hakkas osakonnas ära kaduma 1980ndate aastate lõpus. Tänapäeva õppekava ja -mahtude juures on graafikaosakonna fookus kaasaegsel kunstil ja graafikatehnikate omandamisel, aga käsiladu on endiselt populaarne, õpetatakse tüpograafiat ja graafilise disaini aluseid. Aastast 2006 on kavas kunstnikuraamatukursus (õppejõud Eve Kask, köidet juhendas pikki aastaid Lennart Mänd, 2023. aastast Eve Kaaret). Kunstnikuraamatud valmivad väheste eranditega ainueksemplarides ja tervikuideest lähtuvalt autoriköites. 

Käesolevas väikesetiraažiliste trükiste väljapanekus on noppeid aastatest 1946–2004. Raamatud on valminud osakonna trükikojas valdavalt tudengite kursuse- või diplomitöödena. Esineb ka grupitöid. On mõned õppejõudude kujundatud raamatud (P. Luhtein, E. Okas, H. Treumann, A. Mesikäpp). Õppetööde hulgas on töid hilisematelt silmapaistvatelt kunstnikelt nagu Anu Kalm, Silvi Liiva, Naima Neidre, Enno Ootsing, Urmas Ploomipuu, Andres Tali, Marje Üksine jpt.

Näitusel varieeruvad raamatutiraažid viiest kuni viiekümneni (ühel korral on märgitud 125 ja ühel koguni 300, jäädes enamikel juhtudest 15–25 vahele). Tudeng on valinud ise teose, selle ladunud, kujundanud ja illustreerinud. Enamasti on ta ise trükkinud ka illustratsioonid. Trükitehnikatest on illustratsioonide puhul esindatud kõrgtrükk (linool- ja puulõige), sügavtrükk (ofort, akvatinta) ja litograafia. Alates 1950ndatest on tiraaži trükkinud kõrgtrükimeister, trükkal Mihkel Enn ning köitnud laduja ja meister Elsa Oolma, kes ühtlasi õpetas üliõpilastele käsiladu ja aitas ladu trükiks ette valmistada. 

Valiku tegid raamatukogu peaspetsialist Marju Vahter ja juhataja Karin Oolu, täiendasid graafikaosakonna juhataja professor Liina Siib ja dotsent Eve Kask. Näituse graafika autor on Markus Laanisto. 

Teksti koostas Eve Kask

ERKI graafika osakonna raamatukujundamise suuna lõpetaja 1984. a. 

Paul Luhteina viimane ja Vive Tolli esimene juhendatav

Olete oodatud neljapäeval, 28. novembril kell 18.00 Krista Leesi näituse „In Spe. Püha Viktor ja neli draakonit“ avamisele Draakoni galeriis. Näitus jääb avatuks kuni 4. jaanuarini 2025.

Avatava näituse teoste loomisel on kunstnikku mõjutanud Lübecki meistri Hermen Rode töökojas valminud ning 543 aastat tagasi Tallinnasse jõudnud Niguliste kiriku peaaltaril kujutatud Püha Viktori martüürium.

„Ajad on ärevad, isegi hirmsad.
Sellised, et kasutusele tuleb võtta kõik abinõud ja võimalused.
Miks mitte ka müütilised olendid ja keskaegsed kaitsepühakud.
Tallinna kaitsepühak oli püha Viktor.
Altaritel on teda tihti kujutatud koos lohetapja püha Jüriga.
Püha Viktor ei tapnud lohesid.
Ehk võiksid lohed-draakonid rüütelpühakut ja meidki hoopis kaitsta?”

Krista Leesi on kunstnik ja disainer, kellel lisaks omanäolisele tekstiilikunsti praktikale on ka pikaajaline õpetamise kogemus Eesti Kunstiakadeemias. Oma kontseptuaalse loominguga eristub ta tekstiilikunsti maastikul kolleegidest, olles ühtlasi ka keele mitmetähenduslikkuse uurija (raamatu „tekkSTIILIkunsti SÕNAraamat“ autor). Leesi lõpetas 1993. aastal Eesti Kunstiakadeemia, on osalenud aastast 1992 arvukatel grupi- ja ühisnäitustel nii Eestis kui ka mitmetes välisriikides, tema esimene isiknäitus toimus 1999. aastal.

