Keraamika
Eriala on valik õppekaval Klaas, keraamika, ehe ja sepis
Erialaste oskuste hoidmine ja arendamine
Keraamikat on Eesti Kunstiakadeemias järjepidevalt õpetatud juba 1923. aastast alates. EKA keraamika erialal tegeletakse keraamikaga nii disaini kui kunsti suunalt, andes seejuures mitte ainult traditsioonilisi erialaseid teadmisi ja oskusi, vaid katsetades ka uusi tehnilisi võimalusi.
Mitmekülgne materjal
Savi ja sellest valmiv keraamika on materjal, mille omadused võimaldavad selle kasutamist väga erinevates valdkondades. Keraamika ümbritseb meid pea kõikjal nii tarbeesemete, sanitaarkeraamika, telliste kui ka seina- ja põrandaplaatidena. Keraamikat kasutatakse nii meditsiini- kui helitehnikas, aga ka kosmosetehnoloogia valdkondades.
Lisaks praktilistele kasutusaladele on savi kui plastilist eneseväljendust võimaldav materjal paelunud inimeste tähelepanu juba aastatuhandeid. Ka kaasaegsete kunstnike väljendusvahendina on savi viimasel kümnendil taas populaarseks muutunud.
Tudengite näitus Põhjala tehases 2020
Näitusel osalesid: Keidi Jaakson, Triin Türnpuu, Triin Lehismets, Jekaterina Burlakova, Sanna Särekanno, Katri Jürimäe. Juhendaja oli Ingrid Allik
3D saviprint suveakadeemia 2019
3D saviprindi suveakadeemia 2017
Eriala
Eesti Kunstiakadeemia keraamika eriala pakub eesti keelset keraamikaharidust, kus põimuvad disain ja kunst, puupõletus ja 3D-saviprintimine. Tihedad rahvusvahelised suhted, välistudengite huvi, EKA keraamikaosakonna vilistlaste esinemised ja auhinnad näitustelt ning konkurssidelt on erialaõppe taseme näitajaks.
Keraamika osakonna õppejõud on oma eriala tunnustatud meistrid ja kunstnikud. Osakond on aastate jooksul loonud märkimisväärselt tihedad suhted erialainimestega üle maailma. Keraamikud on üks pere, keda seob kirg ja huvi materjali vastu.
Õppekava
Keraamika eriala saab õppida nii bakalaureuse- kui ka magistritasemel. Bakalaureusetaseme ühendõppekaval Klaas, keraamika, ehe ja sepis on keraamika üks neljast erialast (õppesuunast). Sisseastumiskatsed on õppekava erialadel ühesugused.
Esimesel semestril õpivad kõigi õppesuundade üliõpilased koos. Saadakse ülevaade õppekava erialadest ja algpädevused joonistamises, värviõpetuses, kompositsioonis. Alates teisest semestrist on õpe eelkõige erialapõhine, aga mõndagi toimub õppekaval ühiselt. Koondõppekava annab võimaluse tutvuda erinevate õppemeetodite, materjalide, tehnoloogiate ja töökodadega ning kasutada seda oma projektide teostamisel. Samuti on võimalik teha koostööd teiste erialade ja töökodadega nii disainiteaduskonnas kui akadeemias laiemalt.
Bakalaureusetaseme õppemahust ligi poole moodustab erialaõpe. Õppes on oluline koht mitmekülgsel erialasel ettevalmistusel loominguliseks stuudiotööks ja individuaalseks arenguks. Õpitakse tarbe- ja vabavormide kavandamist ja valmistamist, glasuuride tehnoloogiat, keraamika ajalugu jpm. Kursuste raames omandatakse oskusi erinevates savi vormimise ja valamise tehnikates, kipsitöös ja 3D-printimises, aga ka enda tööde esitlemisel ja näituse korraldamisel.
Komplekssete erialaprojektide seas on nii kontseptuaalse, funktsionaalse kui ka väikeseeria fookusega projekte, mida võimalusel tehakse koostöös ettevõtetega.
Ollakse avatud erinevatele huvidele ja tehnoloogiatele, mida keraamika pakub. Seetõttu on erialaainetes õpetamismeetodiks enamasti individuaalne juhendamine.
Osakonna rahvusvahelised kontaktid ja koostööprojektid ning igakülgne toetus võimaldab üliõpilastel osaleda rahvusvahelistes vahetusprogrammides.
Magistritaseme õpe toimub paralleelselt eesti keelsel õppekaval Taidestuudium ning inglise keelsel õppekaval Crafts.
Kellena saab töötada?
Keraamikaosakonna vilistlased loovad endale sageli ise töökoha, asutades väikeettevõtte. Paljud neist osalevad kunstnike ja disaineritena rahvusvahelises kunstielus – näitustel, residentuurides, konkurssidel.
Levinud on ka võimalus töötada huviringi juhendajana või end täiendada ja saada keraamika õpetajaks üldhariduskoolis. Keraamika osakonna vilistlased õpetavad keraamikat ka mitmes ametikoolis.
