Erialast

Keraamika on üle 10 000 tuhande aasta vana. Seda on olnud lihtne tõestada kuna põletatud savikild säilib kaua, on vastupidav tulele ja pakasele, ei mädane ega kao niiskuses. Keraamika glasuuritud pind on enamasti hügieeniline, tugev ja vastupidav hapetele ega reageeri ka teiste ainetega. Need harukordsed võimed teevad keraamikast materjali, mis oma omaduste ja kasutusvõimaluste tõttu on siiani asendamatu mitmetel aladel.

Savi on maavara, mida leidub küllalt rikkalikult üle maailma ja seda on Eestistki võimalik maast leida. Tänapäeva infoküllases ja ruttavas maailmas kingib savi – ehk maaga – tegelemine kindla jalgealuse, meditatiivse tegevuse kaudu rahu ja enesekindluse. Järjest rohkem keraamikaringe avatakse, sest „inimesed kontorilaudade tagant“ tunnevad vajadust argirutiinist väljuda ja teha midagi oma kätega, midagi, mis on jääv ja püsiv. Kuid see omakorda tõstatab vastutuse selle ees, mida me endist siia maailma maha jätame.

Kas tuleviku arheoloogide järeldused meie tänase tehnoloogilise arengu, elunormide ja loojate vaimse taseme kohta tehakse juhuslikult valminud keraamikatüki või kogenud disaineri kavandatud toodangu põhjal?

Eesti Kunstiakadeemia keraamika osakond on kild suures maailmas, kuid omakeelse õpetusega on võimalik omandada kaasaegsed teadmised ja oskused keraamika alal. Tagatiseks on 95 aastat professionaalset õpetust.

Tihedad rahvusvahelised suhted, välistudengite huvi, meie keraamikute esinemised ja auhinnad näitustelt ja konkurssidelt näitavad EKA omanäolise keraamikaõpetuse taset.

Keraamika osakonna olemus ja mõtteviis

• Meie õppejõud on oma eriala tunnustatud meistrid ja kunstnikud. Osakond on aastate jooksul loonud märkimisväärselt tihedad suhted erialainimeste vahel üle maailma. Keraamikud on üks pere, keda seob kirg ja huvi materjali vastu.

• Erialaainete õpetamismeetodiks on enamasti individuaalne juhendamine, side õppejõudude ja üliõpilaste vahel on vahetu ja kollegiaalne. Üliõpilaste erialalise ettevalmistuse prioriteediks on loovuse ja isikupära arendamine. Meie õppekava on mitmekesine ja paindlik, arvestades õpilaste individuaalseid eeldusi ja oskusi.

• EKA akadeemilise struktuuriüksusena on keraamika osakond ainus professionaalsete keraamikute koolitaja Eestis. Tunneme endil vastutust erialaliste oskuste säilimise ja säilitamise ees.

Oleme orienteerunud individuaalsete oskuste ja teadmiste arendamisele, et lõpetajal oleks motivatsioon, isikupära ja kindlustunne, mis võimaldaks tal tulevases tööelus leida oma koht. Seetõttu peame ülimalt oluliseks, et lisaks laiale silmaringile, kunstiliste eneseväljendusvahendite tundmisele ja manuaalsetele oskustele, omandaksid üliõpilased tehnoloogilised teadmised keraamikast ja oskused oma ideid realiseerida.

EKA pakub ka koostöövõimalust erialade vahel. Siit leiab säravaid isiksusi ja filosoofe, kunstnikke ja disainereid, kes üldjuhul on huvitatud oma ideede ja teadmiste jagamisest. Spetsiifilisi keraamika-alaseid teadmisi, võimalusi, vahendeid, seadmete tundmist, tehnoloogilisi nippe, kirjandust ja kontakte erialainimestega väljastpoolt Eestit, leiab vaid meie osakonnast. Oleme avatud jagama kõiki oma teadmisi ja oskusi kõigi meile õppima asunud üliõpilastega.

• Paindlikkus. Keraamika võimalusterohkes maailmas oleme enim keskendunud disaini ja skulpturaalse vabakunsti suunale, kuid võimelised ümber orienteeruma ning avatud erinevatele huvidele ja tehnoloogiatele, mida keraamika pakub.

• Suhted. Rahvusvahelised kontaktid ja koostööprojektid ning meie igakülgne toetus võimaldavad üliõpilastele rahvusvahelistes vahetusprogrammides osalemist, aitavad vältida nö konnatiigistumist ja avardavad võimaluste piire.

Kuidas õpe toimub

Õppekavas on tähtis koht mitmekülgsel erialasel ettevalmistusel. Lisaks teoreetilistele ja praktilistele erialalistele oskustele (ideede genereerimine ja arendamine, kompositsioon, tarbeesemetele esitatavad nõuded, materjalitehnoloogilised teadmised, põletustehnoloogiad, käsitöövõtted, kujundustehnikad, kipsitöö oskused jne) saavad üliõpilased lisaks teadmisi üleakadeemialistel teooriakursustel, teadmisi ja pädevusi maalikunstist, joonistamisest, skulptuurist, värvusõpetusest, üldkompositsioonist, arvutiõppest, fotograafiast jne.

• Vabadus. Vabadus valida enamuse erialaülesannete raamides vabakunsti või disaini suuna vahel.

• Loomingulised suhted – individuaalne õpetus.

• Praktika. Võimalus olla kätega savis ja kasutada erinevaid tehnoloogiaid oma ideede rakendamiseks.

Keraamika Kunstiakadeemias

1923 – Ungari päritolu Gèza Jakó rajab keraamika töökoja Riigi Kunsttööstuskooli juures.

1934 – Tema õpilane Valli Eller valitakse keraamika töökoja juhatajaks ja on selles ametis aastani 1950.

Pärast Eugen Vainot saab 1952. a keraamika kateedri juhatajaks dotsent Helene Kuma.

Aastal 1955 keraamika ja klaasi kateedrid ühendatakse. Kunstilise keraamika ja klaasehistöö kateedri etteotsa valitakse prof. Arseni Mölder. 1968–1974 juhatas keraamika ja klaasiehistöö kateedrit prof. Helene Kuma, 1974–1984 dots. Leo Rohlin ning 1984–1993 dots. Maie-Ann Raun. Peale seda erialad iseseisvusid ning kateedrid nimetati ümber osakondadeks. 1996. a valiti keraamika osakonna juhatajaks dotsent Ingrid Allik. 2000–2005 töötas sellel ametikohal prof. Leo Rohlin, alates 2005. aastast. prof. Urmas Puhkan ning alates 2023. aastast on osakonna juhataja Kaja Altvee.

Osakonna järjepidevust ning töötajate ja üliõpilaste suhteid aitavad üleval hoida mitmed traditsioonid. Iga aasta veebruaris antakse osakonna silmapaistvaimale keraamikatudengile üle Ilmar Palmi, meie endise töökoja meistri, nimeline preemia. Mitu aastat on OÜ Kerako toetanud töökamaid tudengeid 100 kg saviga. Elevust tekitavad treivõistlused, rebaste ristimise rituaalid, ühised jõulupeod. Traditsioonilisteks on muutunud ühised väljasõidud (Soome, Lätti, Ungarisse, Venemaale, Taani, USAsse, Saksamaale, Itaaliasse), koostööprojektid sõpruskoolidega, näitused, osavõtud Tallinna Lillefestivali pargikujunduse konkursist, ühised põletused ja talgud Tohisool.