Kolmeaastase programmi vältel läbisid sisearhitektuuri eriala bakalaureuseõppe tudengid tiheda teooria- ja praktiliste erialaainete tsükli, omandasid kutsepädevusi praktikatel nii Eestis kui välismaal ning täiendasid end ülikoolides mujal Euroopas.
2022. aasta kevadel lõpetanud lend on sisearhitektuuri eriala jaoks tähelepanuväärne, sest esmakordselt pälvisid õppekava lõpetanud ametliku kutsekvalifikatsiooni (Sisearhitekt, tase 6), mis andis neile õiguse osaleda kohe pärast kooli lõpetamist meeskonnaliikmena erinevate sisearhitektuuriprojektide juures ning ühtlasi hea võimaluse liikuda edasi kõrgemate kutsetunnistuste suunas.
Sisearhitekti „meistrieksam“ ehk bakalaureusetöö jagunes 2022. aasta kevadel portfoolioks ja näituseks. Töö esimeses faasis panid tudengid arhitekt Roland Reemaa juhendamisel kokku oma erialaseid kogemusi ja oskuseid tutvustava portfoolio. Oma projektide kogumiku koostamisel pidi iga õpilane reflekteerima enda kui sisearhitekti professionaalset taset, esitlema ruumilisi probleeme, protsesse, ideid ja lahendusi visuaalselt, kirjasõnas ja verbaalselt ning tõestama enda valmisolekut iseseisvaks loominguliseks tööks valitud erialal tulevikus. Portfoolio keelelist külge ja autoripositsiooni sõnastamist juhendas arhitekt ja kriitik Margit Mutso ning graafilist disaini ja küljendust Jaan Evart.
Töö teise etapi ülesandeks oli koostada ühe oma kaastudengi portfoolio põhjal näitus. Väljapaneku aluseks tuli üliõpilasel valida oma kaaslase portfooliost välja üks disainiprojekt või meelis-motiiv, mille ümber ehitada näitus kui terviklik ruumikogemus.
„Galeriiks“ valisime 1937. aastal avatud Kopli rahvamaja, kirju ajalooga sopilise kultuuri- ja haridustempli, mis nõukogude ajal teenindas sõjaväge ja 90ndatel erakõrgkooli, kuid mis 2019. aastast kuulub Salme kultuurikeskuse haldusalasse ja tasahilju taas linlasi kokku toob.
Näituse koostamine ja kujundamine sedavõrd nõudlikus ajaloolises interjööris oli tudengitele suur väljakutse, mis andis aimu paljudest teemadest, millega sisearhitektidel tuleb rinda pista. Lisaks uute ruumide kujundamisele oodatakse sisearhitektidelt üha enam jätkusuutlikku panust olemasoleva ruumipärandi ümbermõtestamisel ja hääbuvate kohtade uuele elule äratamises. See hõlmab nii lahenduste otsimist rahvastikurändest tingitud tühjenevatele Eesti asulatele, kuid miks mitte ka oma nõu ja jõuga sõjast räsitud Ukraina ülesehitamisele kaasa aitamist.
Näituseprojekti juhendasid kunstnikud Neeme Külm ja Johannes Säre.
Näitust sai külastada kokku kolmel päeval, esimesel päeval toimus ruumides ka bakalaureusekraadi kaitsmine.
Kaameraga liikus näitusel Martin Siplane.
Näitus meedias: Tüüne-Kristin Vaikla, “Poeetilise ruumi äratamine”, Sirp.