Ehe ja sepis

Eesti Kunstiakadeemia koolitab ainsana Eestis bakalaureuse- ja magistritasemel ehte- ja sepakunsti professionaale. Erialaõpe pakub üliõpilastele võimalikult laiapinnalist haridust, annab praktilised oskused, kujundab nende eetilist hoiakut ning toetab noorte kunstnike loovust. Eelkõige käsitletakse ehet ja sepist kui kontseptuaalset filosoofiliste maailmade kandjat, mis on aktiivselt dialoogis ümbritsevaga. Oluliseks peetakse oskust mõtestada ehte- ja sepakunsti kaasaegses kunstielus ning sellega dialoogi astuda.

Ehte- ja sepise õppesuundade eesmärgiks on üldhumanitaarse haridusega, visuaalselt võimekate ning hea erialase eneseväljendusoskusega professionaalide ettevalmistamine. Õppes peetakse oluliseks individuaalset lähenemist, loomingulist keskkonda ning koostööd, seda nii koolisiseselt kui ka professionaalidega väljastpoolt.

Õppekava
Ehe ja sepis on kaks neljast erialast (õppesuunast) ühendõppekaval Klaas, keraamika, ehe ja sepis. Sisseastumiskatsed on õppekava erialadel ühesugused. Esimesel semestril õpivad kõigi õppesuundade üliõpilased koos. Tehakse sissejuhatus erialasse, aga ka joonistamisse, värviõpetusse, kompositsiooni, teooriasse. Alates teisest semestrist on õpe eelkõige erialapõhine, aga mõndagi toimub õppekaval ühiselt. Koondõppekava annab võimaluse tutvuda erinevate lähenemiste, materjalide, tehnoloogiate ja töökodadega ning kasutada neid kõiki oma projektide teostamisel. Samuti on võimalik teha koostööd teiste õppekavadega nii disainiteaduskonnas kui akadeemias laiemalt.

Ehte- ja sepakunsti bakalaureusetaseme õppesuundade mahust ligi poole moodustab erialaõpe. Erialaainete eesmärgiks on arendada loomingulise stuudiotöö oskusi ning anda võimalus oma võimeid vastavalt individuaalsetele eeldustele ja huvidele rakendada. Eriala sissejuhatavad kursused annavad ülevaate peamistest tegevussuundadest, baasoskused kullassepa-, sepise- ja metallitehnoloogiates ning teadmised ohutustehnikast ja töökojaeetikast. Komplekssete erialaprojektide seas on nii kontseptuaalse, funktsionaalse kui ka väikeseeria fookusega projekte, mida tehakse koostöös ettevõtetega.

Õppe oluline osa on ka tehnoloogiakursused, mida on erialaspetsiifikast tingituna väga laias skaalas alates klassikalistest kuni kaasaegsete digitehnoloogiateni. Meistriklassid on mõeldud täiendamaks spetsiifilisemaid ja alternatiivsemaid erialaseid oskusi.

Külalisõppejõudude juhendatavad meistriklassid annavad üliõpilasele erinevate hoiakute ja töövõtete rakendamise kogemuse tema enese loomingus. Praktiline töö toimub töökodades stuudioõppe vormis ning kaalukas osa on ka iseseisval tööl.

Magistritasemel on põhirõhk loomingulistel projektidel ja kriitilisel kontekstianalüüsil, orienteerumaks kiirelt muutuvas kultuuriruumis.

Ehte ja sepise osakonnal on koostöösuhted arvukate välisülikooliga, mis hõlmab nii õppejõudude liikumist kui ka üliõpilasvahetust. Enamik tudengitest viibib õpingute jooksul vähemalt ühe semestri välisõppes või -praktikal.

Lisaks on Eesti Kunstiakadeemia ehte ja sepise õppesuunad loonud eriala lõpetanud noortele kunstnikele, aga ka väliskunstnikele residentuuriprogrammi ehk võimaluse loomingulises keskkonnas süvenenult töötada. Osakonnas resideeruv kunstnik võib kasutada kõiki töökodasid, tehnoloogiaseadmeid ja meistrite abi, soovi korral konsulteerida õppejõududega ning tal on töökojas oma isiklik töökoht. Osakonna poolt oodatakse, et kunstnik oleks avatud, tutvustaks tudengitele oma töid ning nõustaks neid vajadusel.

Ehte- ja sepakunsti eriala lõpetajad osalevad kunstnike ja disaineritena aktiivsetelt rahvusvahelises kunstielus. Paljud neist on loonud oma kaubamärgi, osalenud edukalt näitustel, konkurssidel ja viibinud residentuurides. Vilistlased, kellele pakub huvi eriala areng, panustavad sellesse ka kirjutades, loenguid andes ning tööga haridus-, kunsti- ja kultuurivaldkonnas.