EKA arhitektuuri ja linnaplaneerimise osakonnas 2016. aasta kevadel kaitstud magistritöödes tegeleti Eesti ühiskonna oluliste tulevikku suunatud küsimustega. Tööde teemad ulatusid Eesti haiglatevõrgu struktuurist, pea poole Tallinna elamufondist moodustavate paneelelamute kaasaegseks elukeskkonnaks kohaldamise ning pagulaste ühiskonda integreerimiseni. Siia vahele mahtusid kaitseväe uus väljaõppekeskus, mahajäetud hoonete ja materjalide taaskasutuse programm, massiivpuidu ja komposiitkonstruktsioonide kasutusvõimaluste uurimine ja palju muud kaasaegses ühiskonnas olulist, muuhulgas ka kohaspetsiifiline koloonia Marsil. Pea kõik need on rohkem või vähem põletavad teemad, mis vajavad nii täpsemat ja sügavamat analüüsi lahus päevapoliitika survest kui ka vähemalt osalist lahendamist kohe siin ja praegu.
Akuutselt ajakohaste küsimustega tegelemine ja sekkumiste kavandamine olukorras, kus pikalt uuritud toetuspind on õhuke ja uurimisobjekt ise pidevas muutumises, on alati suur risk nii tudengile kui ka juhendajale ja selle riski võtmise üle on EKA arhitektuuri ja linnaplaneerimise osakond väga uhke.
Värskelt kaitstud tööde väärtust ühiskonnale saame hinnata tulevikus, mil need teemad päriselt avanevad.
2016.a. magistritööde teemad:
Ats Buddell: Puine puitstruktuur
Magistritöös uuritakse ühe vanima ehitusmaterjali – puidu – kasutust linnaehituses, selle potentsiaali ja iseloomu. Täpsemalt on vaatluse all puidu rakustruktuurist tulenevate ülesehituslike põhimõtete ülekandmine inimmõõtmelisse skaalasse ja inseneeritud massiivpuidu ülesehitus, lähtuvalt puidu enda struktuuri loogikast. Eesmärgiks on luua puidule omase struktuuriga konstruktiivne lahendus, milles rõhk on seatud arhitektuurselt puhtale ja elegantsele puidu loomuga konstruktsioonile.
Juhendajad: Martin Melioranski ja Renee Puusepp
Retsensendid: Mihkel Tüür ja Eero Tuhkanen
Gert Guriev: Pagulaste integreerimine
Teemavalik on ajendatud viimase paari aasta ühest kõige teravamast küsimusest Eestis ja Euroopas – Lähis-Idast tulevad pagulased. Magistritöö loominguline osa hõlmab kaht teineteist saatvat projekti. Esimene on seotud pagulaste majutamisega. Kortermajade planeerimise juures sai Gurievi peamiseks küsimuseks, kuidas luua korteriplaan, mis sobiks nii islami kultuurist pärit kui ka kohalikele inimestele. Teine hoone on asüülitaotlus- ja kogukonnakeskus koos lõimumisruumiga. Keskuse jaoks võtab töö taaskasutusse Tallinna endise rongivagunite remondimaja ning kujundab ümbritseva ala avalikuks linnapargiks.
Juhendajad: Markus Kaasik ja Andres Ojari
Retsensendid: Jaak-Adam Looveer ja Kristi Ockba
Juhan Kangilaski: Kohaspetsiifiline kolonisatsioon: Isemajandav elamise üksus Marsil
Juhan Kangilaski magistritöö uurib kaasaegse koloonia tüüpi uue tiheasumi rajamise ruumilisi väljakutseid. Töös on kajastatud ajaloolisi näiteid kolooniate rajamisest ning nn tühjale lehele rajatud linnadega seoses esile kerkivaid planeeringulisi probleeme. Arhitektuurse projekti fookuses on uurida isemajandava, nn eneseküllase koloonia ellujäämiseks vajalikke tingimusi ning potentsiaalset ajas muutumist ehk adaptiivset iseloomu ja üldiseid ruumi organiseerimise printsiipe ekstreemsetes keskkondades.
Juhendajad: Martin Melioranski ja Renee Puusepp
Retsensendid: Villem Tomiste ja Alvo Aabloo
Sven Luik: Eesti kaitseväe väljaõppekeskus. Õppimine ajateenistuses
Sven Luik uurib manööversõjapidamise õppimist ajateenistuse kontekstis, püüdes leida võimalusi, kuidas ruumilisi vahendeid efektiivsemalt kasutusele võtta või muuta. Töö koosneb uurimusest ning projektist; projekti osa kajastab arhitektuurset protsessi, kus probleemikäsitlus ajaliselt nihkub.
