Karjäärilood

 

Õpingute periood EKAs:

1994-2011

Kas/kus oled end täiendanud?

Peale doktoriõpinguid on mind täiendanud erialane töö erinevates maailma nurkades.

Kuidas ennast hetkel ametialaselt kutsud?

Disainer

Mida väärtustad EKAst saadud hariduse juures kõige rohkem? 

Laiapõhjalisust

Millise olulise teadmise/teadmised võtsid kaasa oma õpinguaastatest? 

Et ideid võib olla miljon, aga lõpuks määrab ainult tegutsemine.

Kirjelda oma karjääriteekonda! 

Pidev areng, lahenduste otsimine, rännak erinevatesse paikadesse. Ma ei tea, kas seda karjääriks saab nimetada, olen alati lähtunud soovist mõista maailma toimimist ja anda oma panus arengusse.

Milline on olnud senise karjääri kõige madalaim hetk? Aga tipphetk? 

Ega ei olegi. Arvan, et igasugune karjäärijutt on ebavajalikku pinget tekitav. Oluline on teha asju mis teevad sind õnnelikuks. Õnnetundega saab ka mõõta edu ja mitteedu.  

Milliseid olulisi õppetunde oled karjääri jooksul saanud ja soovid teistega jagada?

Kui sind midagi huvitab, siis ära anna alla. Läbikukkumist ei ole olemas. Iga takistus on selleks, et midagi uut teada saada ja siis targemana edasi minna.

 

Õpingute periood EKAs:

1984 – 1991, tööstusdisaini osakond 2 aastat
Moedisaini osakond 5 aastat

Kas/kus oled end täiendanud?
London Central Saint Martins College of Art  (University of Arts London), MA Fashion Womenswear 2004-2006 

Kuidas ennast hetkel ametialaselt kutsud?
Kunstnik ja disainer

Mida väärtustad EKAst saadud hariduse juures kõige rohkem?
EKAst  tolleaegse nimega Kunstiülikoolist saadud haridus oli parim kunstiharidus mida võib ette kujutada – isemõtlemist, vabadust ja individuaalsust soosiv, põhjalik, aeglane ja süvitsi minev. Grupid olid üliväikesed ning õppejõududega isiklikku suhtlust võimaldavad – suur luksus! Õppisin seal 7 aastat, algul tööstusdisaini ning seejärel moodi. Kui õieti mäletan, siis kogu selle aja jooksul (peaaegu vist iga päev) toimus joonistamine, 2 x nädalas maalimine, mis oli fantastiliselt arendav. Iga päev hilisõhtuni ja vahel kogu öö sai töötada moeosakonna õmblusruumis ning kõik õppejõud olid alati valmis aitama ja õpetama, isegi kui sa polnud nende grupis. Valitses selline mõnus positiivne anarhia ja kõikvõimalikkus. Üliväga väärtustan ka seda, et mu õppejõududeks olid oma ala tõelised tipud: graafik Kaljo Põllo, rõivatehnoloog Jüri Siim, kunstiajaloolane Jaak Kangilaski, filosoof Mart Raukas, egüptoloog Sergei Stadnikov, maalikunstnik Tiit Pääsuke, disainer Bruno Tomberg jt. Hierarhia puudumine EKAs on tore, sest Eesti kunstimaastik on väike.

Millise olulise teadmise/teadmised võtsid kaasa oma õpinguaastatest?

Sain teadlikuks, et aja planeerimine on ülioluline ja et inimese võimel mitu ööd üleval olla ja seejuures adekvaatsel tasemel midagi disainida või joonistada on piirid. Kahe ööga puudu olevaid töid järgi teha ei ole alati võimalik. 

Õppisin ka et õppejõududel ei ole tingimata õigus. Tööstusdisaini osakonna joonistusõpetaja arvas, et mind tuleks välja visata, sest ma ei oska joonistada. Palusin seejärel graafik Kaljo Põllult luba tema tunnis käia. Ta alati julgustas ja kiitis mind ning suhtus soojalt ning peagi olid mul joonistamises vaid head hinded. 

Tänuga mõtlen ka õppejõud Jüri Siimule, kelle käe all õppisin õmblema üleriideid ja pintsakut – nii vajalik oskus moedisainerile. 

Kirjelda oma karjääriteekonda!

