Eeros Lees. Kaevekihi kehastumine. Asenditest seismise ja lamamise vahel
MAGISTRITÖÖD 2022
Semele Kari
Vahekasutus kui rändhõive. Tondi 57 kasarmu näitel
Oma töös teeb Semele ettepaneku Tallinnas Tondi asuva endise sõjaväekasarmu vahekasutuseks, mis sisustaks hoone “ooteaega” ajutise vahekasutusega. Vahekasutuse projekti ettepanek koorub välja koostöös kohalike inimestega läbi ühise kohaloome. Lähtudes ühise ettevõtmise järeldustest keskendub Semele ajutise lahenduse loomisele – peagi kaduv maailm saaks viimast korda olla avatud loometööks läbi laiema publiku sekkumise.
Hetkel puudub Tondi elurajoonis koht aastaringseks suhtluseks naabritega: kasarmuhoone saaks vahekasutusetapis käivituda kogukonnakeskusena, vahendades inimeste ja omavalitsuse kontakti füüsilises ruumis. Vahekasutus, mis eelneb ajaloolise objekti lõpliku ehitusprojekti teostumisele, tutvustab inimestele sisearhitektuuri väärtuslikke pudemeid, mille säilitamisele tulevikus mõelda, pöörab tähelepanu visuaalsele esteetikale ja läbi selle tekitatud kogemusruumile.
Juhendajad: Tüüne-Kristin Vaikla ja Kaja Pae.
//
Martin Saar
Martini magistritöö eesmärk on õppida tundma Eestis praegu algklassides kasutusel olevat koolimööblit, analüüsida selle tugevusi ja nõrkusi, arutleda võimalike alternatiivide üle, korraldada sekkumisi klassiruumis ning visandada selle põhjal põhimõtted, mille järgi võiks tulevikus kavandada paremat koolimööblit. Heimtalis ja Vilsandil toimunud stuudiote käigus mõtestas Martin kohapealset ruumi kooliruumina ümber, otsides juba eksisteerivas ruumis väärtusi, mida õppimise ja õpetamise juures kasutada saaks. Lisaks mõtles ja ehitas Martin valmis “õpimasinaid”, mis mõtestasid õppimiseks vajalikku ruumi installatiivses vormis.
Läbi installatsioonide ja kooliruumidesse sekkumiste saabub magistritöös mõistmine kohaspetsiifilisuse, ruumi eripära, õppemetoodika ning muude kultuuriliste nüansside olulisusest, mis vajavad samaaegset tõlgendamist ja läbitöötamist hea tulemuse saavutamiseks.
Juhendajad: Jüri Kermik ja Gregor Taul.
//
Kaidi Org
Magistritöös püstitas Kaidi endale eesmärgi uurida Keila Mäe ja Liiva kortermajade piirkonna elanike ja ala kasutavate noorte vahelist lahkheli ja leida lahendus, kuidas vähendada tänavaruumi müraprobleemi ilma osapooli valimata.
Uurimistöö käigus kogus ta noorte ja
Keila linna kohalike arvamusi kvartali kasutusvõimaluste kohta ning leidis, et piirkond (tänavaruum, hooned ning sisehoov) koos
Keila Noortekeskusega on ideaalse kasutustihedusega ala, mida on võimalik arendada kogukonna tegevusteks.
Magistritöö väljundiks on pakkuda Mäe ja Liiva kvartali tänasele suletud alale uus mõtestatud ruumiline lahendus, et sellest saaks kogukonna keskus, mitmekülgseteks tegevusteks mõeldud paindlik ruum, mida saab kasutusele võtta eri vanuses inimeste vajadusi silmas pidades. Hoonete iseärasusi arvesse võttes oleks võimalik lisaks juba olemasolevale noortekeskusele luua juurde õppekeskus, infokeskus, ühiskontor, mängumaa, restoran, siserulapark ning tulevikus garaažiboksidest kujundada erinevatele huvigruppidele mõeldud kogukonnamaja.
Juhendajad: Tüüne-Kristin Vaikla ja Kaja Pae.
