Aulo Padari lühtri taasavamine EKAs. Foto: Andres Lõo
Aulo Padari lühtri taasavamisel EKAs
Eesti Kunstiakadeemia Kotzebue poolses aaatriumis taasavati 17. juunil 2021 pidulikult sisearhitekt Aulo Padari loodud legendaarse Turisti maja lühter.
Aegade hämarusse vajunud kauplus Turisti interjöör oli omal ajal eriskummaline ruum, kuhu möödakäijad sisse vaadata ei tohtinud ning kus katuseaknad ning tehisvalgustus moodustasid peamise valgusallika. Nüüdseks on valgusallikate meistriteos, sisearhitekt Aulo Padari lühter, praeguse ööklubi keldrist taasavastatud ja leidnud uue lae Eesti Kunstiakadeemia peahoone Kotzebue tänava poolses aatriumis.
Aulo Padari sõnul oli plaanitud kesksesse algsesse Turisti kauplusesse disko ruumid, kuhu katusevalgust ei soovitud.
EKA õppejõu, Aulo õpilase ja pikaaegse sõbra, Sille Pihlaku sõnutsi on taasriputamise näol tegu märgilise sündmusega, väärtustamaks nõukogudeaegset sisearhitektuuri. “Interjöörid on kiired vahetuma. Tihti ei püsi nad kauem kui paarkümmend aastat ja nii leidsimegi Turisti külastades lühtri pimedast keldrist. Aulo rõõmustas, sest see on lisaks käsipuudele üks väheseid interjöörielemente, mis veel säilinud. Arhitektidena peame väärtustama detaili sama palju kui linnaruumilist mahtu. Seetõttu on mul hea meel, et harides tulevasi ruumiloojaid, on meil võimalus neile erinevaid sisearhitektuuri väärtusskaalasid näidata,” ütles Pihlak.
Rektor Mart Kalm tõdeb, et valdav enamus eesti disainereid, arhitekte ja sisearhitekte on õppinud EKAs ning meil on hea meel väärtustada oma vilistlaste töid, ent Aulo Padar oli ka aastaid sisearhitektuuri osakonna dotsent ja armastatud õppejõud. “Kui meil fuajees on juba legendaarse sisearhitektuuri professori Väino Tamme Pegasuse kohviku toolide koopiad, siis sobib nende kohale tema õpilase Padari lühter suurepäraselt”, rõõmustab Kalm.
“EKA uues hoones saavad nüüd kokku uus ja vana – Aulo Padari uhke omaaegne lühter toob kaasaegsesse ruumi laetud atmosfääri. Seetõttu on oluline jätta ruumiloomes alati õhku isetekkelisteks lisandusteks, mis võivad osutuda hoone kasutuses aja jooksul väga oluliseks. Meil on Aulo kohaloleku üle väga hea meel!” märgib sisearhitektuuri osakonna juhataja professor Tüüne-Kristin Vaikla.
–
Aulo Padari projektidest tähtsaima osa moodustavad avalike hoonete ja endiste kolhoosikeskuste interjöörid. Koostöös arhitekt Toomas Reinuga valmisid endise Linda kolhoosi peahoone Kobelas (1971–1973) ning Rapla KEK-i peahoone Raplas (1973–1977). Samuti kuulus Padar Moskva olümpiamängudeks ehitatud Pirita purjespordikeskuse (1975–1980) autorite kollektiivi. Tema loomingusse kuulub ka valuutapoe Turist (1981–1982) ning nüüdseks hävinud poliitharidusmaja, hilisema Sakala keskuse (1982–1986) sisearhitektuur. Seega avanes Padaril karjääri kestel võimalus tegeleda rea Eesti arhitektuuri kullafondi kuuluvate hoonetega. Isikupärase autorina lõi ta neisse interjöörid, mis olid või on väärtuslikud nii tervikuna kui üksikesemete tasandil. Padari loomingus kajastub laiemalt Nõukogude perioodi arhitektuuri- ja ruumiloome fenomen ning aina olulisemaks muutub toonaste mastaapsete ruumikontseptsioonide taga olevate tekke- ja ehituslugude dokumenteerimine.