Karl-Christoph Rebane “Saving Light for Later”
Karl-Christoph Rebane "Saving Light for Later". Fotograaf: Vladimir Levin
Kuld Aias
Kuulen näppe juuksesalus,
puulatvadel kiirtes, metsalahus.
Oksad on lookas ja roomavad maal,
kalliskivid laotunud puukoore naal.
Mahl niriseb, kuniks on õhtu selg
vana, kurrutub päeva telg.
Neid näppe on kuulda aia taga
kullas, kus viimased sibulad, porgandid mullas.
Sõba saab tulla kui langemas kiir –
südame valges uus silmapiir.
Memm aias tantsib, vana viis kõlab suul –
luule on liha ja liha on luul.
Memm langetab lehti, langend kuld maas.
Hoiab südant öös soojana samovar.
Tüvist alles on känd, on pinnapeal juured,
lapitud tekkides augud suured.
Lõunavine, aknalaud, tuulutamata tuba
annab märku – memm lahkund’ juba.