Leesi on samaaegselt tegelenud nii teravmeelse unikaalloomingu kui ka praktiliste väikeseeriatega. Mitmed tema teosed kuuluvad Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumi kogusse. Lisaks võib Leesi töid näha Tartu Kunstimuuseumi, Hiina Rahvusliku Siidi Muuseumi (Hangzhou, Hiina), Contextile Contemporary Textile Art Bienniali (Guimarãesi, Portugal) ning World Textile Arti (Miami, Florida, USA) kogudes.

2019. aasta loometegevuse eest pälvis Leesi Eesti Kultuurkapitali aastapreemia. Aastal 2020 võitis ta maailma ühe olulisema kaasaegse tekstiilikunsti biennaali „Contextile“ peapreemia. 2021. aastal toimus tal Tartu Kunstimuuseumis keelt ja visuaali kontseptuaalselt ühendav kohaspetsiifiline näitus „Verbarium”. Leesi on neljal korral valitud Aasta Tekstiilikunstnikuks. Kunstnik kuulub Eesti Tekstiilikunstnike Liitu ja Eesti Kunstnike Liitu.

www.kristaleesi.ee

Kunstnik tänab: Heino Prunsvelt, Kadi Kibbermann, Äli-Ann Klooren, Leelo Leesi, Mari-Leen Leesi, Aivi Valliste.

Näitust toetab Eesti Kultuurkapital.

Näituseid Draakoni galeriis toetavad Eesti Kultuurkapital, Eesti Kultuuriministeerium ja Liviko AS.

6. detsembril kell 18.00 avab A-Galerii näituse

“Unistusi tähendustest”, kus saab näha 2024. aastal valminud Eesti kaasaegset ehtekunsti, abstraktseid objekte ning tarbeesemeid, mis pakuvad vaatajale laia tõlgendusruumi. Kasutatud on erinevaid metalle, tekstiili, klaasi ning orgaanilisi materjale. Näituse teema hõlmab endas inimesi ja sotsiaalseid praktikaid ning mõtiskleb, millist rolli esemed ja neile omistatud tähendused meie reaalsuse loomisel mängivad.

Ehe ja kunstiobjekt on väärtuslik kihiline kultuurikandja. Ta on sümboliseerinud kuuluvust vastavasse sotsiaalsesse, religioossesse- või poliitilisse gruppi funktsioneerides hulka inimesi ühendava ja neid mingil viisil käituma paneva jõuna. Niisiis on tähenduse omistamine füüsilisele esemele mõjus võte nii isiklikul-, kui ka grupitasandil. Vaadeldavale objektile on võimalik omistada tähendusi, mida ilma vaataja tõlgenduseta ei eksisteeriks.

Objektide kaudu saab esitada hüpoteese tuleviku loomise kohta. Selline tegevus võimaldab harjumuspärastest tähendustest seoses esemetega lahti öelda ning nendega teadlikult mängida. See näitab, et tulevik ei ole fikseeritud, kuigi vahel võib nii tunduda. Näitus julgustab vaatajat läbi unistamise ja tõlgendamise mõtisklema realistlikele ning ulmelistele tulevikustsenaariumitele. Seda praktiseerides sünnib uusi ideesid ning olulisi tähendusi.

Näitus on avatud 06.12.2024 – 11.01.2025.

Olete oodatud Andra Jõgise näituse „Seitse aastat arbuusisuhkrus“ avamisele Okapi galeriis 10. detsembril kell 18.00.

Klaasikunstnik Andra Jõgise „Seitse aastat arbuusisuhkrus“ tööde teemaks on aeg ning see, kuidas elu on võimalik elada ainult päev korraga. Ei ole vahelõikeid ega petukoode, ei saa esmaspäevadest üle hüpata ega aeglustada reedeid. Iga päev tuleb ükshaaval üle elada ning ehk selles peitubki argisuse väärtus. Näitusel väljas olevas „Arbuusisuhkru“ seerias on seitse tööd, millest igaüks koosneb umbkaudu 365-st eraldi valmistatud kuubikust ehk igas töös on aasta jagu klaasist suhkrukuubikuid.

Näituse pealkiri, inspireeritud Richard Brautigani raamatust „Arbuusisuhkrus“, viitab ka sellele, et lisaks ajale juurdleb Jõgis ka korduste üle, millega me oma päevi sisustame. Kas oma elu ühesuguste tegevuste või materjalidega täitmine – justkui kordussaadete kordussaadetega ja tõmmiste tõmmistega – on pühendumus või omamoodi hullusevorm? Kui palju aega ära anda on mõistlik?

