AksessuaaridisainAnimatsioonArhitektuur ja linnaplaneerimineArhitektuuriteaduskondAvatud akadeemiaDesign and Technology FuturesDisainiteaduskondDoktorikoolDoktorikoolEhte- ja sepakunstErialadERKI MoeshowFotograafiaGaleriiGraafikaGraafiline disainHaldusosakond ja töökojadInstallatsioon ja skulptuurIT osakondJätkusuutliku disaini laborJoonistamineKaasaegne kunstKeraamikaKlaasKommunikatsiooniosakondKunstiharidusKunstiteadus ja visuaalkultuurKunstikultuuri teaduskondMaalMoedisainMuinsuskaitse ja konserveerimineÕppeosakondRaamatukoguRahandusosakondRektoraatSisearhitektuurStsenograafiaTasapinnaliste tehnoloogiate tehnokeskusTeadus- ja arendusosakondTegevuskunstTekstiilidisainTootedisainTugistruktuuridÜliõpilasesindusUncategorizedUrbanistikaUusmeediaVabade kunstide teaduskondVälissuhete osakond
Yujie Zhou näitus ja kunstnikuvestlus
21.11.2024 — 22.11.2024
Yujie Zhou näitus ja kunstnikuvestlus
Vent Space
Neljapäeval, 21. novembril kell 19.00 avab Yujie Zhou oma isikunäituse ‘White Shadows’ Vent Space’i projektiruumis, kõik on oodatud!
Järgmisel päeval, reedel, 22. novembril kell 17.00 toimub EKAs ruumis A302 Yujie kunstnikuvestlus.
Näitus ‘White Shadows’ põimib isiklikku mälu ja poliitilist identiteeti kollektiivsete ideoloogiatega. Kunstnik Yujie Zhou uurib oma autobiograafiliste kogemuste ja distsipliinisüsteemide vahelist keerulist vastastikust mõju, esitledes käsitsi kootud Jacquard-vaipu ja videoteoseid. Nende teoste kaudu püüab Zhou muuta seda, mis kunagi sümboliseeris ühtsust, millekski sügavalt isiklikuks ja mõtlemapanevaks.
‘White Shadows’ on keskendunud varju mõistele. Hiina keeles on sõna fotograafia etümoloogia järgi tõlgitud kui varju jäädvustamise tegevus, erinevalt valgusega joonistamisest. Just selles osas on varjud kunstniku töös väga olulised, need on objektiiv, mille kaudu ta mõtestab alternatiivset nägemisviisi – sellist, mis sümboliseerib nii kustutamist kui ka kaitset. See duaalsus suurendab pinget, mis tuleneb vastupanu tungi ja tema loomingus esineva peene enesetsensuuri ühendamisest.
Yujie Zhou on hiina visuaalkunstnik, kes elab Helsingis, Soomes. Ta navigeerib performatiivsuses ja dekodeeritud keele mõistes läbi fotograafia, tekstiili, video ja kirjastamise. Lähtudes oma rahvusliku kasvatuse ja praeguse elu vastandamisest, küsitleb nende praktika domineerivaid ajaloolisi narratiive ja võimustruktuure, muutes samal ajal kollektiivset individuaalsust.
Zhou lõpetas 2023. aastal Aalto Ülikooli kunstide magistriõppe fotograafia erialal ja tekstiili-materjalide ja -struktuuride kõrvalerialal. Valitud isikunäituste hulka kuuluvad QWERTY fotogaleriis Hippolyte, Helsingi, Soome (2023), Four Women fotokeskuses Peri, Turku, Soome (2023) ja White Shadows Taidekeskus Mältinranta, Tampere, Soome (2024). Grupinäitused hõlmavad MoA 23 Soome Fotomuuseumis, Helsingis, Soomes (2023), Make Me Find You, alpha nova & galerie futura, Berliin, Saksamaal (2023) ja Disrupted Narratives Singapuri rahvusvahelisel fotofestivalil, Singapur (2024). Valitud auhindade hulka kuuluvad Fotogallerieti FUTURES Photography Talent 2024 nominatsioon, Oslo, Norra; Soome Kunstiliidu noore kunstniku stipendium (2023); nomineeritud kunstnik Plat(t)form 2023 fotomuuseumis Winterthuris, Šveits. Valitud residentuuride hulka kuuluvad Kone Foundationi Saari residentuuri stipendium (2024); ja 11-kuuline residentuur HIAPis (2024).
Postitas Anu Vahtra — Püsilink
Yujie Zhou näitus ja kunstnikuvestlus
Neljapäev 21 november, 2024 — Reede 22 november, 2024
Vent Space
Neljapäeval, 21. novembril kell 19.00 avab Yujie Zhou oma isikunäituse ‘White Shadows’ Vent Space’i projektiruumis, kõik on oodatud!
Järgmisel päeval, reedel, 22. novembril kell 17.00 toimub EKAs ruumis A302 Yujie kunstnikuvestlus.
Näitus ‘White Shadows’ põimib isiklikku mälu ja poliitilist identiteeti kollektiivsete ideoloogiatega. Kunstnik Yujie Zhou uurib oma autobiograafiliste kogemuste ja distsipliinisüsteemide vahelist keerulist vastastikust mõju, esitledes käsitsi kootud Jacquard-vaipu ja videoteoseid. Nende teoste kaudu püüab Zhou muuta seda, mis kunagi sümboliseeris ühtsust, millekski sügavalt isiklikuks ja mõtlemapanevaks.
