3. ja 4. juunil 2021 kaitsesid 14 noort arhitekti EKAs magistrikraadi.
Mihkel Räni Raev „Tehnoloogiline Paldiski“
Magistritöös vaatab Mihkel otsa tööstuslikele arengutele Pakri poolsaarel ning Paldiski linnas. Planeeritud on palju, linnast räägitakse kui ühest Eesti peamisest tööstus- ja transiidikeskusest. Samas ei jää sealse ruumi arvelt toodetav tulu kehtiva maksusüsteemi raames tingimata poolsaarele, vaid liigub sealt mujale, jättes kohalikele maha katkendliku linnaruumi. Paldiskis elab paikselt ligikaudu 3500 inimest. Milline võiks olla investeeringute positiivne panus nende elukeskkonda? Millised on tehnoloogilisi rajatisi planeerides avalduvad võimalused ja vastutusväljad?
Juhendajad: Andres Alver, Toomas Tammis ja Tarmo Teedumäe
Enriko Lill „Generatiivse disaini rakendamine planeeringute analüüsimisel“
Töö eesmärgiks on uurida generatiivse disaini olemust ja selle rakendamise võimalusi arhitektuurses igapäevatöös. Generatiivne loomeprotsess võimaldab planeeringualast automaatselt kiiresti palju erinevaid mudeleid luua, neid samaaegselt võrrelda ja analüüsida. Magistritöö käigus valmis generatiivse planeeringu loomise keskkonna prototüüp, mis koosneb parameetrilisest planeeringu mudelist, mudeli analüüsist ja olemasolevatest optimeerimise algoritmidest. Loodud tööriistakasti rakendatakse Väike-Õismäe ja Mustamäe vahelisel alal, kolmel hüpoteetilisel linnaehituslikul stsenaariumil.
Juhendajad: Martin Melioranski ja Raul Kalvo
Grete Liis Nagelmann „Kaasavad hoovid. Inimkeskne hooviruum Tallinna südalinna näitel“
Tallinna linnasüdames on mitmeid sisehoove, mille ruumikvaliteet on hääbumas, ent millel on suur potentsiaal linnatuumiku identiteedi loomiseks. Magistritöös uuritakse ruumi definitsioone linnakeskkonnas, et pakkuda välja inimmõõtmelise hooviruumi visioon Tallinna südalinna näitel ning alustada linnaruumilist ümberorganiseerimist just hoovidest. Töös tehakse ettepanekuid, kuidas väiksemad sekkumised nii väli- kui ka siseruumis võiksid aidata kaasa ruumilise identiteedi loomele, kvartalite kujunemisele kogukondlikuks ja suhestatud elukeskkonnaks.
Juhendajad: Martin Melioranski ja Raul Kalvo
Markus Puidak „Ressursikaitseseadus. Raudbetoonkonstruktsiooni peidetud ressurss“
Magistritöö eesmärk on läbi rekonstrueerimise hoonete ehituse ja lammutusega kaasnevat keskkonna jalajälge vähendada. “Ressursikaitseseadus” on töö jooksul välja töötatud strateegia, kus kaitsealuseks elemendiks on hoone materjalis sisalduv ressurss. Sarnaselt muinsuskaitseseadusele soovitakse ära hoida olemasolevate hoonete lammutamist ja saavutada ruumi “uueväärsuse” tunne, sest just ihalus uue järele viib sageli lammutamiseni. Töös on “Ressursikaitseseadus” läbi mängitud Tallinna südalinna kaubandusliku funktsiooniga raudbetoonist konstruktsiooniga hoonetel. Strateegia seab linna arengus esikohale keskkonna, kuid samal ajal püüab saavutada ka tasakaalu ressursihoidlikkuse, hea (linna)ruumi ning ärihuvide vahel.
Juhendajad: Martin Melioranski ja Raul Kalvo.
Martin Niglas „Töö- ja puhkebaas – kontoritöö kvaliteedi parandamine kaugtöö ja keskkonna abil“
Magistritöös otsitakse väljapääsu iganenud kontoritööst tingitud probleemidele: stress, ületöötamine, läbipõlemine, aga ka kriisiolukorrast tulenevale ruumimurele. Rutiinse kontoritöö tegijatel võib esineda eraldatust või kaotatakse vajalik tasakaal töö ja eraelu vahel. Luubi all on töötajate motiveeritus ja tervis ning Martin uurib, kas seda on võimalik läbi keskkonna parandada, tõstmaks töötajate loomingulisust ja üldist töökvaliteeti. Töö fookuses on endised nõukogudeaegsed puhkebaasid, millele on lisatud uus funktsioon. Uus otstarve aitab säilitada omaaegset kultuuri- ja arhitektuuripärandit, edendades ka regionaalset arengut, pakkudes uutlaadi väärtust töökeskuste näol.
