Võidutöö: Sille Pihlaku ja Siim Tuksami “ELEMENTaarne bussipeatus”
Tänavu septembri keskpaigaks laekus Eesti Kunstiakadeemia rakenduslike teadus- ja arendustööde konkursile 18 uurimistööd.
Komisjon, koosseisus Jaanus Vahesalu, Reet Aus, Kai Lobjakas, Martin Melioranski ja Pille Epner, otsustas välja anda viis preemiat: peapreemia (1000 eurot) ja kaks eripreemiat (á 700 eurot), lisaks kaks ergutuspreemiat (á 400 eurot).
Peapreemia / ettevõtluskoostöö eriauhind määrati Sille Pihlakule ja Siim Tuksamile, projekti “ELEMENTaarne bussipeatus” eest. Komisjoni hinnangul on korduvate mõõtudega ristkiht liimpuitplaatide (CLT) paneelijääkidest loodud unikaalne ja värske ruumimõjuga üksikobjekt bussipeatuse näol ning praktikapõhisest uurimustööst on välja kasvanud suurem süsteem, mis näitab laiemalt arhitektuurset mõttesuunda ehituskonstruktsioonide uus- ja taaskasutamiseks. Teadustöö on suurepärane näide praktilisest koostööst erasektoriga leidmaks ühiselt meetodeid või potentsiaalset uut toodet. Ringmajanduse põhimõtetega hästi haakuv tulemus loob laiemaid võimalusi süsteemseks jääkmaterjalide väärindamiseks.
Teise koha preemiad said Vitali Valtanen magistritöö „Ammendatud maa-aluste kaevanduste kasutamisvõimalused seenekasvatuse näitel“ ning Merike Liiva bakalaureusetöö „Patsiendi lähedase toetamine Põhja-Eesti Regionaalhaigla intensiivravi keskuses“ eest.
Valteni magistritöös on ringmajanduslike printsiipide järgi rakendatud Ida-Virumaal asuvaid põlevkivi kaevandusi viisil, milles lisaks uutele toitumis- ja meditsiinialastele tootmisväljunditele pole unustatud ka piirkonna toimimisele aluse pannud energeetikasektorit, ent tuues seda lähemale 21. sajandi tõekspidamistele. Kuigi töö pole otseselt seotud Tallinnaga, annab teadustöö praktiline osa komisjoni hinnangul võimalused erinevates piirkondades majanduse mitmekesistamiseks ja uute ärimudelite leidmiseks.
Liiva bakalaureusetöö toetab innovatsiooni tervishoiusüsteemis ja sündis koostöös Põhja-Eesti Regionaalhaiglaga. Loodud on prototüüpne digitaalne terviserakendus, mis aitab orienteeruda rasketes olukordades, mis võivad paljusid inimesi elu jooksul otseselt või kaudselt tabada. Rakendus aitab kergendada nii patsiendi ja omaste olukorda kui ka koostööd intensiivravi osakonna personaliga. Komisjoni hinnangul aitab inimkeskse disaini kasutamine teenuste analüüsimisel ja parendamisel süsteemselt disainida nii teenuseid, füüsilisi keskkondi kui ka protsesse, mis ühtiksid tarbija kui teenusepakkuja vajadustega.
Komisjon tõstis ergutuspreemiaga esile ka Enriko Lille magistritöö „Generatiivse disaini rakendamine planeeringute analüüsimisel“, milles analüüsiti ja loodi tööriistad uudseks lähenemiseks planeeringute koostamisel generatiivse disaini abil. Lisaks näidati, kuidas arvuti automatiseerimisprotsessi abil on võimalik arhitekti loomingulisust toetada ja avada, et leida uusi lahendusi disainiprobleemidele.
Ergutuspreemiaga märgiti ära ka Ingrid Ruudi ja Jarmo Kauge põhjalik ja süsteemne eksperdihinnang „Tallinna kesklinna linnaosa üldplaneeringus väärtuslike üksikobjektide määramine perioodil 1940–2000“. See on esimene nii mahukas Tallinna kesklinna nõukogudeaegse ja esimene 1990. aastate ehituspärandit võrdlev analüüs. Komisjoni sõnul annab töö olulise panuse nõukogudeaegse ja taasiseseisvumisjärgse arhitektuurikihistuse väärtustamiseks säilitamise ja kaitsmise seisukohast.
EKA teadus- ja arendusosakond koos Tallinna Strateegiakeskusega korraldab igal aastal rakenduslike teadus- ja arendustööde konkurssi, mille eesmärk on motiveerida ülikooli liikmeid senisest enam rakendama oma õppe- ja teadustöö tulemusi ettevõtlus-, avalikus ja mittetulundussektoris ning teavitada üldsust ülikooli oskusteabe rakendamisest majandustegevuses ja ühiskonnas.
Tallinna linn tunnustab peapreemia saajat „Tallinna ettevõtlusauhinnad 2021“ väljakuulutamisel 30. septembril 2021.