‘White Shadows’ on keskendunud varju mõistele. Hiina keeles on sõna fotograafia etümoloogia järgi tõlgitud kui varju jäädvustamise tegevus, erinevalt valgusega joonistamisest. Just selles osas on varjud kunstniku töös väga olulised, need on objektiiv, mille kaudu ta mõtestab alternatiivset nägemisviisi – sellist, mis sümboliseerib nii kustutamist kui ka kaitset. See duaalsus suurendab pinget, mis tuleneb vastupanu tungi ja tema loomingus esineva peene enesetsensuuri ühendamisest.
Yujie Zhou on hiina visuaalkunstnik, kes elab Helsingis, Soomes. Ta navigeerib performatiivsuses ja dekodeeritud keele mõistes läbi fotograafia, tekstiili, video ja kirjastamise. Lähtudes oma rahvusliku kasvatuse ja praeguse elu vastandamisest, küsitleb nende praktika domineerivaid ajaloolisi narratiive ja võimustruktuure, muutes samal ajal kollektiivset individuaalsust.
Zhou lõpetas 2023. aastal Aalto Ülikooli kunstide magistriõppe fotograafia erialal ja tekstiili-materjalide ja -struktuuride kõrvalerialal. Valitud isikunäituste hulka kuuluvad QWERTY fotogaleriis Hippolyte, Helsingi, Soome (2023), Four Women fotokeskuses Peri, Turku, Soome (2023) ja White Shadows Taidekeskus Mältinranta, Tampere, Soome (2024). Grupinäitused hõlmavad MoA 23 Soome Fotomuuseumis, Helsingis, Soomes (2023), Make Me Find You, alpha nova & galerie futura, Berliin, Saksamaal (2023) ja Disrupted Narratives Singapuri rahvusvahelisel fotofestivalil, Singapur (2024). Valitud auhindade hulka kuuluvad Fotogallerieti FUTURES Photography Talent 2024 nominatsioon, Oslo, Norra; Soome Kunstiliidu noore kunstniku stipendium (2023); nomineeritud kunstnik Plat(t)form 2023 fotomuuseumis Winterthuris, Šveits. Valitud residentuuride hulka kuuluvad Kone Foundationi Saari residentuuri stipendium (2024); ja 11-kuuline residentuur HIAPis (2024).
Postitas Anu Vahtra — Püsilink
18.11.2024 — 22.11.2024
Vitamiini nädal
Arhitektuuriteaduskond
**ESMASPÄEV, 18.11.2024**
– Tervisejooks kell 8.00 (kogunemine kooli ees)
– Puuvili telefoni vastu
– 12.00–18.00 Saun koolihoovis
– Mängupõrgu A300
**TEISIPÄEV, 19.11.2024**
– Tervisejooks kell 8.00 (kogunemine kooli ees)
– Terviseshotid
– 12.00–18.00 Saun koolihoovis
– Mängupõrgu A300
– Karjumisruum ÜE tornis
– 19.00 EKAAJU mälumäng (aatriumis, registreerimisega)
**KOLMAPÄEV, 20.11.2024**
– Tervisejooks kell 8.00 (kogunemine kooli ees)
– Mängupõrgu A300
– Pihikamber ja murede kast (5. korruse box)
**NELJAPÄEV, 21.11.2024**
– Tervisejooks kell 8.00 (kogunemine kooli ees)
– Mängupõrgu A300
**REEDE, 22.11.2024**
– Nädala viimane tervisejooks kell 8.00 (kogunemine kooli ees)
– Mängupõrgu A300
Postitas Andres Lõo — Püsilink
Vitamiini nädal
Esmaspäev 18 november, 2024 — Reede 22 november, 2024
Arhitektuuriteaduskond
**ESMASPÄEV, 18.11.2024**
– Tervisejooks kell 8.00 (kogunemine kooli ees)
– Puuvili telefoni vastu
– 12.00–18.00 Saun koolihoovis
– Mängupõrgu A300
**TEISIPÄEV, 19.11.2024**
– Tervisejooks kell 8.00 (kogunemine kooli ees)
– Terviseshotid
– 12.00–18.00 Saun koolihoovis
– Mängupõrgu A300
– Karjumisruum ÜE tornis
– 19.00 EKAAJU mälumäng (aatriumis, registreerimisega)
**KOLMAPÄEV, 20.11.2024**
– Tervisejooks kell 8.00 (kogunemine kooli ees)
– Mängupõrgu A300
– Pihikamber ja murede kast (5. korruse box)
**NELJAPÄEV, 21.11.2024**
– Tervisejooks kell 8.00 (kogunemine kooli ees)
– Mängupõrgu A300
**REEDE, 22.11.2024**
– Nädala viimane tervisejooks kell 8.00 (kogunemine kooli ees)
– Mängupõrgu A300
Postitas Andres Lõo — Püsilink
27.11.2024
Vestlusõhtu EKA muuseumi näitusel „Riides ja alasti“
Galerii
Olete oodatud EKA muuseumi näituse „Riides ja alasti“ raames toimuvale vestlusõhtule joonistamisest kolmapäeval, 27. novembril kell 18.00 EKA galeriis!
Näitusekeskkonnas, kus on eksponeeritud EKA 110 tegevusaasta figuuriteemalised tööd, räägivad modelli järgi inimese kujutamise õppimisest ja õpetamisest joonistamise ja maali endised ja praegused õppejõud Tiit Pääsuke, Elin Kard, Maria-Kristiina Ulas, Tõnis Saadoja, Mall Nukke, Eero Alev ja Brenda Purtsak. Olete oodatud kaasa mõtlema ja sõna sekka ütlema! Vestlus toimub eesti keeles. Osavõtt on tasuta.
