Marko Mäetamm "Näota mees". Kahjustused detsembris 2020
EKA skulptuuri konserveerimise stuudios ootab oma näotuse taastamist “Näota mees”. Tegemist on Marko Mäetamme poolt 1994. aasta kevadnäituseks loodud fassaadskulptuuri e. püstiseisva pildiga, mis valmis koostöös Hannes Starkopfiga.
Noore graafikatudengina ei julgenud Mäetamm ise ettegi kujutada, et võiks maalida lõuendile või teha skulptuuri, sest toona seisid erinevad erialad väga konkreetselt lahus. “Õpid graafikat, siis teedki graafikat ja elu lõpuni graafikat teedki.” Ometi oli soov näitusel just skulptuuriga üles astuda suur ja nii “Näota mees” vanema kursuse skulptuuritudeng Starkopfi ateljees sündiski.
Näituse lõppedes sai selgeks, et kerekat taiest ei õnnestu siiski tudengite tagasihoidlikesse elamistesse mahutada ning see rändas mõneti segastel asjaoludel edasi Eesti Muusika- ja Teatriakadeemiasse. Paraku ei olnud Mehe palged EMTAs õnnest õhetavalt roosilised vaid sinna jagati aastate jooksul kõrvakiile nii vasakult kui paremalt. Skulptuur on täis kriime-krääme ja koristaja hoogsast tegevusest tulenevaid mopijälgi. Vihahoos on keegi peksnud kujult klaverit meenutavat Meest rusikate ja jalgadega, mille tulemusel on pehme materjal purunenud, täis sõrmenukijälgi ja saapaviksi kraapse. Kannatanu toimetati EKA skulptuuri konserveerimise stuudiosse.
Tudengite töö algas kahjustuste kaardistusest ja dokumenteerimisest. Nüüdiskunsti puhul on kõige keerulisem konserveerimiskontseptsiooni väljatöötamine – teosed on veel liiga värsked selleks, et mõista nende ajaloolist väärtust ning seda, mil määral tuleks ajaloo jälgi säilitada või hävitada. Kontseptsiooni valikul on suur roll töö autoril, kuid protsess peab toimuma koostöös erialaspetsialistide-konservaatoritega, kes oskavad kaalutleda erinevate säilitatavate väärtuste vahel.
Näota mehe puhul kaaluti läbi kõik erinevad konserveerimise variandid: nö „museaalsest” ning autentset materjali väärtustavast lähenemisest kuni kahjustatud osade väljavahetamiseni, st uue töö tegemiseni. Variandid esitati autorile, kellega koos pandi paika lõpplahendus, mis säilitab nii autentse materjali kui ka taasloob töö visuaalse terviku. Töö purunenud osa asendatakse uuega (ülemise osa esikülje plaat), mille autor uuesti värvib ning signeerib / dateerib. Oma värskuses saab see olema selgelt eristuv algsetest osadest. Purunenud plaat vormistatakse eraldi teoseks, mis säilitatakse koos kahjustustega ja mis jutustab “Näota mehe” ELU lugu. Nii saab restaureerimisprotsessist omaette sümboolne akt, mis ühelt poolt loob teosest uue kontseptuaalse terviku, teisalt säilitab algse ja autentse. Mõlemat tööd on kavas eksponeerida koos selgitustekstidega väärilises keskkonnas, EMTA avatud alal.
Vaata intervjuud Marko Mäetammega, kes räägib “Näota mehe” loo.