Arhitektuuritudengid täidavad tühiruumid ideedega

Tekst: Kaidi Õis
 
Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuri osakonnas on saanud heaks traditsiooniks aeg-ajalt linnadest väljapoole vaadata, et  uurida, kuidas Eesti hääbuvaid väikeasulaid ruumiloome töövahenditega taaselustada võiks. Uudis paaripäevastest intensiivtöötubadest levib kiiresti ning juba läbi viidud algatused inspireerivad järgmisteks sarnasteks ettevõtmisteks. Oktoobri lõpus toimunud Haljala töötoale vaatavad tagasi arhitektuuri osakonna juhendajad arhitektid Andres Alver ja Indrek Rünkla ning töötoas osalenud magistrandid Hendrik Välja ja Liina-Liis Pihu. Töötoas sündinud tulevikuplaane kommenteerib vallavanem Leo Aadel.
 
Järjepidevalt väheneva elanikkonnaga ääreala, 2 kuni 3 ööpäeva tegutsemisaega, ligi 20 kõrge mõttekaarega tudengit, lennukatele visioonidele gravitatsiooni lisavad kohalike olude asjatundjad ja kogu mõtteprotsessi suunavad õppejõud — selline on väikeasulatega tegelevate töötubade hästi toimiv valem. Lähteülesanne, millega seekord kunstiakadeemia poole pöörduti, oli Haljala pastoraadihoone ja rahvamaja kasutamata ruumidele uue ruumiprogrammi välja pakkumine. Peagi selgus, et pulbitseva eluni jõudmiseks tuleb pilku avardada: vaja on suuremat tuleviku mõtestamise plaani.
 
Paaripäevased mõttetalgud on suhteliselt efektiivne viis kiiresti teada saada, millised alternatiivid asulal või vallal on. “Võimaluste hulgast, mille abil asula tulevikustsenaariume prognoosida: näiteks töö tellimine arhitektibüroost, konkursi korraldamine või üliõpilaste kaasamine, on üliõpilaste võime ootamatuid ideid genereerida tõenäoliselt kõige suurem,” arvab Indrek Rünkla, lisades, et väga konkreetse tulemini jõudmine ei ole sellises formaadis töötades kuigi tõenäoline, kuid kui pakkuda kahanevale väikeasulale välja toimiv kannapöörde stsenaarium, on põhjust edaspidi ka praktilisemate küsimustega edasi tegelemiseks.
 
Milliste visioonideni seekord jõuti?  Atraktsioonidega pikitud läbisõidutänava loomine, kirikuhoone ümber mõtestamine ja kultuurilegendide abil turismi edendamine olid vaid mõned välja pakutud variantidest. “Haljala väiksus loob hea võimaluse katsetamiseks ning keskenduda tuleb positiivsele ainesele, mida taasavastada ja mille abil Haljalat avada,“ lisab Liina-Liis Pihu.
 
Töötubade kõige tähtsam tulem on teadvustamine kohaliku omavalitsuse tasandil, et viisid, kuidas homsele mõeldes ruumi ja ühiskonda laiemalt struktureerida, on võtmeküsimusi, millega just kunstiakadeemia arhitektuuri osakonna poole pöörduda. Selline koostöö on vastastikku rikastav: üliõpilased saavad võimaluse reaalse elu probleemidele lahendusi pakkuda ning toimuvaid arenguprotsesse mõjutada,  üliõpilaste heas mõttes toored ideed avavad kohalikele omavalitsustele uusi vaatenurki.
 
Esialgsest visandlikust mõttest võib välja kujuneda ka suurem strateegiline plaan ja pikem koostöö. “Haljala vallavalitsusel on juba varasemast hea koostöökogemus EKAga olemas. 2011. aastal külastasid Haljalat EKA maastikuarhitektuuri tudengid Katrin Koovi juhendamisel, kelle visioonidest on saanud tööprojekt, mis aitab oluliselt korrastada kooli ja rahvamaja ümbrust,” räägib vallavanem Aadel, uskudes, et ka kõigist praegustest ettepanekutest jäi pinnale ideid, mida tulevikus etapiviisiliselt ellu viia.
 
Tudengid leiavad, et taolisi töötubasid võiks toimuda isegi tihedamini, ka ülikoolide ja erialade koostöös, kuna need on tore viis nii omavahel lõimumiseks kui arusaama avardamiseks, millised on tegelikud probleemid, millega eesti ühiskond silmitsi seisab. Samuti on oluline kaasava planeerimise juurutamine.  “On tore, et meil on võimalus abiks olla ja uusi mõtteid välja pakkuda, kuid lõpuks on kõik ikkagi kohalike inimeste enda ettevõtlikkuse, koostöövõime, tahte  ja pealehakkamise küsimus,” jääb kõlama lõppjäreldus.