Vestlust modereerivad näituse kuraator Reeli Kõiv ning kaaskuraator ja kujundaja Britta Benno.
Osalemiseks palun pane end kirja siin.
Näitus on veel avatud 29. novembrini.
Postitas Kaisa Maasik — Püsilink
Vestlusõhtu EKA muuseumi näitusel „Riides ja alasti“
Kolmapäev 27 november, 2024
Galerii
Olete oodatud EKA muuseumi näituse „Riides ja alasti“ raames toimuvale vestlusõhtule joonistamisest kolmapäeval, 27. novembril kell 18.00 EKA galeriis!
Näitusekeskkonnas, kus on eksponeeritud EKA 110 tegevusaasta figuuriteemalised tööd, räägivad modelli järgi inimese kujutamise õppimisest ja õpetamisest joonistamise ja maali endised ja praegused õppejõud Tiit Pääsuke, Elin Kard, Maria-Kristiina Ulas, Tõnis Saadoja, Mall Nukke, Eero Alev ja Brenda Purtsak. Olete oodatud kaasa mõtlema ja sõna sekka ütlema! Vestlus toimub eesti keeles. Osavõtt on tasuta.
Vestlust modereerivad näituse kuraator Reeli Kõiv ning kaaskuraator ja kujundaja Britta Benno.
Osalemiseks palun pane end kirja siin.
Näitus on veel avatud 29. novembrini.
Postitas Kaisa Maasik — Püsilink
19.11.2024
Hasso Krulli loeng „Earth Thought”
Disainiteaduskond
Hasso Krulli loeng „Earth Thought: sentipensar con la tierra Arturo Escobar and the Cosmovisions of the Relational Ontology”.
Luuletaja ja kultuuriteoreetik Hasso Krull peab avaliku loengu teisipäeval, 19. novembril kell 16.00 ruumis A501.
Loengus uurib Hasso Krull modernsuse kriisi ja selle võimalikke lahendusi pluriversaalse poliitika kaudu, lähtudes mõtleja Arturo Escobari ideedest. Ta käsitleb küsimusi, miks areng viib sageli katastroofideni, ja millised võiksid olla alternatiivsed kosmovisioonid, et disaini ja ühiskonna vahelist suhet ümber mõtestada.
Hasso Krull on Eesti luuletaja, esseist ja kultuuriteoreetik, kes on avaldanud 16 luulekogu ja 9 esseekogumikku, mis käsitlevad nii kirjandust, kunsti, kino kui ka ühiskondlikke teemasid. Aastatel 1990–2017 õpetas ta kultuuriteooriat Tallinna Ülikooli humanitaarinstituudis, sealhulgas müütide, suulise pärimuse, mandri filosoofia ja psühhoanalüüsi teemalisi kursuseid. Alates 2019. aastast juhendab ta Eesti Kunstiakadeemias loovkirjutamist.
Hasso Krull on Eesti luuletaja, esseist ja kultuuriteoreetik, kes on avaldanud 16 luulekogu ja 9 esseekogumikku, mis käsitlevad nii kirjandust, kunsti, kino kui ka ühiskondlikke teemasid. Aastatel 1990–2017 õpetas ta kultuuriteooriat Tallinna Ülikooli humanitaarinstituudis, sealhulgas müütide, suulise pärimuse, mandri filosoofia ja psühhoanalüüsi teemalisi kursuseid. Alates 2019. aastast juhendab ta Eesti Kunstiakadeemias loovkirjutamist.
Design Issues 2024 avatud loengud toimuvad Sandra Nuudi ja Ruth-Helene Melioranski disainiprobleemide kursuse raames ning on avatud kõigile huvilistele.
Postitas Andres Lõo — Püsilink
Hasso Krulli loeng „Earth Thought”
Teisipäev 19 november, 2024
Disainiteaduskond
Hasso Krulli loeng „Earth Thought: sentipensar con la tierra Arturo Escobar and the Cosmovisions of the Relational Ontology”.
Luuletaja ja kultuuriteoreetik Hasso Krull peab avaliku loengu teisipäeval, 19. novembril kell 16.00 ruumis A501.
Loengus uurib Hasso Krull modernsuse kriisi ja selle võimalikke lahendusi pluriversaalse poliitika kaudu, lähtudes mõtleja Arturo Escobari ideedest. Ta käsitleb küsimusi, miks areng viib sageli katastroofideni, ja millised võiksid olla alternatiivsed kosmovisioonid, et disaini ja ühiskonna vahelist suhet ümber mõtestada.
Hasso Krull on Eesti luuletaja, esseist ja kultuuriteoreetik, kes on avaldanud 16 luulekogu ja 9 esseekogumikku, mis käsitlevad nii kirjandust, kunsti, kino kui ka ühiskondlikke teemasid. Aastatel 1990–2017 õpetas ta kultuuriteooriat Tallinna Ülikooli humanitaarinstituudis, sealhulgas müütide, suulise pärimuse, mandri filosoofia ja psühhoanalüüsi teemalisi kursuseid. Alates 2019. aastast juhendab ta Eesti Kunstiakadeemias loovkirjutamist.