Juhendajad: Katrin Koov ja Kadri Klementi
Eliisabet Sarv „Jätkusuutlikkus, maaelu areng ja elustiili mobiilsus läbi arhitektuuri ja kohaloome“
Magistritöö käsitleb Kreekas, Naxose saarel asuva Mikri Vigla küla ruumilisi eeldusi ja väljundeid maaelu arengu, elustiili mobiilsuse, jätkusuutlikkuse ja kohaloome kontekstis. Ruumilised muutused Mikri Viglas on vajalikud ja tõenäoliselt vältimatud, kuid on suur vahe, kas see toimub juhuslikult üksikutest era- või ärihuvidest lähtuvalt või läbimõeldult ja organiseeritult piirkonna jätkusuutlikust silmas pidades. Kogukonna huvisid esikohale seades pakub Eliisabet välja randade võimalikult looduslikul kujul säilitamise, nende ligipääsetavuse parandamise ja võimaluste mitmekesistamise.
Juhendajad: Andres Alver ja Douglas Gordon
Andreas Krigoltoi „Lihula viinavabrikule jätkusuutliku lahenduse leidmine siidrikoja näitel“
Magistriöö käsitleb hääbuva ehituspärandi problemaatikat ning uurib adaptiivse taaskasutuse võimalusi ehituspärandi korrastamisel. Töö peamine fookus langeb ajaloolise Lihula viinavabriku arhitektuurse lahenduse väljatöötamise protsessile. Uus siidrikoda looks aluse turismi kasvuks, alkoholitööstuse tekkeks ja looks nõudluse tooraine järele, mis tähendaks võimalikku arengusuunda ning lisavõimalusi nii Lihulas kui ka Lääneranna vallas.
Juhendajad: Toomas Tammis ja Tarmo Teedumäe
Aliis Mehide „Konteiner. Kineetilise arhitektuuri võimalused EKKMi näitel“
Magistritöö pakub välja uue kaasaegse kunsti muuseumi – keskkonna, mis võimaldab paindlikku ja vaatemängulist ekspositsiooniruumi kunstnikele, kuraatoritele ja külastajatele, loob süsteemse käitumise abil praktilist ruumi muuseumi igapäevaseks majandamiseks ja liigutab ruumielemente, et pakkuda eriotstarbega ruume lisategevusteks. Kaasaegse kunsti muuseum on kui ühendus kultuurikeskuse ja töökoja vahel. See on masin, mis pakub konstruktiivset taustsüsteemi eksperimenteerimisele, avastusele ja õppele.
Juhendajad: Martin Melioranski ja Raul Kalvo
Mirell Nõmm „Linnapark elanike aktiivsuse edendajana Tallinna bastionivööndi näitel“
Magistritöö käsitleb Tallinna vanalinna ümbritseva bastionivööndi sidumist ühtseks multifunktsionaalseks pargivööndiks. Autor on Tallinna südames puudust tundnud heast, korralikust, suurest pargist, mis kutsuks seal vaba aega veetma, sporti tegema, loodust nautima. Tallinna bastionivööndis ja selle lähiümbruses viibib päevasel ajal ligi 63 tuhat inimest, selle ala potentsiaalne kasutajaskond on väga suur. Hetkel on aga vööndis mitmeid kohti, kus lineaarsed ühendused läbi parkide on ringist puudu või katkestatud.
Juhendajad: Martin Melioranski ja Raul Kalvo
Mariin Kroon „Heaoluruum: Noorte nõustamiskeskus Tuvi pargis“
Magistritöö juhib tähelepanu 16–26-aastaste vaimse tervise probleemidele ning analüüsib noort inimest ümbritsevat keskkonda ja tervist mõjutavaid tegureid. Küsides, kas ruum saab olla motiveeriv ja toetav, koondades heaolu suurendavaid ruumielemente. Tööga luuakse unikaalne vaimse tervise nõustamiskeskuse kontseptsioon Tallinna Tõnismäe Tuvi Parki. Eesmärk on täita noorte tugisüsteemist leitud puudused ning luua keskkond, kus vaimse tervise probleemidega tegeletakse anonüümselt ja toetavalt. Loodud ruum kaasab noori aktiivsetele tegevustele, soodustab nende omavahelist lävimist ja jätab ruumi ka üksiolemiseks. Õppides märkama ruumi mõju inimese psühholoogilistele protsessidele, käitumismustritele ja seeläbi ka üldisele enesetundele, saame luua heaolu toetavat linnaruumi ja hooneid.