Andra Jõgis on klaasikunstnik, kes alates 2020. aastast töötab Eesti Kunstiakadeemia klaasiosakonnas, hetkel dotsendi ja klaasikunsti osakonna juhatajana. Kunstiakadeemias omandas ta ka 2014. aastal magistrikraadi.  Oma vabaloominguga osaleb ta regulaarselt näitustel nii Eestis kui ka välismaal. Jõgise looming on enamasti narratiivne ning esile kerkivad elu argisust ja haprust käsitlevad teemad. Lisaks on Jõgis üks kolmest disainerist brändis MSK Glass, mis tegeleb kaasaegsete klaasist tarbevormide loomega.

Tänud:
Okapi Galerii, Eesti Kunstiakadeemia, EKA klaas, jõgised, Alyona Movko-Mägi, MSK Glass

Näitust toetab Eesti Kultuurkapital

EKA tudengite teosed avavad uue pilgu Eesti disainiklassikale näitusel „Valitud sekkumised“ 

Alates 29. novembrist on Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumis teise ja kolmanda korruse püsinäituste sees avatud Eesti Kunstiakadeemia uue magistriõppekava taidestuudium näitus “Valitud sekkumised”, mis asetab omavahel dialoogi üliõpilaste uued teosed töödega muuseumi kogudest. 

Taidestuudium koondab mitmekülgse tausta ning sügava materjali- ja loomehuviga inimesi. Õppekava avardab arusaamu käelisest tööst ja edendab erialaoskusi, kriitilist eneseväljendust ning loovuurimust materjalide, protsesside, ideede ja identiteedi alal. 

Siinse ainulaadse sekkumisega uuritakse püsinäitustel „Kogutud teosed“ ja „Sissejuhatus Eesti disaini“ välja pandud tarbekunsti- ja disainiklassikute loomingut. Näituse eel valis iga üliõpilane oma taustast ja huvidest lähtudes dialoogipartneriks ühe teose, sarja või kunstniku. Teoste loomisel ammutati inspiratsiooni möödunud aegade tehnikatest, lähenemistest, materjalidest, lugudest, esteetikast ja vormidest. Valminud projekt hõlmab sekkumisi, mis uurivad pärandit ja lisavad teostele uusi tähenduskihte. 

„Peaasjalikult köitsid mind Rait Präätsa teose vastandlikud omadused – klaasist moodustub justkui kihiline kook, kus igale kihile on maalitud omaette elu. Präätsa looming pani mind kahtlema valikutes, mida me oma kehas ja vaimus mälestuste talletamisel teeme. Mida me välja valime? Mida me tajume?“ räägib oma teose kohta taidestuudiumi tudeng Sofyia Babiy. 

„Valitud sekkumised“ koondab töid järgmistelt tudengitelt: Sofiya Babiy, Iohan Figueroa Rojas, Rait Lõhmus, Juulia Aleksandra Mikson, Alyona Movko-Mägi, Katariin Mudist, Maarja Mäemets, Kati Saarits, Hannah Segerkrantz ja Elias Sormanen. 

Projekti juhendasid Juss Heinsalu ja Kärt Ojavee. 

Taidestuudiumi „Valitud sekkumised“ on 9. Tallinna rakenduskunsti triennaali satelliitnäitus.

Taidestuudiumi tudengite läbiviidavad näitusetuurid toimuvad 30.11 kell 13:00 (eesti keeles), 7.12 kell 13:00 (vene keeles) ning 14.12 kell 13:00 (inglise keeles). 

Lähem info: Sandra Nuut, tel: +372 58717871

Jälgi teateid etdm.ee

EKA Tekstiil 110

Viridis (T)exitus / Green (T)exit

Eesti Kunstiakadeemia tudengid avavad 16. detsembril kell 17.00 Tallinna Botaanikaaia külastuskeskuses eksperimentaalsete trükikangaste näituse “Viridis (T)exitus / Green (T)exit”. 

17.12.2024–30.01.2025

Eksperimentaalseid, looduses toimuvatest protsessidest inspireeritud tekstiiliteoseid esitlevaid EKA tekstiilidisaini eriala 3. kursuse tudengid Kassandra Laur, Eleonor Tingas ja Nikolai Keller. Kolm erineva käekirja ja elukogemusega kunstnikku näitavad loodusest inspireeritud protsesse, rütme ja tekstuure, jutustades lugusid müütidest, elujälgedest ja suurlinlikest tulevikuvisioonidest. 