Hasso Krull on Eesti luuletaja, esseist ja kultuuriteoreetik, kes on avaldanud 16 luulekogu ja 9 esseekogumikku, mis käsitlevad nii kirjandust, kunsti, kino kui ka ühiskondlikke teemasid. Aastatel 1990–2017 õpetas ta kultuuriteooriat Tallinna Ülikooli humanitaarinstituudis, sealhulgas müütide, suulise pärimuse, mandri filosoofia ja psühhoanalüüsi teemalisi kursuseid. Alates 2019. aastast juhendab ta Eesti Kunstiakadeemias loovkirjutamist.
Design Issues 2024 avatud loengud toimuvad Sandra Nuudi ja Ruth-Helene Melioranski disainiprobleemide kursuse raames ning on avatud kõigile huvilistele.
Postitas Andres Lõo — Püsilink
08.11.2024 — 07.12.2024
Tumena Pärnu Linnagaleriis
Kuni 7. detsembrini on Pärnu Linnagalerii Kunstnike Maja projektiruumis avatud EKA vilistlase, kunstnik Tumena isikunäitus “Loitsu murdmine”. Näitus kutsub vaatajaid ette võtma eneseavastamise teekonda ja mõtiskleb selle üle, kuidas piiravatest uskumustest vabaks saada ning reaalsust enda tahte järgi voolida.
Pärnu Linnagalerii on avatud T-R 11.00-17.00 ja L 11.00-14.00
Näitused on tasuta.
Pärnu Linnagalerii Kunstnike Maja asub aadressil Nikolai 27, Pärnu.
Info Linnagalerii kodulehel: Tumena “Loitsu murdmine” – Pärnu Linnagalerii
NOBA link: Tumena “Loitsu murdmine” | NOBA Põhja- ja Baltimaade kaasaegse kunsti keskkond
Kajastus Pärnu Postimehes: GALERII ⟩ Tumena kutsub järgnema unistustele
Graafiline disainer: Markus Laanisto
Postitas Andres Lõo — Püsilink
Tumena Pärnu Linnagaleriis
Reede 08 november, 2024 — Laupäev 07 detsember, 2024
Kuni 7. detsembrini on Pärnu Linnagalerii Kunstnike Maja projektiruumis avatud EKA vilistlase, kunstnik Tumena isikunäitus “Loitsu murdmine”. Näitus kutsub vaatajaid ette võtma eneseavastamise teekonda ja mõtiskleb selle üle, kuidas piiravatest uskumustest vabaks saada ning reaalsust enda tahte järgi voolida.
Pärnu Linnagalerii on avatud T-R 11.00-17.00 ja L 11.00-14.00
Näitused on tasuta.
Pärnu Linnagalerii Kunstnike Maja asub aadressil Nikolai 27, Pärnu.
Info Linnagalerii kodulehel: Tumena “Loitsu murdmine” – Pärnu Linnagalerii
NOBA link: Tumena “Loitsu murdmine” | NOBA Põhja- ja Baltimaade kaasaegse kunsti keskkond
Kajastus Pärnu Postimehes: GALERII ⟩ Tumena kutsub järgnema unistustele
Graafiline disainer: Markus Laanisto
Postitas Andres Lõo — Püsilink
25.11.2024
Konverents “Tondid, hundid, tõved ja katk. Rehepapp ehk November”
Kunstiteadus ja visuaalkultuur
25. novembril toimub Tallinna Kirjanike Maja musta laega saalis (Harju 1) konverents sarjast “Etüüde nüüdiskultuurist”: “Tondid, hundid, tõved ja katk. Rehepapp ehk November”
Tonte ja hunte täis mets, põõsastes luuravad tõved ja katk, mõis, mis kamandab oma tahtmist mööda. Ja selle keskel ebakindel eluke, mida peab iga päev igasugu vigurite ja trikkide abil juurde varastama… Selline on maailm, milles võrsub Andrus Kivirähki romaani „Rehepapp ehk November“ sündmustik. Kivirähki 2000. aastal ilmunud romaan on kujunenud eesti kirjanduse lugejate seas populaarsuselt võrreldavaks üldtuntud klassikateostega, nagu „Tõde ja õigus“ või „Kevade“. Romaani on peetud üheks taasiseseisvusaja olulisemaks teoseks, suured on ka müüginumbrid ja raamatukogu laenutuskordade arvud ning rahva sekka on jõudnud kõnekäänd „rehepappi tegema“. Kivirähki rahvusirooniline pilk on ühelt poolt humoorikalt leebe, aga samas armutu. Üksiti loob see romaan kummastava maagilis-naturalistliku ruumi, kus leiavad endale koha nii inimesed kui ka kõiksugu folkloorsed tegelased ja esemed, kes ühtviisi oma eluõiguse eest peavad võitlema.
Et „Rehepapp“ on puudutanud midagi väga olulist eesti lugejates, näitab ka see, et romaan elab edasi teistes kunstides: sellest on tehtud dramatiseeringuid ja lavastusi (nt Hendrik Toompere Eesti Draamateatris 2001, Priit Pedajas Endlas 2006), valminud on Tauno Aintsi ooper (Vanemuises 2013) ja Rainer Sarneti film „November“ (2017). Romaani põhjal on valminud e-kursus „Kirjandus ekraanil“ ja Veiko Tammjärve graafiline romaan (2021, 2022). Konverentsi eesmärgiks on eritleda ja tõlgendada „Rehepappi“ ning sellele ajaga lisandunud tähenduskihistusi läbi kõigi selle esinemisvormide ja teisenduste.
Konverentsi korraldavad nüüdiskultuuri uurimise töörühm, mis ühendab EKA KVI, TLÜ ja TÜ teadlasi, ja Eesti Kirjanike Liit.