Juhendajad: Andres Alver ja Indrek Rünkla
Retsensendid: Rene Toomse ja Paco Ulman
Taavi Lõoke: Kuidas kaasajastada paneelmaja? Vahendite raamistik suurpaneelelamute kaasajastamiseks 1-464 tüüpseeria kortermajade näitel
Rohkem kui kolmandik Eesti elupinnast asub Nõukogude Liidu ajal ehitatud paneelmajades. Varsti saavad need nii vanaks, et elukeskkond neis ei vasta enam eluruumide kaasaegsetele nõuetele ja vajalik on nende hoonete kaasajastamine. Taavi Lõoke pakub välja neljast lähenemisest koosneva raamistiku, mis annaks omanikele võimaluse läbi koostöö oma eluruume kaasajastada ning mängib nende kasutamise stsenaariumi nelja kortermaja peal läbi.
Juhendajad: Martin Melioranski ja Renee Puusepp
Retsensendid: Erik Terk ja Kaja Pae
Karina Niinepuu: Pirita jõeoru maastik ja Tallinna Botaanikaaed
Karina Niinepuu uurib, kuidas loodus mõjutab inimest emotsionaalsel tasandil ja mil moel saaks looduslikud kohad linnakeskkonnas kättesaadavamaks muuta. Põhjalikumalt tegeleb ta Pirita jõeoru maastiku arenguvisiooniga ehk liikumisvõrguga, mille eesmärgiks on pakkuda külastajale suuremat emotsionaalset elamust. Magistrandi sihiks on tugevdada olemasolevat struktuuri Lükati sillast Pärnamäe teeni, integreerida erastatud territooriumid planeeritava metspargi sisse, avada vaated ja tugevdada koha väärtust, mis on täna varjatud metsa ja võsaga.
Juhendajad: Andres Alver ja Indrek Rünkla
Retsensendid: Tiina Tallinn ja Andres Levald
Liina-Liis Pihu: Lammutada või mitte? Tühjade hoonete analüüs ja materjalide taaskasutamise potentsiaal
Magistritöös võetakse kriitilise vaatluse alla olemasolev ruumiline keskkond, mis aja jooksul on muutunud probleemiks. Eesmärgiks on tegeleda tühjade hoonetega Eestis, seejuures uurides materjalide taaskasutamise võimalikkust konkreetsetest juhtumitest ja nende entroopia tasemest lähtuvalt. Neli sekkumist kujutavad endast hoonete ja nende taustsüsteemi omavahelise mõju analüüsi ning lokaalseid ruumilisi ettepanekuid, mis kõnetavad laialt levinud probleeme. Magistrant tegeleb arhitekti eetika ning rolli mõtestamisega olukorras, kus suhtumine ressurssidesse on muutumas.
Juhendajad: Katrin Koov ja Aet Ader
Retsensendid: Ülar Mark ja Reet Aus
Andres Ristov: Linnakeskus raviarsti asendajana. Maakonnahaigla teisenemine tervisehoiukeskuseks Põlva näitel
Magistritöö teemaks on inimese tervis ja tervishoiusüsteem: mida tähendab haiglavõrgu korrastamine ja esmatasandi tähtsustamine olukorras, kus rahvastik kahaneb ja vananeb. Töö eesmärk on muuta tulevase terviseasutuse funktsioone nii, et lisaks haiguste ja vigastuste ravimisele suudetaks neid ka üha enam ennetada. Muutes arusaama ravimisest, soovib töö autor oma lahendusega vähendada inimeste hirmu haigla ees. See aga eeldab, et tulevikus haiglat asendav hoone oleks sidusa linnakoe osa ning sünergias linna erinevate osistega.
Juhendajad: Markus Kaasik ja Andres Ojari
Retsensendid: Kalle Komissarov ja Taavi Lai
Tanel Trepp: Startup kogukond
Projekt võtab aluseks Tartu mastaabi ning ümbritsevaga arvestades pakub välja startup-küla, mis mõeldud alustavatele ettevõtetele – alternatiivi ühe suure hoone rajamisele. Strateegia koosneb reeglitest, mille keskmes on seltsimajad ning elu ja töö ühikud. Selline lähenemisviis lubab külal juhtida oma arengut ja kasvada järk-järgult vastavalt oma edule. Lahendus loob võimaluse mitmekesisema keskkonna tekkeks, mis sobib erinevatele olukordadele ja inimestele.
Juhendajad: Andres Alver ja Indrek Rünkla
Retsensendid: Tõnis Arjus ja Vaido Mikheim
Liis Uustal: Ruum ja mäng
Liis Uustal suunab oma magistritööga inimesi mõtlema teadlikumalt mängu olemusele ning ruumi ja mängu omavahelistele seostele. Täna on mäng suuresti kolinud füüsilisest ruumist virtuaalsesse. Kuidas leida üles füüsilise ruumi trump ning kombineerida see digiruumi võimekusega? Liis Uustal paigutab oma küsimused ja analüüsi Rummu alevikku, kus kunagi vangide jaoks ehitatud keskkonda enam vaja pole. Sealne lukustatud territoorium ei suuda hoida külastajaid eemal, sest jõude seisval alal on potentsiaal olla tõeline mänguruum – ootamatu ja vahelduv.
Juhendajad: Markus Kaasik ja Andres Ojari
Retsensendid: Liina Unt ja Tomomi Hayashi