Foto: Laura Rohtlaan
EKA, Kutsekoja ja Eesti Sisearhitektide Liidu ühiste pingutuste tulemusena saab EKA sisearhitektuuri bakalaureuseõppe lõpetaja nüüd koos diplomiga kätte ka sisearhitekti kutse, tase 6.
Miks on tegutseval sisearhitektil kutset vaja?
Professor Tüüne-Kristin Vaikla, sisearhitektuuri osakonna juhataja ja pikaajalise kogemusega praktiseeriv sisearhitekt, selgitab: “Sisearhitektuuri eriala lõpetajatele on väga oluline teadmine kuulumisest profesionaalsete sisearhitektide hulka – see on esimene trepiaste, kus hakata ülespoole ronima, kas siis jätkates õpinguid magistriõppes või omandades kogemusi büroos. Kutsetunnitus annab enesekindluse nii noorele sisearhitektile kui ka ja tõsiseltvõetavuse erialale laiemalt tööandja ja tellija vaatepunktist. Eriala õpetamisel on siis mõte, kui selle sisu on ka meil levinud kutsesüsteemis tunnustatud. Olen rõõmus, et esimene samm on astutud.”
Kutsesüsteem on osa Eesti kvalifikatsioonisüsteemist, mis seob haridussüsteemi tööturuga ja aitab kaasa elukestvale õppele ning tööalase kompetentsuse arendamisele, hindamisele, tunnustamisele ja võrdlemisele. Kutsestandard kirjeldab konkreetse valdkonna tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid – nii saab kindla kutsestandardiga sisearhitekti tööandja või klient olla kindel, millised on sisearhitekti oskused ja teadmised.
Eestis on sisearhitekti kutse andmise õigus Eesti Sisearhitektide Liidu juures tegutseval kutsekomisjonil ning alates 21. aprillist nüüd ka Eesti Kunstiakadeemial. Sisearhitekti kutset antakse Eestis neljal kutsetasemel:
- Sisearhitekt, tase 6 (EKA bakalaureuseõppe lõpetanu)
- Diplomeeritud sisearhitekt, tase 7
- Volitatud sisearhitekt, tase 7
- Sisearhitekt-ekspert, tase 8
EKA sisearhitektuuri eriala bakalaureuseõppe lõpetaja saab sisearhitekti kutse, tase 6. Esimesed kutsetunnistused antakse EKA sisearhitektuuri lõpetanutele, kes alustasid õpinguid 2019. aastal.