Klaas

Eesti Kunstiakadeemia klaasikunsti eriala esindab rikkalikku, omanäolist ja arenevat kunstisuunda, märksõnadeks mitmekihilised loomekontseptsioonid ja vormilised valikuvõimalused. Õpingutes on kesksel kohal isikupärase käekirja väljaarendamine, läbimõeldud looming ning ainulaadse vaatepunkti leidmine. 

Klaas on igapäevaelus möödapääsmatu: sellest valmivad tarbeesemed ja optikariistad, klaas kui ehitusmaterjal laseb ruumidesse valguse. Kaasaegsete kunstnike väljendusvahendina kogub klaas maailmas samuti populaarsust. Klaasivaldkonnas leitakse uutele tehnoloogiatele aina enam rakendust, nimetada võib näiteks 3D printimist, mis võimaldab luua klaasist ülikeerukaid kujundeid, trükitehnikaid ja lamineerimisvõtted.

Õppe eesmärgiks on koolitada võimalikult universaalsete teadmiste ja oskuste ning avara silmaringiga klaasikunstnikke. Erialaste oskuste ja võimaluste põhjalik tundmine loob klaasikunstnikule ja -disainerile parimad võimalused eneseväljenduseks. Õppetöös väärtustatakse ühtviisi nii tööprotsessi ja sellest saadavaid elamusi kui ka isikupärast lõpptulemust.

Õppes on oluline roll avatusel ja rahvusvahelisel koostööl. Algaja kunstniku jaoks on vajalik luua side erialase väljaga nii kodumaal kui ka mujal maailmas. Samuti pööratakse tähelepanu hooliva õpikeskkonna hoidmisele, mis väärtustab õppijat kui isiksust ja loob talle võimalused oma potentsiaali rakendamiseks parimal moel.

Klaasikunsti erialal saab õppida nii bakalaureuse- kui magistritasemel.

Klaasikunst on üks neljast erialast (õppesuunast) bakalaureusetaseme ühendõppekaval Klaas, keraamika, ehe ja sepis. Sisseastumiskatsed on õppekava erialadel ühesugused.

Esimesel semestril õpivad kõigi õppesuundade üliõpilased koos. Saadakse ülevaade õppekava erialadest ja algpädevused joonistamises, värviõpetuses, kompositsioonis. Alates teisest semestrist on õpe eelkõige erialapõhine, aga mõndagi toimub õppekaval ühiselt. Koondõppekava annab võimaluse tutvuda erinevate õppemeetodite, materjalide, tehnoloogiate ja töökodadega ning kasutada seda oma projektide teostamisel. Samuti on võimalik teha koostööd teiste erialade ja töökodadega nii disainiteaduskonnas kui akadeemias laiemalt.

Bakalaureuseõpe kestab kolm aastat ja koosneb teooriaainetest, loomingulistest ja disainisuunalistest erialaprojektidest ning praktilistest kursustest. Kolmanda aasta lõpuks valmib portfoolio, mis sisaldab ülevaadet senise loomingulise töö paremikust, kuid võib olla ka projektipõhine. 

Magistritaseme õpe toimub paralleelselt eesti keelsel õppekaval Disain ja rakenduskunst ning inglise keelsel õppekaval Design and Crafts.

Magistriõppes tegeldakse kunsti- ja disainisuunaliste projektidega ning magistritöö koosneb üldjuhul loomingulisest tööst ja teoreetilisest uurimusest.

Õppes peetakse oluliseks individuaalse ja grupitöö tasakaalustatust. Valmisolek rühmatööks on väga oluline. Samuti on vajalik arendada oskust suhelda tööalaselt nii tellijate kui teiste erialade esindajatega. Seetõttu on erialaprojektid sageli seotud konkreetsete tellimuste, näituseprojektide või klaasivaldkonnas toimuvate sündmustega.

Klaasikunsti eriala lõpetajatest võivad saada vabakutselised kunstnikud, disainerid, õpetajad, teadurid, tehnoloogid, ettevõtjad, galeristid või restauraatorid.