Trine Tõniste. Kuidas materjal mõjutab disaineri sekkumist
2024. aasta juunis kaitsesid sisearhitektuuri osakonnas 11 tudengit oma bakalaureusetööd, mis koosnes portfooliost ja TASE näitusel esitletud loomingulisest projektist.
Lõputöid juhendasid Anna Kaarma, Grete Tiigiste, Jaan Evart (portfoolio), Malle Jürgenson, Ville Lausmäe, Veiko Liis ja Jüri Kermik (projekt).
Lõputöid hindas komisjon koosseisus Gregor Taul (esimees), Mariann Drell, Kristiina Voolaid, Merilin Tee, Peeter Klaas.
***
Elisabeth Perk
Elutoa tegu
Avalikes ruumides tekitab tihti “oma koha tunde” mitte läbilahendatud linnamööbel, väikeehitised või erinevad objektid, vaid hoopis kentsakamad ja tunnetuslikumad elemendid, Mõni mahaununenud müts, kaasahaaratud puuoks või kastanimuna, juhuslik iste või avatud aknast kostvad helid. Uurisin oma töös võimalusi neid kentsakusi keskkonnas vaadelda ja rakendada ning defineerisin “oma ruumi tekkimist” läbi “elutoa” mõiste. Esmalt viisin läbi vaatlusi, mille käigus kasutasin Aili Vahtrapuu poolt loodud linnaruumi uurimise märksõnu ja leidsin mõned kohad, mida inimesed kasutavad. Tegin omapoolseid katseid ja märkamisi neljas asukohas: Hiiul, Kivimäel, Koplis ja endise Tallinna Muusikakeskkooli territooriumil Nõmmel. Jäädvustasin keskkonna erinevaid vorme nii pildistades kui prügi korjates. Seejärel panin toime rea ruumilisi sekkumisi, mille käigus viisin varasemalt otsitud ja leitud vormid “uues kuues” tagasi keskkonda ning jälgisin, kuidas keskkond nendele muutustele reageerib.
Juhendaja Malle Jürgenson
*
Elle Marie Randoja
Neli aastaaega
Tunnen, kuidas mets on koht, kus tajub ilma muutumist enam. Mind inspireerivad vihmased, päikselised, tuulised ja tuisused ilmad, täpsemalt nende muutumine iga nädala jooksul. Sellest tuli idee luua paviljonid, mis loovad igast aastaajast ruumilised kogemused.
Kogusin hulgi omadussõnu, millest valikut tehes lõin süsteemi, kus sõnad said omadused, mis suhestusid nii inimese käitumise, vormi, ilmastiku, valguse, materjali, tunnetuse kui ka heliga. Joonistasin sõnadest ajendatult ideid seniks, kuni jõudsin arhitektuurivormideni, mis kõige paremini Eesti nelja aastaaega kirjeldasid. Paviljonides on kõik aastaajad püsivalt kohal, kus nendesse sisse minnes saab kogeda vastava aja väljendust.”
Juhendaja Ville Lausmäe.
*
Getter Pihlak
Jutud privaatsusest
Sügisel puutöökojas Pesa ehitades ja käelisele tegevusele keskendudes ei saanud ma kaasa mõelda, mis see privaatsus tegelikult on, mida otsisin ja pakkuda soovisin. Kus on privaatsus ja miks on see vajalik? Kas seda on võimalik saavutada avalikus ruumis ja mida selleks tarvis on? Kas ehitatud vormil on roll privaatsuse leidmisel? Kõigile nendele küsimustele lähenesin tooteanalüüsina lõputöös, mille jaoks läks Pesa EKA peale rändama ja kasutajakogemust koguma.
Portfoolio tegemisel nägin seost projektide ja varasemate eluaastate vahel, nähes kõike pideva teekonnana. Kuna mulle meeldib teisi inspireerida, on projektide vahele pistetud vabavormilisi haikusi ja erinevaid joonistusi, et saata lugeja uute mõtete otsingutele.
Juhendajad Jüri Kermik ja Veiko Liis.
*
Harold Kiisler
Kuidas sünnib arhitekt?
See on teekond läbi arhitektuuri: individualismi loomine, arhitektuuri tõlgendamine, identiteedi peegeldus – visioon, manifest ja kriitika.
Need on minu arvamused ja tõekspidamised kunstist, disainist ja arhitektuurist, mille käigus loon oma keele, luuletan kunstis ja toon kokku inimesi.
See on minu idiom.
Tere tulemast minu maailma.
Juhendajad Veiko Liis ja Jüri Kermik.
*
Jaan Repnikov
Tasakaal
Idee sai alguse minu jaoks sentimentaalsest kohast – mu vanaema korterist. Sellega seotud mälestustega on põimunud kokku mu vanaema lahkus ja tema võimaldatud vabadus olla mina ise. Aja möödudes mina kasvasin ja muutusin, kuid korter on jäänud muutumatuna oma ajas kinni. Sellest tekkis soov luua korterisse tänapäevasem elustiil.
Mõeldes korteri sisustuse ja ülesehituse peale ning sellele, kuidas seda moderniseerida, sündis modulaarse mööblisüsteemi projekt, mis võimaldab sisustada tervet korterit.
Modulaarne kapisüsteem, millest saab luua isikupärast kunsti oma kodus, jättes elanikule loomingulise vabaduse. Süsteem on tehtud minimalismi stiilis, kasutades kahte materjali: 19mm x 19mm puitprussid ja 25 mm x 25mm metallist nelikanttorud.
See lahendus pakub avarust ja valikuvõimalust oma pesa sisustamisel. Sidumispunktid on tehtud metallist nelikanttorudest, moodustades 3 erinevat ühendusvormi.
