Töötamine EKAs

Kunstiakadeemias töötab ligi 130 koosseisulist õppejõudu ning 151 tugitöötajat. Õppejõududeks on oma ala professionaalid – rahvusvaheliselt tunnustatud kunstnikud, arhitektid, disainerid, ajaloolased, teadlased. Regulaarselt kutsutakse erinevatelt erialadelt õpetama ka vilistlasi, külalislektoreid partnerülikoolidest Eestist ja väliskõrgkoolidest, toimuvad rahvusvahelised konverentsid ja seminarid.

Kooli professionaalne, ent eksperimentaalne olemus kandub edasi meie tudengitele. Tugipersonal püüab tagada õppetöö sujuva korralduse ja loova keskkonna.

Kunstiakadeemia pakub oma töötajatele vaheldusrikast ja loomingulist töökeskkonda, võimalusi enesearenguks ja õppimiseks ning akadeemilisel kalendril põhinevat töögraafikut.

Väärtustame ning tunnustame õppejõudu ja õpetamist
Toetame meie kogukonnas õpetamise alase teadmise ja oskuse kujunemist. Alates 2017. aastast teeme koostööd üliõpilasesindusega, et tunnustada aasta õppejõudu rahalise preemiaga ning alates 2021. aastast tunnustame õppekava/eriala juhte.

Korraldame koolitusi õppejõu õpetamistegevuse toetamiseks. Kord aastas toimuvad EKA töötajate suurem kohtumine ning läbi aasta koolitused, mis on seotud õpetamise ja võõrkeeleoskuse kujunemise ning üliõpilaste ettevõtlikkuse toetamisega. Kutsun üles EKA õppejõudude osalema hariduskonverentsidel ja võrgustikes (nt Tartu ülikoolis toimub 2018. aastal rahvusvaheline õppejõudude konverents).

Teeme koostööd teiste ülikoolide ja võrgustikega ning osaleme uuringutes ja kaasame eksperte oma õppetegevuse arendamiseks.

Ressursid õppejõu arengu toetamiseks tulevad EKA eelarvest personalitöö ning EKA Loovkärje ja Edu Tegu- Ettevõtlusõppe programmi kaudu. Samuti taotleme lisarahastusi ja projekte.

Õppeprorektor Anne Pikkov

Nõuanded diskrimineerimise/kiusamise puhul reageerimiseks

Kui oled akadeemia töötaja või üliõpilane ning tunned, et sind töökohal või õppetöös diskrimineeritakse/kiusatakse:

  • Kui olukord võimaldab, ütle või kirjuta sellele isikule, et tema käitumine ei ole aktsepteeritav ja palu tal lõpetada. Võid talle ka teada anda, et olukorra jätkumisel esitad kaebuse. Kui sa ise ei julge või ei saa kiusajaga kontakti võtta, siis palu mõnda usaldusväärset isikut.
  • Kirjuta kogu sündmusteahel kuupäevaliselt ja kellaajaliselt üles, et hiljem oleks asjaolusid lihtsam meelde tuletada.
  • Kogu ja hoia alles kõik kirjalikud tõendid (e-kirjavahetus jne). Kui toimuvat juhtuvad pealt nägema teised isikud, märgi ka see üles, sest tähtsaks tõendiks võivad osutuda just pealtnägijate ütlused. Tõendid on väga olulised selleks, et tuvastada diskrimineerimise või kiusamise toimumine.
  • Ära jää oma murega üksi. Üliõpilastele pakub psühholoogilist nõustamist psühholoogkarjäärinõustaja (e-post: kaialeena.pino@artun.ee), töötajatele pakub tuge personalijuht (e-post: dagmar.raide@artun.ee). Nemad küll kaebusi ei lahenda, kuid nendega saab oma muret konfidentsiaalselt jagada ja võimalikke lahenduskäike arutada.
  • Töötajana pöördu oma murega esmalt kas: a) töö vahetu korraldaja poole; b) struktuuriüksuse juhi poole (näiteks juhul, kui töö vahetult korraldajalt ei ole sa oma kaebusega seoses vastust saanud või kui töö vahetu korraldaja on ise diskrimineerija/kiusaja või hoiab selgelt diskrimineerija/kiusaja poolele); c) dekaani või tugiüksuste puhul vastutusala juhi või prorektori poole (näiteks juhul, kui struktuuriüksuse juht on ise diskrimineerija/kiusaja või hoiab selgelt diskrimineerija/kiusaja poolele või ei suuda lahendust otsida).
  • Üliõpilasena pöördu oma murega esmalt kas: a) õppekavajuhi poole (täiendusõppe puhul õpet korraldava struktuuriüksuse juhi poole); b) dekaani poole, kui probleem on laiem või õppekavajuht ei suuda lahendust otsida või kui õppekavajuht on ise diskrimineerija/kiusaja või hoiab selgelt kiusaja/diskrimineerija poolele.
  • Kui eelnevas protsessis ei ole lahendust leitud või lahendus ei rahulda sind ja sa tunned, et juhtunu vajab ametlikku sekkumist ja hinnangut, on sul võimalus esitada ametlik kaebus rektorile e-kirja (mart.kalm@artun.ee) või posti teel. Otse rektorile võid kaebuse esitada ka siis, kui sa ei soovi eeltoodud etappe läbida. Kaebusest peab välja tulema juhtumi seotus ülikoolis töötamise või õppimisega, selgelt eraeluliste konfliktide lahendamisele antud juhend ei laiene. Kaebuse lahendamiseks moodustab rektor vajadusel eetikakomisjoni.
  • Esita kaebusega tegelejale kogu vajalik info ning anna teada, milline oleks sinu arvates parim lõpplahendus.
  • Juhul kui tegemist on füüsilise vägivalla või muu ähvardava olukorraga (nt keegi jälitab), pöördu ka politseisse. Sul on õigus esitada kaebus. Isegi kui diskrimineerimine või kiusamine uurimise käigus kinnitust ei leia, ei tähenda see, et sa oled midagi valesti teinud. Valesti oled käitunud ainult siis, kui oled kaebust esitades teadlikult valetanud. Sellisel juhul on sinu kaebus pahatahtlik ning ülikool võib sinu korrale kutsumiseks rakendada asjakohaseid abinõusid.