Juhendajad: Toomas Tammis ja Tarmo Teedumäe
Sten Vendik „Omaette olemise ruum. Üksinduse paigad Tallinna linnasüdame näitel“
Magistritöö käsitleb paiku, kus üleküllastunud linnaelust teha paus, puhata ja taastuda. Seal me ei ole suunatud midagi tarbima, saame lasta mõttel vabalt uidata ja tunda rõõmu üksiolemisest. Steni magistritöö toonitab üksinduse olulisust, toob välja selle erinevad küljed ja selgitab, miks üksindusse suhtumine on ajapikku muutunud. Omaette olemise ruumid hargnevad lahti Tallinna avalikku ruumi, kus tasakaaluks kiirelt pulseerivale linnaruumile luuakse intiimsemaid paiku. Need pakuvad võimalust kontaktiks iseendaga ja aitavad taastada tähelepanu, mida tänapäeval kipub nappima.
Juhendajad: Katrin Koov ja Kadri Klementi
Mari Möldre „Etüüdid antikontorist loovale meelele ehk kujutlusvõimet ärgitav lavastuslik projekt“
Magistritöö on vastulause viimase paarikümne aasta muutustele “loovuse” mõistes. Loovus pesitseb küll igasuguses töövormis, aga nüüdsel ajal on teda kohatud üha enam kõrgläikelises kontoris. Kontor on koht, kust loovhingedest kaevandatakse säravaid ideid kõige kuluefektiivsemal moel. Loov meel vajab tegutsemiseks rohkemat (või vähemat) kui tehnoloogiliselt perfektseid lahendusi ja efektset või efektiivset tausta.
Magistritöö koosneb etüüdidest, ruumilavastustest, mis ei manipuleeri ruumi osistega sellisel otstarbekal viisil nagu sõlmejoonis või detailplaneering. Tugevuseõpetuse asemel on hapruseõpetus. Sõlmejooniste asemel umbsõlmede maketid. Piirdetarindite kõrval siirdetarindid. Projekt, mille ainuke viis olla funktsionaalne on olla poeetiline.
Juhendajad: Kadri Klementi ja Katrin Koov
Margus Tammik „Õppimisest ja ruumist. Mänguline uurimus ruumihariduse tundides ja vahetundides“
Magistritöös püütakse leida viise, kuidas arhitekti õppeteekonda tähendusrikaste kogemuste võrra rikastada. See on püüd aru saada, kuidas õpetavad arhitektuurist, maailmast ja suhtlemisest erinevad suvekoolid, juhuslikud juhtumised või projektid ja kuidas kujundavad tugevaid hoiakuid ja väärtushinnanguid aktiivne osalemine ruumiloome erinevates skaalades. Töö koosneb seeriast mängudest, millel igaühel veidi erinev lähenemine õppimisele. Neid kokku pannes proovitakse jätta õhku küsimus, kas ja kuidas kogutud informatsiooni rakendada. Seda siis katsetuseks ühes väikeses garaažis või kusagil suuremas salapärases kohas.
Juhendajad: Katrin Koov ja Kadri Klementi.
Ulla Alla „30 aastat pausi. Uurides mittetegemist“
Magistritöö on omamoodi otsimine ja uitamine, mille ajendiks sisemine ja väline rahutus, rahulolematus kasvule suunatud majanduse ning ületarbimisega. Töö eesmärgiks pole maailma päästmine, vaid pigem olemasoleva väärtustamine. Kujutletav 30 aastat pausi muudab suhtumist olemasolevasse, juba ehitatud keskkonda läbi hooldusarhitektuuri. Oma uurimuses mõtestab ta ümber unustatud paigad – vabaruumid – ilma otseselt midagi tegemata, lisamata või lammutamata. Uurib, kas ja kuidas varemed ning „tondilossid” saaksid olla osa ühiskondlikust normruumist nagu seda on tänav, kool ja kodu.
Juhendajad: Katrin Koov ja Kadri Klementi