Üheksa küsimusega toovad arhitektuuritudengid välja oma õppimist ja tegemisi EKAs, tõekspidamisi, ning eriala vahest isegi riukalikke nüansse. Õppeteekonna lõpusirgel vastab küsimustele Darina Nossova arhitektuuri ja linnaplaneerimise viimaselt kursuselt.
Darina Nossova
arhitektuur ja linnaplaneerimine
5. kursus (AL19)
_ _ _
1. Miks sind arhitektuur huvitab?
Mind on alati huvitanud suhe inimese ja tema kodukoha vahel, kuidas ruum ja kogukond teineteist mõjutavad. Sillamäel, kust ma pärit olen, on inimestel oma linnaga kompleksne suhe, midagi kirgliku armastuse ja masendava pahameele vahel, ja seda võib näha kohalike kultuuris ja meeles. Võib-olla osaliselt selle tõttu olen huvitatud valdavalt arhitektuuri sotsiaalsetest aspektidest.
2. Mis sul hetkel käsil on?
Magistritöö on praegu viimases faasis ning pühendan oma põhienergia sellele. Töötan ka Hundipea projekti tiimis, kus minu ülesandeks on uurida sotsiaalselt ja keskkondlikult jätkusuutlikke linnaplaneerimise strateegiaid ning pakkuda nende rakendamisvõimalusi Tallinna kontekstis.
3. Üks valearusaam sinu silmis arhitektuurist?
Arhitektuur ei piirdu hoonega ega pruugi ka hoonele keskenduda. Hoone väärtus peitub kõigepealt selle mõjus ümbritsevale kontekstile, ilma selleta pole mõtet disaini kvaliteedile hinnangut anda. Arhitektina võib tegeleda näiteks linnaplaneerimise ja selle strateegiaga, mitte hoonete projekteerimisega.
4. Lemmikprojekt EKAs? (miks?)
Kuna olen EKAs õppinud ainult magistriõppes, olen siin tegelenud väga piiratud arvu projektidega. Kuid arvan, et sellest sõltumata oleks mu magistritöö olnud kõige olulisemaks projektiks.
Vabadus valida just mind huvitavat teemat ning eelistatud projektiskaalat annab mulle kõvasti motivatsiooni. Lisaks, saan end väljendada lemmikviisil, ehk läbi skitside ja illustratsioonide.
5. Mis on EKA ajal pakkunud sulle kõige suurema emotsiooni?
Viimased nädalad enne suure projekti kaitsmist on eriti emotsiooniderohked. Ülisuur stress on õudne tunne, vahetpidamatu surve ajab natuke hulluks. Aga samas ei ole teist aega, millal sõprus tudengite vahel oleks tugevam. Stuudios peaaegu et elamine ja terrassil koos sõpradega rituaalne Rimi pizzade söömine on minu jaoks mingis mõttes nostalgilised.
6. Mis on sinu guilty pleasure arhitektuuris?
Käsitsi joonistatud plaanid ja lõiked. Ajaliselt see on väga ebaefektiivne, ja ei ole alati asjakohane. Kuid ma lihtsalt naudin seda protsessi nii väga, CAD-programmides töötamine on minu jaoks lihtsalt natuke igav.
7. Kui saaksid olla ühe maja autor, mis (või kes) see oleks?
Ei oska sellele küsimusele vastata, kuna kardan alati hoonete idealiseerimist. Muretsen, et meeldinud projektis peitub mingi suur viga, mida ma ei märka. Arvan, et see paranoia on mulle arhitektina pigem kahjulik, see segab inspiratsiooni otsimist ja eneseusku.
8. Nimeta üks film, raamat, laul või mis iganes, mis lugejale midagi arhitektuuri kohta õpetab?
Üks esimestest arhitektuuriraamatutest, mida lugesin, oli Torben Dahli Climate and Architecture. Minu meelest on see väga lihtsasti arusaadav, diagrammid on väga selged. Raamatust saab hea ülevaate rahvapärasest arhitektuurist, see näitab kuidas kohalik kliima, arhitektuur ja kultuur on omavahel seotud. Ka tänapäeva arhitekt peab arvestama kliima ja kultuuri eripäradega – rahvapärasest arhitektuurist saab palju õppida.
9. Inspireeriv piirkond Eestis, kus jalutada?
Ma soovitan, et igaüks valiks oma kodukandis koha, mis talle ei meeldi. Ja siis sealt mööda jalutades mõtleks, mis on täpselt viga ja kuidas seda võimalusel muuta. Kas see vajab suurt ümbermõtestavat projekti või pigem minimaalset sekkumist?
Darina portfoolio leiad sellelt lingilt.