//
Ardo Hiiuväin
Olles olnud viimased 15 aastat aktiivne kogukonna liige, vöin ennast pärjata tiitliga – vilsandlane. Huvitavate jutuajamiste tulemusel sain ülesandeks saare kalmistu arendamine enda ölule vötta. Selle protsessi esimese linnukesena kerkis surnuaia uuele kolumbaariumi alale märgiline tudengitöö „Pesa”.
Inspireeriv ja öpetlik teekond projekti algusest kuni rajatise valmimiseni tekitas soovi matuste ja matmisega seonduvaga pöhjalikumalt edasi tegeleda. Magistritöö olnud suur enese harimine ja enda maailmapildi kujundamine. Magistritöö eesmärk on välja pakkuda vilsandlastele tampsavist kolumbaariumi lahendus, mis vöimaldaks jälle saada maetud ja puhata kodusaare mullas.
Eesmärgi täitmiseks tutvun ja analüüsin eestlaste matmiskombeid ja tavasid. Pöhiline röhk läheb tuhastus- ja urnimatustele, nende ajaloole ja arengutele Eestis. Kindlasti on oluline osa tööst kolumbaariumi kui tüpoloogia tutvustamine, sest nagu töös välja tuleb, siis on tegemist üsna vähelevinud möistega.
Olulise osa tööst moodustavad materjalid ja katsetused. Asukohapöhise lähenemise eelduseks Vilsandi kontekstis on oluline materjalide keskkonnasöbralikkus. Vilsandi saarele – kohale, mis on olnud looduskaitse sünni hälliks Läänemere piirkonnas – oleks ebaeetiline kasutada materjalina tööstulikult toodetud ehitusmaterjale. Viimasest on tingitud ka minu valikud – tuhk ja tampsavi. Löpptulemusena välja pakutav tampsavist kolumbaariumi lahendus Vilsandi olemasoleva kalmistu laiendusele on keskkonnasöbralik ja minimalistliku disainiga ning arvestab olemasoleva looduse ja väärtustega.
Juhendajad: Jüri Kermik ja Gregor Taul.
//
Triin Juhanson
Triinu magistritöö uurib privaatsusega seonduvaid probleeme ja selle seoseid enese eksponeerimisega. Samuti seda, mida kujutab endast privaatsusvajadus ja kuidas see väljendub digitaalses ruumis. Igal inimesel on olemas nn digikaksik, tema andmete, eelistuste, tegevuste ja oskuste kogum virtuaalses ruumis. Selliseid digikaksikuid on loodud ka hoonete, eriti väärtuslike hoonete kohta.
Metahall on ühe sellise väärtusliku, Eesti kultuuriruumiga seotud hoone – Tallinna Linnahalli – omamoodi digikaksik. Sellise ruumi tingimustes on oluline privaatsuse kaitsmise küsimus, kuna privaatsus on ohus just digitaalses keskkonnas. Metahall ei ole Linnahalli koopia, vaid selle digitaalne peegeldus. Privaatsuse probleemiga tegeletakse seal läbi õpetlike ruumiliste etüüdide, mis võtavad vaatluse alla ühelt poolt Linnahallile omaseid elemente ja teiselt poolt püüavad neid ära kasutades suurendada privaatsust.
Juhendajad: Tüüne-Kristin Vaikla ja Kaja Pae.
//
Eeros Lees
Eerose magistritöö suunab tähelepanu istumisele kui tegevusele, mille diapasoon jääb seismise ja lamamise vahele. Töö lähtub arusaamast, et istemööbel on eelkõige kehapikendus ning ümbritsev keskkond ja loodav disain peab toetama inimese valiku- ja otsustusvabadust nii liikumisel kui ka asendite asendamisel.
Põhiline fookus väljendub isiklikul kontseptsiooniarendusel, mis on omavahel põimunud lugu kuuest aktsioonist. Alguspunktiks on keha kui meie esimene tehniline töövahend protsessi algatamisel, läbiviimisel ning lõpptulemuse vahetul kogemisel. Läbiv meetod ja metafoor, mille kaudu kogu teekond lahti rullub, on kaevamine.