Toetavad: Eesti Teadusagentuur (grant PRG636), Eesti Kultuurkapital, Eesti Kunstiakadeemia teadusfond.
Konverentsi kava:
11.00–11.15 Kohv ja avasõnad
11.15–12.45
Andres Kõnno ja Teet Teinemaa. Rehepapi 150 aastat: eelajaloolise ja ajaloolise kultuurikonteksti tõlgendamise väljakutsed
Andres Adamson. Võimalik vaatenurk: Andrus Kivirähki „Rehepapp“ kui paroodia nõukogudeaegsest Eestist ja eestlastest selles
Kristiina Rebane ja Kaia Sisask. Andrus Kivirähki „Rehepapp“ prantsuse ja itaalia keeles: originaali ja tõlgete loodud tekstuaalsete maailmade võrdlus
12.45–13.00 Paus
13.00–14.30
Marju Kõivupuu. Rehepapi mütorealismi tõde ja õigus
Olga Pilate. Müüditeadvuse sähvatuste võrdlus Linda Nemera romaanis „Riia nõiad“ ja Andrus Kivirähki romaanis „Rehepapp ehk november“
Loone Ots. Liha ja veri, rasv ja nahk. Inimkeha Andrus Kivirähki käsitluses: romaan „Rehepapp“ ja teised teosed
14.30–15.30 Lõunapaus
15.30–17.30
Ott Heinapuu. Kui hirmus on „Rehepapi“ ilm?
Marek Volt. Libahundi esteetika
Hans Alla. Maa (pära)sool. „November“ ja estoploitaiton
Andrus Laansalu. Rehepapp ja Vanapaber
17.30–18.00 Arutelud ja sõnavõtud
Postitas Mari Laaniste — Püsilink
Konverents “Tondid, hundid, tõved ja katk. Rehepapp ehk November”
Esmaspäev 25 november, 2024
Kunstiteadus ja visuaalkultuur
25. novembril toimub Tallinna Kirjanike Maja musta laega saalis (Harju 1) konverents sarjast “Etüüde nüüdiskultuurist”: “Tondid, hundid, tõved ja katk. Rehepapp ehk November”
Tonte ja hunte täis mets, põõsastes luuravad tõved ja katk, mõis, mis kamandab oma tahtmist mööda. Ja selle keskel ebakindel eluke, mida peab iga päev igasugu vigurite ja trikkide abil juurde varastama… Selline on maailm, milles võrsub Andrus Kivirähki romaani „Rehepapp ehk November“ sündmustik. Kivirähki 2000. aastal ilmunud romaan on kujunenud eesti kirjanduse lugejate seas populaarsuselt võrreldavaks üldtuntud klassikateostega, nagu „Tõde ja õigus“ või „Kevade“. Romaani on peetud üheks taasiseseisvusaja olulisemaks teoseks, suured on ka müüginumbrid ja raamatukogu laenutuskordade arvud ning rahva sekka on jõudnud kõnekäänd „rehepappi tegema“. Kivirähki rahvusirooniline pilk on ühelt poolt humoorikalt leebe, aga samas armutu. Üksiti loob see romaan kummastava maagilis-naturalistliku ruumi, kus leiavad endale koha nii inimesed kui ka kõiksugu folkloorsed tegelased ja esemed, kes ühtviisi oma eluõiguse eest peavad võitlema.
Et „Rehepapp“ on puudutanud midagi väga olulist eesti lugejates, näitab ka see, et romaan elab edasi teistes kunstides: sellest on tehtud dramatiseeringuid ja lavastusi (nt Hendrik Toompere Eesti Draamateatris 2001, Priit Pedajas Endlas 2006), valminud on Tauno Aintsi ooper (Vanemuises 2013) ja Rainer Sarneti film „November“ (2017). Romaani põhjal on valminud e-kursus „Kirjandus ekraanil“ ja Veiko Tammjärve graafiline romaan (2021, 2022). Konverentsi eesmärgiks on eritleda ja tõlgendada „Rehepappi“ ning sellele ajaga lisandunud tähenduskihistusi läbi kõigi selle esinemisvormide ja teisenduste.
Konverentsi korraldavad nüüdiskultuuri uurimise töörühm, mis ühendab EKA KVI, TLÜ ja TÜ teadlasi, ja Eesti Kirjanike Liit.
Toetavad: Eesti Teadusagentuur (grant PRG636), Eesti Kultuurkapital, Eesti Kunstiakadeemia teadusfond.
Konverentsi kava:
11.00–11.15 Kohv ja avasõnad
11.15–12.45
Andres Kõnno ja Teet Teinemaa. Rehepapi 150 aastat: eelajaloolise ja ajaloolise kultuurikonteksti tõlgendamise väljakutsed
Andres Adamson. Võimalik vaatenurk: Andrus Kivirähki „Rehepapp“ kui paroodia nõukogudeaegsest Eestist ja eestlastest selles
Kristiina Rebane ja Kaia Sisask. Andrus Kivirähki „Rehepapp“ prantsuse ja itaalia keeles: originaali ja tõlgete loodud tekstuaalsete maailmade võrdlus
12.45–13.00 Paus
13.00–14.30
Marju Kõivupuu. Rehepapi mütorealismi tõde ja õigus
Olga Pilate. Müüditeadvuse sähvatuste võrdlus Linda Nemera romaanis „Riia nõiad“ ja Andrus Kivirähki romaanis „Rehepapp ehk november“
Loone Ots. Liha ja veri, rasv ja nahk. Inimkeha Andrus Kivirähki käsitluses: romaan „Rehepapp“ ja teised teosed
14.30–15.30 Lõunapaus
15.30–17.30
Ott Heinapuu. Kui hirmus on „Rehepapi“ ilm?
