Täienduskoolitus

Arhitektuuri konserveerimise ja restaureerimise täienduskoolitus

Arhitektuuri konserveerimise ja restaureerimise täienduskoolitusi on EKA muinsuskaitse ja konserveerimise osakonnas järjepidevalt korraldatud alates 1995. aastast. Selle aja jooksul on õppekava pidevalt arendatud ja kaasajastatud, et pakkuda uusimaid erialaseid teadmisi, mis vastaks võimalikult hästi tööturu vajadustele.

Kursusele on oodatud arhitektid, ehitusinsenerid, kunstiajaloolased, restauraatorid, riigiasutuste, omavalitsuste ja muinsuskaitse institutsioonide töötajad, mälestiste omanikud jt. asjahuvilised. Õppe alustamiseks peab osalejal olema omandatud vähemalt keskharidus.

Muinsuskaitse valdkonnas tegutsemiseks on vajalik pädevustunnistus, mille taotlemise üheks eelduseks on restaureerimisalase täiendkoolituse läbimine. Pädevustunnistuste kohta saab lähemalt lugeda Muinsuskaitseameti kodulehelt.

Arhitektuuri konserveerimise ja restaureerimise täiendkoolituse õppekava maht on 242 akadeemilist tundi (h) ja see koosneb järgmistest teemadest:

Eesti arhitektuuriajalugu (30 h)

– Eesti arhitektuuriajaloo põhijooned keskajast nõukogude perioodini (sh nii tippteosed kui ajastule tüüpilised hooned)
– kõrvalepõiked eriteemadesse: talurahvaarhitektuur, kindlusehitised jm

Muinsuskaitse alused (16 h)

– muinsuskaitse ajalugu
– olulisemad kaasaaegsed teoreetilised seisukohad
– muinsuskaitset puudutav seadusandlus
– muinsuskaitse roll kohalikul, riiklikul ja rahvusvahelisel tasandil

Allikad ja uurimine (22 h)

– erinevate uuringuliikide (nt arhiivi-, ehitus-, viimistlus-, arheoloogilised ja laboriuuringud) olemus ja läbiviimise põhimõtted
– ajaloolise hoone kohta info otsimine ja analüüsimine
– praktiline värvisondaaži tegemise harjutus

Projekteerimine ja planeerimine (22 h)

– valdkonda reguleerivad seadusandlikud nõuded
– restaureerimisprojekti koostamine
– planeerimine ajaloolistel hoonestusaladel

Ajaloolised materjalid ja tehnoloogiad I (28 h)

– Eesti põhilised traditsioonilised ehitusmaterjalid (lubjakivi, maakivi, tellis, puit, savi)
– 20. sajandi ehitusmaterjalid (raudbetoon, silikaattellis, metall)
– ülevaade materjalide omadustest, kasutusviisidest, tüüpsetest kahjustustest ja restaureerimistehnoloogiatest

Ajaloolised materjalid ja tehnoloogiad II (16 h)

– ajaloolised viimistlusmaterjalid: krohvid, välis- ja sisevärvid, tõrv ning nende omadused ja kasutamine restaureerimistöödel
– praktiline värvide segamise ja trafarettmaalingu tegemise koolitus

Ajaloolise hoone restaureerimine (38 h)

– ajaloolised avatäited ja nende restaureerimine
– ajaloolised katusekatted, nende kasutamine ja projekteerimine
– ajaloolised vundamendid ja nende tugevdamine
– ajaloolise hoone soojustamine
– keldri- ja pööningukorruse kasutuselevõtt
– tuleohutus ajaloolises hoones
– olulisemad sõlmelahendused ajalooliste hoonete projekteerimisel

Interjöör ajaloolises hoones (22 h)

– üldine interjööri stiiliajalugu
– olulisemad interjöörielemendid (nt ahjud, tapeedid, maalingud) ja nende restaureerimine
– ajalooliste interjööride restaureerimise põhimõtted