Esitletavad teosed peegeldavad looduslike vormide, linnaruumi ja inimliku loovuse dialooge. Noored autorid kasutavad oma loomingus eksperimentaalseid tehnikaid, et tuua esile looduse enese eksperimendid ja isiklik loodustunnetus. Tööd pakuvad võimalust peatuda hetkeks, avada uusi uksi, märgata maailma mitmekülgsust ja avastada koos autoritega, kuidas me tajume keskkonda ja selle muutumist.

Eksperimentaalsed trükitekstiilid on valminud kursusel “Trükitud tekstiilide disain 2”, mille juhendajad on tekstiilikunstnikud Lylian Lainoja ja Piret Valk. Digitrükk teostati Kiustuudios. Graafiline disain Diana Tammets

Täname EKA graafika töökoja juhatajat Maria Eriksoni ja metallitöökoja juhatajat Taavi Teevetit.

Käesoleval aastal oma 110. aastapäeva tähistav tekstiilidisaini eriala on osa EKA BA õppekavast Moe- tekstiili- ja aksessuaaridisain.

https://www.artun.ee/et/erialad/tekstiilidisain/

Kassandra Lauri litograafia teos “Ubinapuud” on inspireeritud vanast metsikust õunapuuaiast, kus saja-aastased puud kannavad ikka vilju, vaatamata nende kõrgele eale. Nende tüvedele on jäänud armid pesunööridest ja kiikedest, mis on olnud nende külge seotud. Vaatamata inim- ja ajajälgedele, kasvavad nad ikka edasi. Vahel on hoopis nende endi raske õunakoorem see, mis oksi ja harusid murrab. Puudesse on peidetud palju elujõudu ning isegi kui nende tüved poolenisti läbi saagida, ei pruugi see olla lõpp – vanad puud suudavad end ravida ja vilju edasi kanda. 

Teose jaoks on kasutatud vanu kulunud linu, mis on samuti omi päevi näinud nagu vanad viljapuud. Mingil hetkel on ju linad ja puu ka õues kohtunud, kui pesu õunapuude vahel nööril kuivas.  

Eleonor Tingase digitaaltrüki tehnikas “Elu rütmid ja vormid” uurib looduse ja linnaruumi vastastikust mõju, väljendades seda detailirohke ja tundlikult tasakaalustatud visuaalse keelega. Tööstusliku linnamaastiku hallid ja sirgjoonelised vormid sulanduvad järk-järgult eluslooduse mitmekesiste ja dünaamiliste mustritega. Hoonete ja tänavate vaoshoitud geomeetrias hakkavad ilmnema voogavad ja orgaanilised jooned, mis justkui vihjavad taimede ja lillede kasvule, tuues esile looduse pealetungi ja taassünni harmoonia. Teos kutsub vaatajat kogema looduse ja inimtekkelise kooseksisteerimise vastuolusid ja võimalusi, rütme ja vorme, luues visuaalselt ja emotsionaalselt mõjuva terviku.

Nikolai Kelleri fiktiiv-arheoloogiline roostetrüki teos “Andaluusia Behemot” kirjeldab, kuidas EKA uue maja ehitamisele eelnenud arheoloogilised väljakaevamised katkestas suurejooneline leid – kaua kadunud ja otsitud Andaluusia Behemoti surilina.

Leitud kangasse mähitud müütilise olendi kivistised heidavad valgust paljudele, seni lahendamata müütidele ja lugudele Piibli ajaloos. Jäänused avastanud töötajad langesid leiule järgnenud ööl seni seletamatusse ja halvavasse õudusunenägude seisundisse.

Leid tõstatab küsimuse, kuidas see siia sattus? Arvatakse, et Revali kaupmees soetas haruldase kangatüki Hansa ajal. Teadaolevalt jõudis Hansa kaubandustee kaudu siia väärtuslikke kaupu ja aardeid. Kangas on sütitanud tohutu suurt huvi ning Eesti arheoloogia kogukond ja rahvusvahelised teadlased uurivad juhtumit jätkuvalt.