Marek Volt. Libahundi esteetika
Hans Alla. Maa (pära)sool. „November“ ja estoploitaiton
Andrus Laansalu. Rehepapp ja Vanapaber
17.30–18.00 Arutelud ja sõnavõtud
Postitas Mari Laaniste — Püsilink
19.11.2024
Kaasaegne kunst ja kontekst: Minna Henriksson
Kaasaegne kunst
Minna Henriksson: Arhiiv kui kunstiteos. Kiila feministlik arhiiv ja teised juhtumid
Kunstnik Minna Henriksson räägib arhiivide kesksest rollist oma kunstiteostes nii teabeallika kui ka mõjutajana. Lisaks on Henriksson kunstiteostena arhiive loonud või olemasolevaid arhiive täiendanud. Loengu käigus tutvustab ta mitmeid juhtumeid, kus ta on rakendanud arhiive ja arhiveerimist oma loomingus erinevatel viisidel, ning püüab selgitada oma motivatsiooni arhiivide ja ajalookirjutusega töötamisel.
Minna Henriksson (s. 1976, Oulu, Soome, elab Helsingis) on visuaalkunstnik, kes töötab erinevate vahenditega, sealhulgas teksti, joonistamise, maalimise ja linoollõikega. Ajalooliste juhtumite käsitlemisel loodab Henriksson politiseerida neutraalse ja paratamatuna näivaid kaasaegseid sündmusi. Historiograafia ideoloogiline olemus on tema loomingus läbiv teema.
Kaasaegne kunst ja kontekst on loengusari, mida korraldab kaasaegse kunsti magistriprogramm. Minna Henrikssoni loeng on korraldatud koostöös valikkursusega Archival Impulse, mida juhendab Lieven Lahaye ja mis tutvustab tudengitele arhiivide ja arhiivimaterjalide kasutamise praktikat, kaalutlusi ja võimalusi.
Loeng toimub inglise keeles, kõik huvilised on oodatud!
Postitas Anu Vahtra — Püsilink
Kaasaegne kunst ja kontekst: Minna Henriksson
Teisipäev 19 november, 2024
Kaasaegne kunst
Minna Henriksson: Arhiiv kui kunstiteos. Kiila feministlik arhiiv ja teised juhtumid
Kunstnik Minna Henriksson räägib arhiivide kesksest rollist oma kunstiteostes nii teabeallika kui ka mõjutajana. Lisaks on Henriksson kunstiteostena arhiive loonud või olemasolevaid arhiive täiendanud. Loengu käigus tutvustab ta mitmeid juhtumeid, kus ta on rakendanud arhiive ja arhiveerimist oma loomingus erinevatel viisidel, ning püüab selgitada oma motivatsiooni arhiivide ja ajalookirjutusega töötamisel.
Minna Henriksson (s. 1976, Oulu, Soome, elab Helsingis) on visuaalkunstnik, kes töötab erinevate vahenditega, sealhulgas teksti, joonistamise, maalimise ja linoollõikega. Ajalooliste juhtumite käsitlemisel loodab Henriksson politiseerida neutraalse ja paratamatuna näivaid kaasaegseid sündmusi. Historiograafia ideoloogiline olemus on tema loomingus läbiv teema.
Kaasaegne kunst ja kontekst on loengusari, mida korraldab kaasaegse kunsti magistriprogramm. Minna Henrikssoni loeng on korraldatud koostöös valikkursusega Archival Impulse, mida juhendab Lieven Lahaye ja mis tutvustab tudengitele arhiivide ja arhiivimaterjalide kasutamise praktikat, kaalutlusi ja võimalusi.
Loeng toimub inglise keeles, kõik huvilised on oodatud!
Postitas Anu Vahtra — Püsilink
14.11.2024 — 28.11.2024
Segareaalsuslavastus “Inimeses hoitud II: Õietera su sees” esietendub Tartu Ülikooli raamatukogus 14. novembril
Liis Varese ja Taavet Janseni uus segareaalsuslavastus “Inimeses hoitud II: Õietera su sees” esietendub 14. novembril Tartu Ülikooli raamatukogus ja jääb avatuks kuni 28. novembrini. See VR-prillidega kogetav lavastus ammutab inspiratsiooni publikult kogutud materjalidest, mis olid osa 2023. aasta sügisel EKA galeriis toimunud installatsioonist “Inimeses hoitud”.
Midagi on muutumas: ma ei saa enam aru, mida tähendab siin, sest tunnen üha enam, kuidas olles siin olen alati natuke seal. Seal, kus on mu mõtted, seal, kus rändab mu kujutlus, mitte ainult minu, vaid samaaegselt kellegi teise oma veel. See on reaalne. Olen alati kehas, selles vormis, mis teeb mind nähtavaks ja puudutavaks; olen alati ruumis, kus keegi mind ei näe. See on mõtteruum, nähtamatu, kuid alati kohal olev võrgustik, liikumine. Olen kohal, inimeses hoitud.
“Inimeses hoitud II: Õietera su sees” loob segareaalse kogemuse, kus keeleline mõtlemine kohtub füüsilise instinktiivsusega. See on koreografeeritud mõtteruum, mida saab kogeda läbi segareaalsuse prillide, pakkudes füüsilist lugemiskogemust, kus keha ja mõtted liiguvad üheskoos. Ühenda end sisse, lase oma kehal ja mõtetel kanda.