Muinsuskaitseline järelevalve (16 h) 

– muinsuskaitselise järelevalve roll ja ülesanded
– muinsuskaitselise järelevalve aruande koostamine
– restaureerimistööde kvaliteedi hindamine
– dokumenteeriv pildistamine

Mälestis ja keskkond (16 h)

– ajaloolised maastikud, pargid, kalmistud ja nende taastamine
– pärandihaldus rahvusparkides

Eriala praktikumid (16 h)

– avatäidete restaureerimine
– praktiline arhitektuurifotograafia
– traditsioonilised krohvid ja värvid
– ajaloolised tapeedid jpm.

Igast teemast räägib just selle ala tõeline asjatundja. Seetõttu on kursusele kaasatud arvukalt erinevaid lektoreid, nende seas nii pikaajaliste kogemustega praktikuid kui akadeemilisi uurijaid. Õppemooduleid kureerivad Riin Alatalu (PhD), Triin Talk (MA), Lilian Hansar (PhD), Triin Reidla (MA), Leele Välja (MA), Hilkka Hiiop (PhD), Kateriin Ambrozevits (MA), Maris Veeremäe (MA).
Loengutele lisaks toimuvad seminarid ja grupitööd, kus arutletakse restaureerimisteoreetilistel teemadel; töötoad praktiliste töövõtetega tutvumiseks ning õppekäigud põnevatele objektidele!

Õpe toimub kaks korda kuus nädalavahetustel – reedeti-laupäeviti-pühapäeviti:

Sügissemester 2024: 18.–20.10; 01.-03.11; 15.–17.11; 29.11–01.12; 13.–15.12;
Kevadsemester 2025: 17.–19.01; 31.01.–02.02; 14.–16.02; 28.02.–02.03; 14.–16.03 (toimub Tartus); 28.–30.03.

Kursuse edukaks läbimiseks tuleb lisaks loengutes osalemisele koostada (aprill 2025) ja kaitsta (08. ja 09. mai 2025) lõputöö, millega õppur demonstreerib koolitusel omandatud teadmisi. Lõputööks on vabalt valitud vana hoone ajaloo, materjalikasutuse ja tehnilise seisukorra analüüs ning sellel põhinevate restaureerimissoovituste andmine.

Kursuse lõpetamisel saab osaleja EKA täiendkoolituse tunnistuse.

____________________________________________________

Aeg: 18. oktoober 2024 – 09. mai 2025
Koht: Põhja pst 7, Tallinn, Eesti Kunstiakadeemia
Maht: 242 akadeemilist tundi kontaktõpet
Õppekavarühm: arhitektuur ja linnaplaneerimine
Registreerumine: kuni 11. oktoober 2024
Kursuse hind: 1790 eurot. Tasuda on võimalik osamaksetena: registreerimistasu 150 eurot registreerumisel, 745 eurot 9. oktoobriks 2024 ja 895 eurot 20. jaanuariks 2025.

Juhul, kui ilmneb ettenägematu asjaolu, mis mõjutab koolituse vormi (nt pandeemia vms), on EKA-l õigus viia õpe veebipõhiseks.

Koolitusele registreerumisega loetakse koolitusele registreerunud isik nõustunuks käesolevate koolitusele registreerumise tingimustega.

ÕPPEKAVA

Õpe toimub arhitektuuri konserveerimise ja restaureerimise mikrokraadiprogrammi õppekava alusel ja mikrokraadiprogrammi registreerunud osalejatega samas õppegrupis. Erinev on vaid see, et lisaks loengutele ja õppekäikudele tuleb mikrokraadiprogrammi õppuritel igas õppemoodulis sooritada ainepunkti ülesandeid (356 tundi iseseisvat tööd), mida teised  osalejad tegema ei pea.

Eesti Kunstiakadeemia on Eesti Töötukassa koolituskaardi koostööpartner.

REGISTREERUN