Erialast
KUNSTITEADUS JA VISUAALKULTUUR KUI ERIALA
Nüüdisaegse kunstiteaduse uurimisobjektiks on peagu kogu inimloomingu visuaalne mõõde. Kunst, foto, film, aga ka argisemad valdkonnad nagu massimeedia või reklaam loovad ja kasutavad erinevatel eesmärkidel mitmesuguseid pilte ning kujutisi. Pildid võivad olla esteetilise naudingu allikad või ajaloolise tähtsusega dokumendid, edastada infot, kuid ka meiega manipuleerida. Mõned pildid teevad kõike seda korraga. Samamoodi on tähenduslik kogu meid ümbritsev ruum ja esemeline keskkond, mille kujundus mõjutab meie igapäevaelu.
Kunstiteaduse ja visuaalkultuuri uuringute eriala loob aluse selleks, et mõtestada pildilise ja ruumilise keskkonna seoseid ning toimimist ühiskonnas. Kunstiajalugu ja -teooria aitavad mõista ning hinnata nii üksikuid teoseid kui ka nende loomist ümbritsenud ühiskonda ja selles kehtinud väärtusi. Kunsti, arhitektuuri ja disaini uurimine annab meile raamistiku nii mineviku kui ka oleviku mõistmiseks ning kujundab laiemat kriitilist, iseseisvat mõtlemist.
Kunstiteaduse ja visuaalkultuuri instituudis õpitakse teooriaainete, praktikate ja õppereiside kaudu kriitiliselt vaatama ja analüüsima nii ajaloolist kui ka meid tänapäeval ümbritsevat pildimaailma ja ruumilist keskkonda. Kunstiajalugu ja -teooriat õpetatakse kultuuriteooria ja sotsiaalajaloo foonil. Ühtlasi annab õppekava laiapõhjalise humanitaarhariduse.
KVI-s saab õppida järgmistel õppekavadel:
Kunstiteadus ja visuaalkultuuri uuringud BA
Kunstiteadus ja visuaalkultuuri uuringud MA, sh
Literature, Visual Culture and Film Studies MA (inglisekeelne õppekava koostöös Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste instituudiga)
Kunstiteadus ja visuaalkultuuri uuringud PhD
KUNSTITEADUS KUNSTIAKADEEMIAS
Kunstiteaduse ja visuaalkultuuri instituudi ülesandeks EKA-s on ette valmistada erialaspetsialiste kunstiteaduse, visuaal- ja ruumikultuuri uurimise ning kuraatorluse alal. KVI tudengitel on hea kontakt kunsti-, disaini ja arhitektuuri eriala tudengitega. Seetõttu tekib juba varakult hea arusaam kaasaegsest kunstist. Mitmed ained ja praktilised tööd toimuvad koos muinsuskaitse ja konserveerimise üliõpilastega. Humanitaarainete valiku suurendamisel teeb KVI tihedat koostööd Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste instituudiga. Erialaõppe praktilist poolt toetab koostöö Eesti muuseumide jt kunstiinstitutsioonidega.
KVI-s õppimist rikastavad tipptasemel külalisõppejõud ja avatud loengute sarjad. Valikkursusi on näiteks pidanud prof Keith Moxey (Barnard College, Columbia ülikool) ja prof Michael Anne Holly (Clark Art Institute); prof Matthew Rampley (Birminghami ülikool); prof James Elkins (Chicago Art Institute); prof Beat Wyss (HfG Karlsruhe); prof Altti Kuusamo (Turu ülikool), dr Tutta Palin (Turu ülikool), prof Griselda Pollock (Leedsi ülikool), prof Kenneth Frampton (Columbia ülikool).
KVI ÕPETAB
– nägema kunsti seoseid ajaloo, ühiskonna ja kultuuriga;
– kunsti, arhitektuuri ja disaini kriitiliselt vaatama ja mõtestama;
– kultuuri ja ühiskonna kohta adekvaatseid ja kriitilisi küsimusi küsima;
– kunstist, arhitektuurist ja disainist rääkima ja sellest kirjutama;
– kunsti väga mitmekesisele publikule mõistetavaks tegema;
– iseseisvalt arhiivi- ja teadustööd tegema;
– ennast kirjas ja kõnes meisterlikult väljendama.
KELLENA LÕPETAJAD TÖÖD LEIAVAD
– kunsti-, visuaalkultuuri- või arhitektuurieksperdina avalikus ja erasektoris;
– kuraatorina ja kunstikorraldajana;
– muuseumitöötajana;
– teadurina;
– kunsti-, arhitektuuri- või disainikriitikuna;
– kunsti- ja kultuuritoimetajana;
– kunstiajaloo õpetajana.