Autorid: Liis Vares ja Taavet Jansen
_Mixed reality _lahendus: Norbert Pape
Helikujundus: Mihkel Tomberg
Graafiline disain: Jaan Evart
Lava-/ruumikujundus: Mari Möldre
Fotograaf: Alissa Šnaider
Produtsent: Anu Almik, elektron.art
Esietendus: 14.november 2024 Tartu Ülikooli raamatukogus
Järgnevad etendused: 15.-28. november 2024. TÜ raamatukogu on avatud E-R 9-21 ja L-P 12-18
Festivalidel osalemine: 26.-27.10 showing PAD festivalil Wiesbadenis Saksamaal
Toetajad: Kultuuriministeerium, Eesti Kultuurkapital, Tallinna linn, Dortmund Academy of Theater and Digitality ja Eesti kunstiakadeemia projekti ACuTe kaudu, Erasmuse programm, VARES Valga arhitektuuriresidentuur, Tartu Ülikool
Lavastus on valminud ACuTe projekti raames, mille üheks partneriks on EKA.
Postitas Kati Saarits — Püsilink
Segareaalsuslavastus “Inimeses hoitud II: Õietera su sees” esietendub Tartu Ülikooli raamatukogus 14. novembril
Neljapäev 14 november, 2024 — Neljapäev 28 november, 2024
Liis Varese ja Taavet Janseni uus segareaalsuslavastus “Inimeses hoitud II: Õietera su sees” esietendub 14. novembril Tartu Ülikooli raamatukogus ja jääb avatuks kuni 28. novembrini. See VR-prillidega kogetav lavastus ammutab inspiratsiooni publikult kogutud materjalidest, mis olid osa 2023. aasta sügisel EKA galeriis toimunud installatsioonist “Inimeses hoitud”.
Midagi on muutumas: ma ei saa enam aru, mida tähendab siin, sest tunnen üha enam, kuidas olles siin olen alati natuke seal. Seal, kus on mu mõtted, seal, kus rändab mu kujutlus, mitte ainult minu, vaid samaaegselt kellegi teise oma veel. See on reaalne. Olen alati kehas, selles vormis, mis teeb mind nähtavaks ja puudutavaks; olen alati ruumis, kus keegi mind ei näe. See on mõtteruum, nähtamatu, kuid alati kohal olev võrgustik, liikumine. Olen kohal, inimeses hoitud.
“Inimeses hoitud II: Õietera su sees” loob segareaalse kogemuse, kus keeleline mõtlemine kohtub füüsilise instinktiivsusega. See on koreografeeritud mõtteruum, mida saab kogeda läbi segareaalsuse prillide, pakkudes füüsilist lugemiskogemust, kus keha ja mõtted liiguvad üheskoos. Ühenda end sisse, lase oma kehal ja mõtetel kanda.
Autorid: Liis Vares ja Taavet Jansen
_Mixed reality _lahendus: Norbert Pape
Helikujundus: Mihkel Tomberg
Graafiline disain: Jaan Evart
Lava-/ruumikujundus: Mari Möldre
Fotograaf: Alissa Šnaider
Produtsent: Anu Almik, elektron.art
Esietendus: 14.november 2024 Tartu Ülikooli raamatukogus
Järgnevad etendused: 15.-28. november 2024. TÜ raamatukogu on avatud E-R 9-21 ja L-P 12-18
Festivalidel osalemine: 26.-27.10 showing PAD festivalil Wiesbadenis Saksamaal
Toetajad: Kultuuriministeerium, Eesti Kultuurkapital, Tallinna linn, Dortmund Academy of Theater and Digitality ja Eesti kunstiakadeemia projekti ACuTe kaudu, Erasmuse programm, VARES Valga arhitektuuriresidentuur, Tartu Ülikool
Lavastus on valminud ACuTe projekti raames, mille üheks partneriks on EKA.
Postitas Kati Saarits — Püsilink
13.11.2024
Avatud loeng: Kaie Kaas-Ojavere
Disainiteaduskond
13.11
Kaie Kaas-Ojavere – Loeng “Hinna kujundamine ja kasumimarginaali arvutamine loovettevõtetele.”
17.30-19.00
A501
Loeng on eesti keeles
“Miks midagi ei jää näppude vahele” imestavad nii mõnedki loovettevõtjad.
Et see nii ei oleks, tule osa saama praktilisest loengust, mis keskendub hinnakujunduse alustele, kus võtmekomponendiks on brändi positsioneering, kulude ning kasumimarginaali arvutamine.
Käsitletakse praktilisi teemasid näiteks:
– kuidas määratleda brändi positsioon turul ja analüüsida konkurente;
– teeme läbi jaehinna ja marginaali arvutamise;
– veendume, et mõistame kõiki toote loomise kulukomponente ja edasimüüjate ootusi marginaali osas;
– oskame valida erinevate hinnakujundusmudelite vahel.
Loeng on suunatud tudengitele ja alustavatele loovettevõtjatele, kes soovivad oma hinnakujundusoskusi täiustada ja teha teadlikumaid äriotsuseid.
Tutvustus:
Kaie Kaas-Ojavere on moetööstuse ja jaekaubanduse professionaal, kellel on 20-aastane kogemus erinevatel juhipositsioonidel Kaubamaja ja Baltika Grupis. Praegu on Kaie kirglikult pühendunud tekstiilijäätmete probleemidele lahenduste leidmisele ning ringmajanduse edendamisele.