Töö oli eksponeeritud EKA 110. aasta sünnipäeval, uue õppehoone avamisel.  https://www.artun.ee/et/eka-tekstiil-tahistab-sunnipaeva-fiktiiv-arheoloogilise-textile-behemothiga/

Näitus on avatud 30. jaanuarini, 2025.

Tallinna Botaanikaaia külastuskeskuse lahtiolekuajad:  https://botaanikaaed.ee/et/lahtiolekuajad/

5. oktoobril avatakse Kai kunstikeskuses 9. Tallinna rakenduskunsti triennaali peanäitus „Konstruktiivsuse õrnad jooned“.

Seekordne triennaal keskendub Põhja – ja Baltimaade kunstnikele ning toob publikuni 27 soolokunstniku ja ühe kunstnike koosluse eriilmelise loomingu. Näituse kuraator on klaasikunstnik Maret Sarapu.

„Konstruktiivsus on midagi selget, sirget ja optimaalset. See on suunatud arengule, loovale edasiliikumisele, ülesehitamisele. Konstruktiivsus võib ilmneda siis, kui vahendeid on vähe, energia on otsakorral või kui on teadvustatud üksteise säästmise vajadus,“ kirjeldab triennaali peateemat kuraator Maret Sarapu. „Triennaalil esindatud kunstnikke huvitab uute sümbiooside katsetamine, uute kasutusviiside leidmine ning on näha ka muret kestlikkuse pärast – mis saab materjalist eseme elukaare eel ja pärast,“ kommenteeris Sarapu.

Näitusel eksponeeritud teoste osas on näha aeganõudvate tehnoloogiate kasutamist, mis tõstavad lisaks kestlikkuse tähtsusele esile ka küsimuse, kas käsitöö kui rahustav tegevus on baasvajadus, luksus või paradoksaalsel moel mõlemat. Triennaalil on esindatud nii tekstiil, klaas, keraamika, ehted kui ka installatsioonid ning paljud teosed on eksperimenteerimise viljad vaatega tulevikku, mis samaaegselt väärtustavad tuhandete aastate taguseid tehnikaid. Nii toob näiteks Rootsi kunstnik Karin Roy Andersson esile, kuidas põhjapõdra nahast teoseid vormida samal ajal looduse ja loomade eest vastutustundlikult hoolitsedes ning jäätmeid tootmata. Riikka Anttonen (Soome) rõhutab marmormosaiigi tehnikas, kuidas kväärajalugu ulatub märksa kaugemale minevikku, kui tänapäeval tahetakse meenutada. Sofia Björkman (Rootsi) on taaselustanud teraapilisena mõjuva korvipunumise kasutades selleks biolagunevat materjali. Vincent Dumay (Rootsi) loob aastatuhandeid vana tampsaviseina tehnikat kasutades sambaid ning sama vanu käsitöövõtteid vaasilaadsete teoste vormimisel kasutab ka näiteks Hanne Haukom (Norra).

9. Tallinna rakenduskunsti triennaalil osalevad järgmised kunstnikud: Karin Roy Andersson (Rootsi), Riikka Anttonen (Soome), Ieva Baltrėnaitė-Markevičė (Leedu), Sofia Björkman (Rootsi), Per Brandstedt (Rootsi), Vincent Dumay (Rootsi), Signe Fensholt (Taani), Ellisif Hals koostöös Yuvia Maini ja Cassius Lambertiga (Rootsi/Norra), Hanne Haukom (Norra), Liisa Hietanen (Soome), Severija Inčirauskaitė- Kriaunevičienė (Leedu), Kati Kerstna (Eesti), Lauri Kilusk (Eesti), Karel Koplimets (Eesti), Arja Kärkkäinen (Soome), Krista Leesi (Eesti), Alves Ludovico (Soome), Jennie McMillen (Rootsi), Anda Munkevica (Läti), Kadi Pajupuu (Eesti), Anu Penttinen (Soome), Tiina Puhkan (Eesti), Saara Renvall (Soome), Vilde Rudjord (Norra), Taavi Teevet (Eesti), Margit Terasmees (Eesti), Ketli Tiitsar (Eesti), Linda Vilka (Läti).

Peanäituse avanädalavahetusel on kunstipublikul võimalik osa saada nii kuraatorituurist kui ka tutvuda kunstnike endiga.

Laupäeval, 5. oktoobril kella 12.00 – 13.00 toimub kuraator Maret Sarapu näitusetuur ning kell 13.30 – 17.00 kunstnike esitlused Kai kunstikeskuse auditooriumis.

