EKA TASE ’21 toob publiku ette elukeskkonda kujundavad visioonid

Tootedisaini magistrant Vitali Valtanen pakub välja, et Ida-Virumaa kaevandustesse võiks rajada seenekasvandused

28. mail avatakse Eesti Kunstiakadeemia igakevadine lõputööde festival TASE, mille keskmeks on magistritööde näitus.

TASE-l osalevad vabade kunstide, arhitektuuri, disaini ja kunstikultuuri magistrantuuri lõpetajad, lisaks toovad tänavu oma loomingu publiku ette mitmete erialade bakalaureuseastme lõpetajad. Peanäitust saadab mitmekülgne programm erialanäituste, kaitsmiste, TASE FILMI jpm põnevaga.

Arhitektuuri teaduskonna dekaani Andres Ojari sõnul tegelevad valmivad arhitektid tööstusmaastiku, infrastruktuuri ja linna avaliku ruumi sümbioosiga. Uuritakse ruumihariduse praktikaid ja selleks vajaminevat ruumi. Spekuleeritakse loovtööruumide olemuse üle, tegeldakse võltstöö küsimusega ning käsitletakse kineetilise ruumi tüpoloogiat. Üks arhitektuuri magistrant uurib, kuidas ostukeskuste kandekonstruktsioone hoone lammutamise järel ka tulevikus taaskasutada.

“Disainiteaduskonna disaini ja rakenduskunsti õppekava lõputöödes ühendavad tudengid minevikku tulevikuga ja on seejuures võrdlemisi progressikriitilised, mida iseloomustab traditsiooniliste töövõtete ja materjalide kaasaegne mõtestamine, materjalitundlikkus ja taktiilsete teadmiste väärtustamine,” sõnab õppekava juht Taavi Hallimäe ning lisab: “Leidub ka nö klassikalisemat vormiga eksperimenteerimist, kuid siiski peatutakse rohkem kätega töötamisel, milles nähakse leevendust visuaalse informatsiooni üleküllusele, standardiseeritud tööstusele, aga ka vaimse tervisega seotud probleemidele.”

Tootedisaini magistrant Vitali Valtanen otsib Ida-Virumaa mahajäetud kaevandustele uusi kasutusi ja pakub lahendusena maa-aluse seenefarmi rajamist.

Vabades kunstides tõusevad esile teemad seoses vaimse ja füüsilise tervisega. Teostes räägitakse migreenist, dementsusest, töövõimetusest ja traumast, aga ka teraapilistest rituaalidest, sealhulgas eesti pärimuslikust nutulaulust itkust. Uus-hõimlus ja elukeskkonna tundlikkus kajastub laiemalt kogu näitusel.

Vabade kunstide teaduskonna kaasaegse kunsti magistriõppe juhtide Mark Dunhilli ja Kristaps Ancānsi sõnul on lõputöödes näha “uusi isikliku ja avaliku ruumi defineerimise viise. Tegeldakse nn mitte-kohtadega, kultuurilooga kui materjaliga, populaarne on trauma ja empaatia suhe. Uuritakse vaadet ehk gaze’i – uut, naasevat ja unustatud funktsiooni. Mõtestatakse kunsti toimimisvälju – galeriis või galeriist väljas? Käsitletakse digitaalset ruumi ja selle probleeme. Maailma tähenduslike nihete ja kontekstuaalse libisemise raames võetakse ette ka monogaamia ja polügaamia küsimused.

Kunstikultuuri teaduskonna tänavuste bakalaureuse taseme lõputöödele annab kommentaari EKA muinsuskaitse ja konserveerimise bakalaureuse õppekava juht, dotsent Riin Alatalu: “Muinsuskaitse osakonnas on alati eriilmelisi töid, mis laiendavad konservaatorite haaret. Tänavu on üks põnevamaid bakalaureusetöid Loodusmuuseumi kalatopiste konserveerimine. Aga samavõrd huvitavad on ka Georg Lurichi plakati restaureerimisega seotud väljakutsed. Kaks uurimust avardavad meie teadmisi fotograafia vallas, tänu kiirpildikaamera ja unikaalse ambrotüübi konserveerimisele. Oodatult on üks töö seotud Christian Ackermanni projektiga – Koeru kiriku krutsifiksi ristil olevate maalingute autorluse ja konserveerimise näol. Tudengid on uurinud laseri ja kuivjää kasutamist pindade puhastamisel, aga ka hoonete teisaldamise võimalikkust ning väiketööstuste mõju Torupilli asumi kujunemisele. Kevadel kaitsmisele tulev magistritöö keskendub Kuressaare ajaloolistele interjööridele.”