Ta on idufirma KIUD kaas-asutaja ja tegevjuht. KIUD väärindab tekstiilijäätmeid korduvkasutatavateks pakenditeks e-poodidele.
Kaiel on ettevõtliku juhtimise MBA kraad Tallinna Tehnikaülikoolist ja Executive Coachi diplom EBS-st. Ta jagab oma kogemusi mentorina erinevates organisatsioonides ning külalislektorina ülikoolides.
Postitas Andres Lõo — Püsilink
Avatud loeng: Kaie Kaas-Ojavere
Kolmapäev 13 november, 2024
Disainiteaduskond
13.11
Kaie Kaas-Ojavere – Loeng “Hinna kujundamine ja kasumimarginaali arvutamine loovettevõtetele.”
17.30-19.00
A501
Loeng on eesti keeles
“Miks midagi ei jää näppude vahele” imestavad nii mõnedki loovettevõtjad.
Et see nii ei oleks, tule osa saama praktilisest loengust, mis keskendub hinnakujunduse alustele, kus võtmekomponendiks on brändi positsioneering, kulude ning kasumimarginaali arvutamine.
Käsitletakse praktilisi teemasid näiteks:
– kuidas määratleda brändi positsioon turul ja analüüsida konkurente;
– teeme läbi jaehinna ja marginaali arvutamise;
– veendume, et mõistame kõiki toote loomise kulukomponente ja edasimüüjate ootusi marginaali osas;
– oskame valida erinevate hinnakujundusmudelite vahel.
Loeng on suunatud tudengitele ja alustavatele loovettevõtjatele, kes soovivad oma hinnakujundusoskusi täiustada ja teha teadlikumaid äriotsuseid.
Tutvustus:
Kaie Kaas-Ojavere on moetööstuse ja jaekaubanduse professionaal, kellel on 20-aastane kogemus erinevatel juhipositsioonidel Kaubamaja ja Baltika Grupis. Praegu on Kaie kirglikult pühendunud tekstiilijäätmete probleemidele lahenduste leidmisele ning ringmajanduse edendamisele.
Ta on idufirma KIUD kaas-asutaja ja tegevjuht. KIUD väärindab tekstiilijäätmeid korduvkasutatavateks pakenditeks e-poodidele.
Kaiel on ettevõtliku juhtimise MBA kraad Tallinna Tehnikaülikoolist ja Executive Coachi diplom EBS-st. Ta jagab oma kogemusi mentorina erinevates organisatsioonides ning külalislektorina ülikoolides.
Postitas Andres Lõo — Püsilink
12.11.2024
Avatud loeng: Ville Jehe “Ärimudelite loeng”
Disainiteaduskond
12.11
Avatud loeng: Ville Jehe – ärimudelite loeng
17.30-19.00
Loeng on eesti keeles
Ville Jehe on ettevõtja, insener ja disainer. Eelkõige on ta aga praktik. Ta on olnud mitme eduka ja rahvusvahelise projekti (Uus Maa, Delfi jt) käivitaja ja juht ning osalenud üle 50 ettevõtte sünni juures.
Täna juhib ta oma investeeringute portfelli, kuhu kuulub näiteks nii meditsiiniliste seente kasvatamise, küberturva kui ka toitlustusteenuse ettevõtteid. Lisaks ettevõtlusele on Ville kaasabil käivitatud mitmeid ühiskondlikke liikumisi.
Viimasel aastakümnetel on sagenenud esinemised erinevatel seminaridel ja konverentsidel, kus Ville on jaganud oma kogemusi nii äripraktikast kui ka vaimsest tervisest, sealhulgas andnud enese teadliku juhtimise loenguid erinevates ettevõtetes ja haridusasutustes, milliste hulka on kuulunud ka EKA.
Loengust paari sõnaga:
Vaatame üle äri põhimõisted ja siis näidete varal peamised turul kasutatavad ärimudelid – nii ülevaatlikult või siis põhjalikult kui 2 akateemilise tunniga võimalik on. Fookuses seekord loomeettevõtlus.
Postitas Andres Lõo — Püsilink
Avatud loeng: Ville Jehe “Ärimudelite loeng”
Teisipäev 12 november, 2024
Disainiteaduskond
12.11
Avatud loeng: Ville Jehe – ärimudelite loeng
17.30-19.00
Loeng on eesti keeles
Ville Jehe on ettevõtja, insener ja disainer. Eelkõige on ta aga praktik. Ta on olnud mitme eduka ja rahvusvahelise projekti (Uus Maa, Delfi jt) käivitaja ja juht ning osalenud üle 50 ettevõtte sünni juures.
Täna juhib ta oma investeeringute portfelli, kuhu kuulub näiteks nii meditsiiniliste seente kasvatamise, küberturva kui ka toitlustusteenuse ettevõtteid. Lisaks ettevõtlusele on Ville kaasabil käivitatud mitmeid ühiskondlikke liikumisi.
Viimasel aastakümnetel on sagenenud esinemised erinevatel seminaridel ja konverentsidel, kus Ville on jaganud oma kogemusi nii äripraktikast kui ka vaimsest tervisest, sealhulgas andnud enese teadliku juhtimise loenguid erinevates ettevõtetes ja haridusasutustes, milliste hulka on kuulunud ka EKA.
Loengust paari sõnaga:
Vaatame üle äri põhimõisted ja siis näidete varal peamised turul kasutatavad ärimudelid – nii ülevaatlikult või siis põhjalikult kui 2 akateemilise tunniga võimalik on. Fookuses seekord loomeettevõtlus.
Postitas Andres Lõo — Püsilink