Uue planeeringu eesmärk oli ruumi lasta rohkem päevavalgust ja muuta korter avaramaks, mida aitas saavutada tavamööbli asendamine modulaarse sisustusega.
TASE ehk lõputööde näitusel võtsin käed külge lähenemise, lastes igal külastajal proovida luua oma enda vajadustele vastavad lahendusi, meelepäraseid mööbliesemeid ja kunstilisi sisustuselemente.
See projekt võimaldas mul lähemalt tundma õppida metalliga töötamist ja aitas lihvida mu puutööoskusi.
Tänu sellele ma tean, kuidas käituda nende materjalidega ka tulevikus.
Juhendaja Ville Lausmäe.
*
Kristiina Kuusik
Hoolitsemine
Lõputöös eksperimenteerin erinevate looduslike materjalide ning tekstiili käsitsemise viisidega. Peamiselt vaatlen punumise meetodeid ning uurin mustrite tekkimist.
Töö sai alguse soovist sõbruneda ehitamise ja käelise tegevusega. Meetodiks valisin punumise ning katsetuste käigus leidsin enda isikliku seose käsitöö ja materjali eest hoolitsemise vahel. Punudes tekib vorm süsteemselt materjali põimides. Oluline on jälgida materjali omadusi ning selle järgi tuleb tunnetada, kui palju pinget sellele anda saab.
Olen materjali eest hoolitsemiseks kasutanud erinevaid võtteid ning katsetuste abil välja toonud ja digitaalselt töödelnud tekkinud mustreid. Lõpp Lahenduseks on ruumiline installatsioon, mille eesmärk on anda vaatajale mõtteid käsitöö, tekstiili ja looduslike materjalide kasutamiseks.
Juhendaja Veiko Liis.
*
Laura Movits
Näitus „Kuuluda kuhu“
Näitus „Kuuluda kuhu“ koosneb viiest installatsioonist, millest igaüks põhineb minu kirjutatud poeetilisel tekstil. Näituse asukohaks on hoone Eesti Kunstiakadeemia kõrval, aadressil Põhja pst. 2. Sekkusin olemasolevasse ruumi minimaalselt ja tunnetuslikult, säilitades selle olemust ja hinge. Otsisin oma sõnadele ja otsingutele füüsilist vormi ja peagi kaduvale hoonele igavikku.
Juhendaja Malle Jürgenson.
*
Marleen Armulik
Klaastaara ringlus ja kasutusvõimalused ruumiloomes seinamaterjalina
Klaastaara ringlus ja kasutusvõimalused ruumiloomes seinamaterjalina on uuring, mille käigus soovisin mõista, milline on klaasi potentsiaal igavese materjalina. Projekti peamine eesmärk oli uurida, kas taarast oleks võimalik luua klaasplokke, mida kasutada sisearhitektuurse elemendina. Koostöös klaasiosakonnaga kaalusime erinevaid võimalusi klaasi taassulatamiseks ning vormimiseks, mis tõi meid valemini üks pudel võrdub üks klaasplokk.
Paralleelselt klaasplokkide valmistamisega, uurisin ka nende ajalugu, varasemaid kasutusviise ning tootmismeetodeid, et mõista, mis on juba tehtud ning kuidas sellest edasi minna.
Selle projekti laialdasem siht on näidata inimestele, et klaas saab olla enamat, kui aknapaketid ning tutvustada põgusalt klaasi kirevat ja mitmekülgset ajalugu.
Juhendaja Veiko Liis.
*
Mirjam Vaht
Sisearhitekti tööriist „Mudi | Interior Architect’s Tool „Mudi“
Tänapäeva sisearhitekti töö on muutunud aina rohkem virtuaalseks. Loominguline tunnetus võib ajapikku kaugeneda ja inimloomusele omane materiaalse maailmaga suhtlus tuhmuda. Kuidas hoida eesti sisearhitektid tippvormis, et arhitektuur oleks põnev ja elujõuline, sealjuures ka tehniliselt suurepäraselt teostatud ja sisearhitektid elurõõmsad?
Lahkasin sisearhitektide hingeelu ja uurisin lähemalt, kuidas tänapäeva sisearhitektid töötavad. Kaardistasin, kas ja kuidas leiavad nad tasakaalu arvutiga töötamise ja loomingulise vabaduse vahel. Kas loovustuhinat on võimalik mingil viisil ise käivitada või välja kutsuda?
Uurimuse tulemusena valmis puidust ja keraamikast vabavormiliste mudimisobjektide komplekt – sisearhitekti tööriist.
Juhendaja Ville Lausmäe.
*
Sven Samyn
Tuhk tuulde
Vernakulaare sisearhitektuur metropolis, kolmes osas.
Projekti käigus võtsin fookusesse kolm tööstus- ja lammutusjääki, et mõista nende taaskasutuse võimalusi interjööris. Eesmärk oli dešifreerida iseehitaja ja sise-arhitekti rolli jäätmepõhise vernakulaarse disaini kontekstis. Valitud materjalideks osutusid puit, savi ja keraamiline plaat.
Juhendaja Veiko Liis.
*
Trine Tõniste
Kuidas materjal mõjutab disaineri sekkumist
Iga materjal kõnetab isemoodi. On tema otsustada, mis võimalused disainerile annab või mis piirangud esitab.
Materjaliga koostöös leiame talle kuju, mis töötab kõige primitiivsema mööblieseme ehk taburetina.
Loometöö lõpusirgel astun sammu tagasi ja lasen materjalil protsessi üksi jätkata. Disain transformeerub ja vananeb, muutub ka selle mõte ja väärtus. Muutub disaineri sekkumise mõte.
Juhendaja Jüri Kermik.