Juhendajad Gregor Taul ja Jüri Kermik.
//
Kadri Benrot
Alateadlikult kiputakse puhkuse väärtust ja mõju alahindama, arvates, et edukuse taga peitub raske töö ning eneseohverdused. Paraku on erinevad teadusuuringud näidanud, et sageli tekivad tööalaste probleemide lahendused hoopis puhates, mitte pidevalt töötades. Kadri eesmärk on välja selgitada pausi ja puhkealade vajalikkus ning väärtus töökeskkonnas ja kujundada saadud analüüsile töine keskkond koos puhkeala väärtustava kasutusega. Analüüsitakse erinevaid meeli ergastavaid pausi vorme, mis aitavad kaasa töö produktiivsusele ja selle kestvusele tööpäevas. Keskendutakse individuaalsetele ja koospuhkamise variantidele.
Disainprojektis katsetab Kadri, kas väiksema kontoriruumi sihtotstarvet annaks muuta selliselt, et kaetud oleksid nii eri laadi tööde tegemise kohad kui ka puhkepausi võtmise nurgad, ja kuidas seda teha, pidades silmas ala väiksust? Töö on suunatud eelkõige töötajatele ning nende tööpäeva paremaks kujundamisele, kuid kui töötajad on rahulolevad ja õnnelikud, on kogu protsessist võitnud ka tööandjad. Kokkuvõtvalt: see on mõlema osapoole võit.
Juhendajad: Tüüne-Kristin Vaikla ja Kaja Pae.
//
Mirell Ülle
Mirell uurib siseruumi kehvadest materjalidest tulenevaid tervise- ja keskkonnaprobleeme ning analüüsib materjali ja ruumiloomega seonduvaid mõtte- ja käitumismustreid, otsides vastust, kuidas murda harjumuspäraseid mõttemalle ning jõuda tervisliku ruumiloomeni.
Mirelli oma sõnadega: “Vaadeldes inimese suhet teda ümbritseva keskkonnaga mitmest aspektist, lisades teemale kihte ning katsetades disainiprotsessis erinevate väljunditega, mõistsin, et minu küsimusele ei ole vastust, mis mahuks ühte magistritöösse. Lahendusena näen terviklikult ruumiloome erinevatesse protsessidesse sekkumist. Vaja oleks põhjalikku muutust ühiskonnas. Vaja oleks revolutsiooni. Üheks olulisemaks võtmekohaks on keskkonnadisaini teadmiste, oskuste ja pädevuse edendamine üliõpilaste, lõpetajate ja spetsialistide seas. Seda nii ülikoolihariduse, mitme organisatsiooni koostöö kui aktivismi kaudu. Magistritöö väljundina võtan ette viimase ning loon veebilehe prototüübi, mis keskendub teadlikkuse tõstmisele ning aitab orienteeruda, mida materjalivaliku puhul vältida, kasutada ja kuidas kasutada.
Juhendajad: Jüri Kermik ja Gregor Taul.
//
BAKALAUREUSETÖÖD 2022
2022. aastal lõpetas EKA sisearhitektuuri eriala bakalaureuseõppe üheksa noort ruumiloojat näitusega Kopli rahvamajas. 2022. a. lend oli eriala jaoks tähelepanuväärne, sest esmakordselt pälvisid õppekava lõpetanud ametliku kutsekvalifikatsiooni (Sisearhitekt, tase 6). Bakalaureusetöö jagunes portfoolioks ja näituseks. Töö esimeses faasis panid tudengid arhitekt Roland Reemaa juhendamisel kokku oma erialaseid kogemusi ja oskuseid tutvustava portfoolio. Töö teise etapi ülesandeks oli koostada ühe oma kaastudengi portfoolio põhjal näitus. „Galeriiks“ oli sedapuhku 1937. aastal avatud Kopli rahvamaja.
