Üheksa küsimusega toovad arhitektuuritudengid välja oma õppimist ja tegemisi EKAs, tõekspidamisi, ning eriala vahest isegi riukalikke nüansse. Helin Kuldkepp, 4. kursuse tudeng jagab muljeid oma põnevast teekonnast.
Helin Kuldkepp
arhitektuur ja linnaplaneerimine
4. kursus (AL19)
—
- Miks sind arhitektuur huvitab?
Arhitektuur ja laiemalt ruumiga tegelemine, ükskõik kui suures (või väikeses) skaalas, on tohutult mitmekesine ja erikülgne valdkond, kus tegutseda. Mind võluvad arhitektuuriõppe paindlik interpreteerimine ning lõputud võimalused, kuhu elus edasi liikuda. Üks kõige olulisemaid teemasid ühiskonnas on meie kõigi ühine ruum, kus eksisteerida. Näen, et arhitektuuri ja linnaplaneerimise õppimine on üks parimaid viise, kuidas ühiskonnale tagasi anda.
- Mis sul hetkel käsil on?
Olen lõpetamas 4. õppeaastat ja äsja sai esitatud 100 kodu projekt Keila linnas ja selle kõrvalt Tallinna Endla-Suur-Ameerika ristmiku ümberprojekteerimine. Mõlemad tohutult huvitavad ja rahuldust pakkuvad väljakutsed! EKA õppe jooksul olen tegelenud mitme erineva projektiga, otsides oma parimat viisi panustada sellesse valdkonda. Läbi on tehtud ja võidetud mitmed Garage48 puitarhitetkuuri teemalised häkatonid. Projekteeritud ja ehitatud on kaks varjualust-paviljoni. Mõni näituse kureerimine siin-seal… Õpe EKAs on tõesti mitmekesine, et kõik leiavad enda jaoks midagi. Viimasel ajal olen avastanud endas ka kirjutaja, mida näitab viimase aasta Maja artikkel. Üldiselt, EKAs õppides on pea kohe mitmed uksed valla arhitektuuris, sest kõik tipptegijad on meie õppejõud. Praegu töötan osalise koormusega 3+1 Arhitektide büroos ning mitu võistlust on ka kooli kõrvalt tehtud. Igatahes igav ei hakka!
- Üks valearusaam sinu silmis arhitektuurist?
Arhitektuur = majad. Ei saa olla kehvemat arusaama sellest erialast kui pelgalt majade ehitamisest. Ma olen jõudnud mõistmiseni, et arhitektuur peab tänapäeva raamistikus käsitlema kogu meid ümbritsevat ruumi. Mida rohkem jõuab laiemasse ühiskonna fookusesse linnaruum või keskkonnateema üldiselt, seda suurem rambivalgus on just arhitektidel ja linnaplaneerijatel. Me tegeleme hoonete, tänavate, maastiku, väljakute, avaliku ruumi, poliitikaga… Nimekiri on lõputu!
- Lemmikprojekt EKAs?
Kindlasti praegu valminud 100 kodu projekt Keilasse. See oli üle pika aja individuaalprojekt ning neljanda aasta lõpuks on pea kõigil tekkinud oma arusaamad ruumist ning ümbritsevatest süsteemidest. See oli ka suurepärane võimalus katsetada oma teadmisi enne kurikuulsat magistritööd.
- Mis on EKA ajal pakkunud sulle kõige suurema emotsiooni?
Tuues veidi nostalgiat sisse, mäletan ikkagi kõige eredamalt esimese kursuse varjualuse Paradiis projekteerimist, ehitamist ja lõpuks ka avamist. Mul oli tohutu privileeg luua oma esimese aasta välja mõeldud projekt ka füüsilises ruumis koos kogu oma kursuse abiga. Ühendas kõiki kursakaaslasi ühtseks tiimiks ning andis täiesti asendamatu kogemuse.
- Mis on sinu guilty pleasure arhitektuuris?
Projekti esitlemine ja graafiline disain – punkt! Ma olen veendunud, et projekt on täpselt nii hea, kui hea on esitlus ja esitaja ise. Tänu häkatonidele ja näiliselt lõpututele esitlustele igal semestril, olen välja rafineerinud oma esitlusstiili ja kõne tugevused. Projekt ei ole midagi väärt, kui seda esitleda ei oska, sest muidu keegi lihtsalt ei kuula sind.
- Kui saaksid olla ühe maja autor, mis (või kes) see oleks?
Kuigi tema arhitektuur on võrdlemisi aegunud praeguses kontekstis, imetlen kõige rohkem Taani arhitekti Arne Jacobseni töömetoodikat. Jacobsen oli selline arhitekt, kes disainis oma hoonetel kõike kuni viimse detailini. Peamiselt tuntakse teda pigem mööblidisainerina (nt Egg Chair), kuid ta tegi omale suure nime ka arhitektina. Ühe hoonena tooks välja tema suurprojekti SAS hotelli Kopenhaagenis, mille projekteerimisel disainis ta oma kõige kuulsamad mööbliesemed. Kindel inspiratsiooniallikas näitamaks, et arhitekt tegeleb ruumiga üldisemalt, mitte vaid majadega.
- Nimeta üks film, raamat, laul või mis iganes, mis lugejale midagi arhitektuuri kohta õpetab?
Film “Moriyama-San” (2017, režissöörid Louise Lemoine, Ila Bêka) toob vaataja järjekordselt kõige tähtsama tegurini arhitektuuris – inimeseni. Arhitekt ei tohi oma projektides kunagi unustada ruumi kasutajat. Olenemata, kui ilusti ja detailselt on tuba või mööbel disainitud, kasutab inimene seda oma tahte järgi. Selles on oma ilu.
- Inspireeriv piirkond Eestis, kus jalutada?
Tallinna vanalinn on pea ainus koht pealinnas, kus eelistatakse jalgsi liiklejaid, mitte sõidukeid. Kahjuks on see linnaosa suuremas osas turistidele suunatud, kuid kutsun inimesi üles vaatama vanalinna värske pilguga. Tänavate laiused, hoonete kõrgused, funktsioonide mitmekesisus… Inimmõõtmelisus. Üldsegi, soovitan soojalt jalutada ükskõik kus täiesti värske pilguga. Käitu nii, nagu oleksid esimest korda kuskile sattunud – usu mind, sa paned iga kord tähele täiesti teistsuguseid asju!
Vaata lisaks Helin Kuldkepi töödest-tegemistest:
Portfoolio (2022 august) https://helinkuldkepp.cargo.site/
Maja artikkel “Troopika keset linna” https://arhitektuuripreemiad.ee/objekt/troopika-keset-linna/
Varjualune “Paradiis” https://kultuur.err.ee/1129542/part-uusbergi-klavaripala-inspireeris-linnaruumi-kujundama https://kunstikaart.tallinn.ee/works/216-paradiis