Kui sa näed, et sinu kolleegi või kaasüliõpilast kiusatakse/diskrimineeritakse:

  • Räägi diskrimineeritava/kiusatavaga ja avalda talle toetust.
  • Mõista, et sinu sekkumine ja olukorrale tähelepanu pööramine mis tahes viisil on oluline, kuna tihtipeale ei julge diskrimineeritav/kiusatav abi otsima minna.
  • Kui näed, et olukord ei ole muutunud ning tunned ennast turvaliselt, siis sekku ja ütle diskrimineerijale/kiusajale, et tema käitumine ei ole aktsepteeritav. Kui sa ei soovi isiklikult sekkuda, siis anna olukorrast teada järgnevas peatükis nimetatud isikutele.
  • Ole koostöövalmis, kui sinu kui tunnistaja ütlusi vajatakse. Kaebuse võib esitada igaüks, kes on diskrimineerimise või kiusamise tunnistaja või kes tajub häirivat, ähvardavat, vaenulikku, halvustavat, alandavat või solvavat õhkkonda, isegi kui otsene ohver on keegi teine. Diskrimineerimine või kiusamine, mis jääb tähelepanuta, muudab kõik kollektiivis võimalikuks ohvriks. Seetõttu on oluline, et pealtnägija sekkuks olukorda või pööraks sellele tähelepanu.

Kui oled ülikooli töötaja, kellele on esitatud kaebus diskrimineerimise/kiusamise kohta:

  • Ära oota, vaid tegutse kohe ning teadvusta juhtunu tõsidust.
  • Mida varem kaebusega tegelema hakkad, seda tõenäolisem on lahenduse leidmine.
  • Räägi esmalt kaebuse esitanud isikuga, ole objektiivne, ära süüdista ega mõista hukka.
  • Kaasa kaebuse esitanud isik asja lahendamisse ja kooskõlasta temaga peamised meetmed ja tegevused.
  • Küsi nõu personali- (töötajatega seotud kaebuste osas) või õppeosakonnast (üliõpilastega seotud kaebuste osas).
  • Dokumenteeri peamised sündmused ja asjaolud, mis sulle kaebusega tegelemisel on teatavaks saanud.
  • Lähtu olukorra hindamisel objektiivsetest asjaoludest ning ära lase enamuse arvamusel oma käitumist ja seisukohta kujundada. Kaebusega seonduvat informatsiooni jaga ainult nende isikutega, kellega konsulteerimine või kelle teavitamine on lahenduse leidmiseks hädavajalik. Selgita kaasatud isikutele juhtumi delikaatsust ja konfidentsiaalsuse vajalikkust.

Kui oled ülikooli töötaja või üliõpilane, kelle kohta on esitatud diskrimineerimise/kiusamise kaebus:

  • Räägi kaebust uuriva isikuga ning selgita talle olukorda oma seisukohast.
  • Isegi kui sa tunned, et sa ei ole midagi valesti teinud, ära alaväärista kaebuse esitanud isiku tundeid, vaid lõpeta kohe väidetav ebasobiv käitumine.
  • Kedagi ei mõisteta hukka pelgalt kaebuse esitamise fakti pinnalt.

Kontaktid

_MG_6615_1

Dagmar Raide

Personali­osa­konna juhataja

626 7306

dagmar.raide@artun.ee
Marika Kopõlova

Marika Kopõlova

Personalispetsialist

626 7306

marika.kopolova@artun.ee