Kunstnike esitlusprogramm on inglise keeles ning ettekandeid loomepraktikast teevad: Saara Renvall, Arja Kärkkäinen, Riikka Anttonen, Alves Ludovico, Liisa Hietanen, Jennie McMillen, Ieva Baltrėnaitė-Markevičė, Linda Vilka, Anda Munkevica, Kadi Pajupuu, Lauri Kilusk, Ketli Tiitsar.

Kunstnike esitluspäeva juhib Keiu Krikmann.

Pühapäeval, 6. oktoobril kell 14.00 toimub Läti kunstniku Linda Vilka töötuba „Meil on lubatud väsida“, kus kunstnik uurib väsimusega seotud vaimseid ja füüsilisi seisundeid ning julgustab oma tundeid teadvustama ning leidma viise, kuidas väsimusega toime tulla. Töötoa eesmärgiks on läheneda väsimusele loomingulise eneseväljenduse kaudu. Töötuba toimub inglise keeles.

„Loodan, et vaataja leiab näituselt teoseid, mis toimivad omamoodi portaalidena, avades uksi erinevatesse maailmadesse, ideedesse või tunnetesse,“ võtab triennaali peanäituse kokku kuraator Maret Sarapu.

9. Tallinna rakenduskunsti triennaali peanäitus „Konstruktiivsuse õrnad jooned“ on avatud Kai kunstikeskuses 05.10.2024–16.02.2025. Kai kunstikeskus on avatud kolmapäevast pühapäevani kella 12.00 –18.00. Näituse vältel toimuvale eriprogrammile ja eriüritustele on sissepääs näitusepiletiga.

Tallinna rakenduskunsti triennaal on 1997. aastast toimuv rahvusvaheline kunstisündmus, mida korraldab MTÜ Tallinna Rakenduskunsti Triennaali Ühendus koosseisus Maret Sarapu, Merle Kasonen, Anu Almik, Keiu Krikmann, Katre Ratassepp.

Triennaali eesmärgiks on aidata kaasa kaasaegse ideepõhise rakenduskunsti arengule.  Toetajad on Eesti Kultuurkapital, Tallinna Kultuuri – ja Spordiamet, DHL Express, OnTheGoSystems.

Projekti “Tossust kotaks” eesmärgiks oli liita omavahel kaks ikoonilist jalatsistiili, traditsioonilised puukingad ja kaasaegsed tossud. Jalatsid on valminud Eesti Kunstiakadeemia aksessuaaridisaini osakonna nädalastes
meistriklassides 2024.a jooksul. Puidust tallad on Samelini jalatsivabriku tootmisjäägid.

Kasutuselt kõrvaldatud materjalide mänguline kombineerimine andis tudengitele võimaluse tutvuda jalatsivalmistamise põhimõtetega ning tajuda taaskasutatud materjalidega töötamisel kätkevaid väljakutseid. Kultuurilistele juurtele, puutöö oskusele viitavate taldade leidlik kombineerimine tossudega seob kohaliku ja globaalse mõtteviisi.

Pealsetena võeti kasutusele Nike esinduskaupluste spordijalatsite näidiseksemplare ja Ballzy poodide klientide tagastatud defektiga tooteid.

Osalevad tudengid:
Mia Uustal
Marcus Eier
Lee Mikkin
Heti Darleen Vihman
Kadri Vahar
Beata Batejev
Monika Jurikova
Elisabet Kiverik
Juhendaja: Kristiina Nurk
Meistrid: Sirle Rohusaar ja Merle Visak

18. oktoobril algab Eesti Kunstiakadeemia muinsuskaitse ja konserveerimise osakonnas arhitektuuri konserveerimise ja restaureerimise täienduskoolituse juubelihõnguline 30. hooaeg. Ootame kursusele arhitekte, ehitusinsenere, restauraatoreid-konservaatoreid, muinsuskaitsetöötajaid, mälestiste ja vanade majade omanikke ning kõiki teisi, kes soovivad tegeleda arhitektuuripärandi uurimise, projekteerimise ja restaureerimisega.