Minu esimene ametlik töö peale Kunstiülikooli oli kostüümide kujundamine Mati Undi teatritükkidele Draamateatris ja Linnateatris. Tegin kostüümid vist 8-le lavastusele. 1993 palus Tiina Kruus mul kirjutada artikkel Pariisi moenädalast, mida külastasin. Tänu Tiina Kruusile sai minust pikaks ajaks moeajakirjanik, illustraator ja stilist. Olin ka Eesti Ekspressi moelisa “Anne” ning hiljem “Mimi” moetoimetaja. Olen ka toimetanud televisioonis moesaadet. 90ndatel hakkasin organiseerima Tallinnas disainiturgu ning 2002ndatel avasime koos sõpradega esimese eesti disaini poe Nu Nordik, mis töötas 18 aastat. Olen kirjutanud 2 raamatut, ühe moeraamatu “Ma armastan moodi lastele” ja teise raamatu, bestselleri “Minu London”, mis räägib mu värvikatest õpingutest Londoni Saint Martinsi College moemagistrantuuris. Olen töötanud pikalt ka illustraatorina, Eesti Ekspressile ja LHV pangale. Töötan ka õppejõuna EKAs ning Tartu Pallases. Alates Kunstiülikooli lõpetamisest on mul alati olnud Tallinnas oma stuudio, ning olen teinud vahelduva eduga kollektsioone, disaininud eraklientidele ja tegelenud moegraafika loomisega. 

Milline on olnud senise karjääri kõige madalaim hetk? Aga tipphetk?

Karjääri madalaim hetk oli ilmselt poolteist või 2 aastat tagasi, kui korraga leidsid aset suured ja rasked isiklikud ja töised situatsioonid ning muutused, mis loomingusoovi väga pikaks ajaks täiesti alla tõmbasid. 

Üks esimesi tipphetki oli aastal 1993 kui mu kollektsioon võeti müüki Pariisi butiiki Magic Circle. Olin kollektsiooni viinud sinna kohvris, reisides Eestist Pariisi 3 päeva liinibussis. Järgmisel päeval rippus mu dekonstruktsioonist inspireeritud kollektsioon juba aknal ja müüs väga hästi. 

Palju rõõmu oli ka siis kui sain 2000ndal aastal Väikese Nõela disainipreemia ja samuti osalemised eri näitustel – New Nordic Fashion Illustration projektis ning mu personaalnäitus HOP galeriis. Ülimaagiline oli alati ka see hetk, kui LHV pank riputas välja oma iga-aastase jõulubanneri, majasuuruse hiidplakati minu illustratsiooniga. Käisin neid hilisõhtul lumesajus vaatamas ja oli väga sürreaalne, et mu joonistus sellises mõõtkavas kesklinnas väljas on.   

Milliseid olulisi õppetunde oled karjääri jooksul saanud ja soovid teistega jagada?

• Tee oma tööd alati kõige kõrgeimate standardite järgi, nii hästi kui suudad. 
• Ole inimeste vastu sõbralik, viisakas ja kena, sest kunagi ei tea, kellest võib saada su klient või koostööpartner. 
• Ajaplaneerimine ja õigeks ajaks tööde tegemine on üks olulisemaid oskusi.   
• Kui tundub, et ei ole olemas teed mida mööda edasi minna, siis raja oma tee endale ise. 
• Ära tee kellelegi tasuta “katsetöid” ega osale tasuta konkurssidel. Kui sul palutakse teha mingi proovitöö, siis küsi kohe kas oled ainus kandidaat. Kui ei, siis teata neile oma proovitöö tegemise hind. Tasuta tööd ei pea tegema. 
• Väärtusta oma tööd ja pane sellele õiglane hind, arvestades sinna sisse ka maksud, stuudio üür, kommunaalid jne.

 

Õpingute periood EKAs: 

1992-1997

Kas/kus oled end täiendanud?

Täiendanud olen ennast pigem ettevõtlusvaldkonnas, turunduses.

Kuidas ennast hetkel ametialaselt kutsud?

Rõivadisainer, ettevõtja

Mida väärtustad EKAst saadud hariduse juures kõige rohkem?

Loomingulisust, ideede avarust, terviku ja tähenduse leidmist loometöös.

Millise olulise teadmise/teadmised võtsid kaasa oma õpinguaastatest?

Rõivadisain on kunst.

Kirjelda oma karjääriteekonda!

1998 asutasin oma rõivabrändi ja tegutsen selle kallal tänaseni.

Milline on olnud senise karjääri kõige madalaim hetk? Aga tipphetk?

Nii tipud kui ka langused sõltuvad üldjuhul sotsiaalsetest olukordadest ja hetke majandusseisust.

Milliseid olulisi õppetunde oled karjääri jooksul saanud ja soovid teistega jagada?

Karjäär on olnud teekond ja pidev areng, mis otseses seotuses ühiskonnas toimuva ja ajas muutuvate väärtustega. Oluline on enda jaoks leida tõde, ainult siis saab see olla usutav ka teiste jaoks.