//
Karmen Eller
Portfoolioga soovin näidata oma erialaprojekte bakalaureuse õppeaja jooksul, mis mind kõige enam erialaselt arendasid. Näitusel kogeb külastaja Marit-Brit Tamme kristeldustest inspireeritud kaootilist ruumi, mis käsitleb ärevust ja selle maandamist.
//
Kätlin-Karin Lond
Portfoolio
Minu portfoolio on ruudulise vihiku formaadis, sest see aitab põimida tehnilist maailma loomingulisega ja jätab vabadust autorina isiklikult sisse kirjutada või joonistada.
Näitus
Visuaalse ja helilise ruumikogemuse loomine läbi Anet Lukase loomeprotsessi käigus sündinud Ipad joonistuste.
//
Viktoria Ugur
Portfoolio
Portfoolios toon esile enda tugevamad küljed läbi eriilmeliste projektide. Oma stiili mul pole ja võib olla ei tekigi, sest maailm on pidevas muutumises ja ajaga tuleb kaasas käia.
Näitus
Külastaja saab Karmen Elleri valgusinstallatsioonist lähtuvalt erilise ruumikogemuse pimeduse, laserkiire ja helivibratsiooni Koosmõjul. Vaatepilt on meditatiivne – nii võidki end unustada vaatama seinal toimuvat laserimängu.
//
Marit-Brit Tamme
Portfoolio
Minu portfoolio kujundus on inspireeritud ajakirjade kujundusest.
Näitus
Minu näitus, mis lähtub Laura Tõru portfooliost, on kaastudengite töödele justkui lavakardin.
//
Eliisabet Valmas-Romanov
Portfoolio
Minu portfoolio on väga mitmekesine kogum läbi kolme aasta tehtud töödest, millesse on lisatud ka isiklikemaid projekt ja kogemusi. Füüsilise portfoolio kaks kõige olulisemat eesmärki olid minu jaoks esiteks see, et seda oleks mugav käes hoida ja läbi vaadata ja teiseks maksimaalne kvaliteet.
Näitus
(V)algus sümboliseerib nii meie bakalaureusekraadi ehk suure etapi lõppu kui ka seda, et meie kui lõpetajate jaoks on see ainult millegi uue ja parema algus. Installatsiooni keskmeks on Maria Uiboaia portfooliost pärinev suur valge ese, mis on ümbritsetud sellele suunatud valgustitega tänu millele see annab edasi tunde, et antud ese ise ongi valguskeha.
//
Maria Uiboaid
PortfoolioMinu portfoolio on kooslus rustikaalsetest puiduhõngulistest projektidest ning orgaanilistest pehmematest vormidest.
Näitus
Väljapaneku inspiratsiooniallikaks on Eliisabet Valmas-Romanovi projektigraafika. Oma näitusel aja ja ruumi painutamisega mängides loon meeli painutava optilise illusiooniga ruumi, mis mõjutab iga vaataja taju erinevalt ning ootamatult.
//
Anet Lukas
Portfoolio
Minu portfoolio on teekond läbi kolme aasta, hõlmates endas nii suuremaid kui väiksemaid projekte andes ning annab ülevaate kolme aasta jooksul tehtust ja õpitust.
Näitus
Monica Mustjõe portfooliost lähtuva näituse puhul kujundan külastaja kogemust ruumis – seda, kuidas ruum reageerib külastaja liigutustele ning paneb märkama väiksematki heli.
//
Monica Mustjõgi
Portfoolio
Läbilõige sisearhitektuuri õppes kogetust, mille kujundust suunab võime tajuda esteetilist tasakaalu objektide vahel.
Näitus
Viktoria Uguri portfooliost inspireeritud naftatööstuse kui musta kulla romantika läbi polükarbonaadi perspektiivi.
//
Laura Tõru
Portfoolio
Portfoolios lõin tiheda kogumiku projektidest, mis näitaks minu mõtlemist ja oskusi erinevatest külgedest.
Näitus
Inspiratsiooniks võtsin töö, kus Kätlin-Karin Lond lasi end vabaks ja ei keskendunud perfektsusele. Panin sellele olukorrale omalt poolt veel vindi peale.