Kursuse põhiteemad:

• Eesti arhitektuuriajalugu
• Muinsuskaitse alused
• Allikad ja uurimine
• Projekteerimine ja planeerimine
• Ajaloolised materjalid ja tehnoloogiad
• Ajaloolise hoone restaureerimisküsimused
• Interjöör ajaloolises hoones
• Muinsuskaitseline järelevalve
• Mälestis ja keskkond

Lisaks loengutele toimuvad seminarid, töötoad ning õppekäigud põnevatele objektidele. Kursust viivad läbi EKA, TTÜ ja TÜ õppejõud, muinsuskaitsjad ning konserveerimise ja restaureerimise ala spetsialistid.

Õpe toimub kaks korda kuus reedeti-laupäeviti-pühapäeviti, kokku 11 korda.

Info ja registreerimine

Reedel, 3. jaanuaril kell 17.00 avatakse T1 kaubanduskeskuse teise korruse keskmise aatriumi kõrval rahvusvaheline grupinäitus „Küllus“.

Näitusel osalevad kunstnikud Emily Greenwood, Ulvi Haagensen, Cecile Hübner, Heleliis Hõim, Erki Kasemets, Sandra Kosorotova, Gary Markle ja Sigrid Viir.

Näitus võtab lähema vaatluse alla nähtamatud süsteemid tarbimisajastul. Korraldades näituse kaubanduskeskuses, paigutatakse kunstnike teosed paradoksaalsesse konteksti, kus nende loominguline identiteet seisab silmitsi ümbritseva konsumeristliku ruumiga. Tõstatub küsimus, kuidas suhestuda ümbritseva keskkonnaga, kuidas töötada ühtaegu koos tarbimise ja kapitalismi kõikjale ulatuva kohaloluga ning ka selle vastu? Näitus on kohaks, kus külastaja saab aja maha võtta, aeglustada tempot, vaadelda, hetkeks põgeneda ümbritseva informatsioonilaviini eest ning mõtiskleda.

Näituse kuraatorid on Eesti Kunstiakadeemia tudengid Piret Arukaevu, Sylvia Burgess, Maia Hellman, Kaur Järve, Marite Kuus ja Mariam Mestvirishvili.

Näitus toimub Brigit Aropi juhendatud kureerimisseminari raames.

Näitus on avatud 03.01–17.01.2025

Lahtiolekuajad:

T–R 16.00–20.00
L–P 12.00–20.00

Näituse finissage toimub 17.01 kell 17.00. Programm algab 17.30.

Lisainformatsiooni näituse publikuprogrammi kohta avaldatakse näituse FB lehel – https://www.facebook.com/events/2404807066531874

Graafiline disain: Andrew Hill

Näitust toetab Eesti Kunstiakadeemia Kunstiteaduse ja Visuaalkultuuri instituut ning Taidestuudium.

Eriline tänu: T1 kaubanduskeskus ja SUHE baar.

20. jaanuaril kaitseb muinsuskaitse ja   konserveerimise eriala ekstern Risto Paju doktoritööd „Tallinna hiliskeskaegne raidkivikunst. Fragmendid – ajalugu ja tõlgitsemine“ („The Art of Late Medieval Stone Carving in Tallinn: Fragments – History and Interpretation“)

Avalik kaitsmine toimub algusega kell 15.00 EKAs (Põhja pst 7), ruumis A501.

Doktoritöö juhendaja: dr Anneli Randla (Eesti Kunstiakadeemia)
Eelretsensendid: prof Kersti Markus (Tallinna Ülikool), dr Erki Russow (Tallinna Ülikool)
Oponent: dr Erki Russow

Doktoritööga saab tutvuda EKA digivaramus.

On kunsti- ja arhitektuuriteoseid, mis äratavad tähelepanu oma erakordselt hästi säilinud terviklikkusega, kuid on palju ka neid, mis on säilinud üksnes fragmentidena. Sellised on ka siinse ala vanemad raidkivist kunstiteosed. Doktoritöö vaatleb Tallinnast pärit 15.–16. sajandi raidkivifragmente kaminatelt, konsoolidelt, välisportaalidelt, aknapaledelt ja -piilaritelt, kuid samuti pühakukujudelt. Enamik neist paikneb täna Tallinna Linnamuuseumi ja Tallinna Linnaplaneerimise Ameti kogudes, mõned ka oma algses asukohas.

Töö põhiosa moodustavad autori publitseeritud artiklid, millest igaüks keskendub ühele valitud fragmendile, püüdes olemasolevate andmete põhjal taastada selle algset tervikut ja asetada ta oma päritoluajastu konteksti. Töö viimane osa käsitleb fragmentide eksponeerimist 2016. aastal avatud Tallinna Linnamuuseumi Raidkivimuuseumis ja pakub välja võimalusi tulevikunäitusteks. Artefaktide analüüs tugineb Jacqueline Lichtensteini ja Cesare Brandi käsitlustele fragmendi ja terviku suhetest.

Kaitsmiskomisjon: prof Hilkka Hiiop (esimees), dr Anu Allas, prof Krista Kodres, prof Juhan Maitse, prof Kurmo Konsa

EKA Design Showcase toimub 23. jaanuaril 2025.

Tähistame juba kaheksandat aastat Eesti Kunstiakadeemia tudengite parimaid koostööprojekte ettevõtete ja avaliku sektori organisatsioonidega. Oodatud on kõik EKA koostööpartnerid ning tulevikudisaini entusiastid.

Registreeru sündmusele siin

Esitlusele tulevad EKA disainiteaduskonna tudengite poolt viimase aasta jooksul loodud uuenduslike toodete ja teenuste kontseptsioonid, prototüübid ja valmislahendused ettevõtetele ja organisatsioonidele nagu Eesti Pank, Rahandusministeerium, Granitop, Tallinna Linn jt.

Esitlusele tulevad projektid on välja kasvanud EKA disainiteaduskonna ettevõtluskoostöö programmist LAETUS, mis toob kokku uue põlvkonna disainerite värsked ideed ning ettevõtete ja avalike organisatsioonide väljakutsed.

Mõjusaimad ja innovatsioonist laetuimad projektid saavad ka auhinnatud.

Olete oodatud Design Showcase’ile ja ammuta uusi teadmisi ja inspiratsiooni, kuidas koostöös EKAga oma organisatsiooni tooted või teenused uue põlvkonna disaini ja avatud innovatsiooni abil järgmisele tasemele viia.

PROGRAMM

Täpse programmi selgub peatselt.

Orienteeruv ajakava on järgmine:

14:00 EKA majatuur (eelregistreerimine)
15:00 Näituse avamine fuajees (fotosein, meedia, intervjuud)
16:00 Koostööprojektide esitlused
19:00 Sündmuse orienteeruv lõpp

Esitlused on eesti- ja ingliskeelsed, ilma tõlketa.

Osaleda on võimalik nii EKAs kohapeal (ruum A101) kui ka jälgida ülekannet http://tv.artun.ee/.

Videomeenutus möödunud aasta Design Sowcase galalt

Head õppejõud!

Ootame teid koolitusele “Abiks õppejõule”, mis aitab mõista ülikoolis õppimise ja õpetamise eripärasid ning leida oma tee, kuidas toetada looverialade üliõpilaste õppimist. Koos teiste osalejatega arutletakse looverialade lähenemise ning õppejõu rolli üle, uuritakse täiskasvanud
õppija iseärasusi ning tähendusliku õpikogemuse disaini.
Kursusel saab kogeda erinevaid õppemeetodeid ja tagasisidestamist.

Kursuse eesmärk on toetada:
– ainekursuse (nii uue kui olemasoleva) planeerimist;
– õppejõu rahulolu läbi uute võimaluste leidmise;
– õppimiskeskse lähenemise teadlikku ja loova rakendamist üliõpilaste toetamisel.

Koolitus on mõeldud kõigile EKA õppejõududele, eriti oodatud on alustavad õppejõud.

Kursust juhendab Kristiina Krabi-Klanberg, kes on kursuse üles ehitanud just EKA õppejõudude vajadusi silmas pidades. Kristiina on olnud üle 10 aasta andragoogika ja kasvatusteaduste õppejõud ning õppejõu uurija.

Koolitus toimub 8., 15., 22., 29. jaanuar ja 5., 19. veebruar 2025
kell 13.00-16.15 ruumis D-413 või Zoomis.
Koolituse maht on 24 akadeemilist tundi kontaktõpet ja iseseisev töö (3 EAP).

Koolitusele registreerimine SIIN. Registreerimise tähtaeg on 3. jaanuar 2025. Peale registreerimist saada palun e-mail Kristiinale (kristiina.krabi@artun.ee) ja kirjuta lühidalt, miks otsustasid koolitusele registreerida ning millised on sinu ootused koolitusele.