MAGISTRITÖÖD 2021
Kirke Kalamats
Sotsiaalse kanga võimendamine gaidide laagriruumi näitel
Polariseerunud ühiskonna tundemärgiks on inimeste vastandumine üksteisele, mille üheks põhjustajaks ja süvendajaks on sotsiaalmeedia disain. Üksteisest kaugenevad inimsuhted viivad konfliktideni füüsilises maailmas. Ühiskonna kokkutoomiseks on vaja ühiseid kogemusi, samastumistunnet ja keskkonda, kus saab koos eksisteerida. Tugeva sotsiaalse kanga loojana tutvustab Kirke gaidide laagriruumi, kus saab edukalt luua väärtuslikke inimsuhteid. Töös üritab ta leida laagrikeskkonnas võimalusi, kuidas võimendada sotsiaalset kangast ning läbi ruumi pakkuda liitvaid kogemusi. Disainilahenduses vaatab Kirke lähemalt paikasid, mille vahel liigutakse ning planeerib ruumi, et ka paigad ise väärtuslike inimsuhete arenemisele kaasa aitaksid ning inimmõõtmele omaseid ruumikogemusi pakuksid.
Juhendajad: Tüüne-Kristin Vaikla, PhD; Kaja Pae, MA; Jaan Tiidemann, MA
//
Kaarel Kuusk
Parandamine kui ajajälg: Tähendust koguva ruumi otsingul
Kaarel vaatleb, kaardistab ja katsetab aja väljendustega ruumis. Oma magistritöös pöörab ta tähelepanu ruumi omadusele olla pidevas muutumises ning kujunemises. Seda muutumist väljendavad ajajäljed – kulumisjäljed, lagunemine, parandamised, lisandused jne. Otsingute käigus on ajajälgi dokumenteeritud, parandatud mööbliesemeid ning väljendatud ajalist muutust joonises, samuti eksperimenteeritud ajaliste muutuste võimalikkusega virtuaalses ruumis.
Juhendajad: Tüüne-Kristin Vaikla, PhD; Kaja Pae, MA; Jaan Tiidemann, MA
//
Kaisa Sööt
Mänguväljak kui tüpoloogia. Kohaliku ja ambivalentse versiooni otsing
Magistritöö tõukub kriitikast täna levinud mänguväljakute suhtes ning otsib neile alternatiivi.
Läbi kolme etapi – avaliku mängustruktuuri ehitamise, arhiivifotode kogumise ning mängustruktuuride seeria kujundamise – püüab magistritöö leida viise, kuidas luua kohalikku, erinevatele kasutustele ja kasutajatele avatud, mängu toetavaid struktuure.
Juhendajad: Kaja Pae, MA; Tüüne-Kristin Vaikla, PhD; Jaan Tiidemann, MA
//
Maskita teekond maskiruumis. Mööblikollektsioon pandeemiajärgsele Tallinna Lennujaamale
Birgit tegeleb tänapäeva terminaliruumi Covid-19-st tingitud muutuste uurimisega, ruumi tarbe muutuste analüüsi ja mõtestamisega. Kuidas on koroonaviiruse levik mõjutanud lennujaamu üle maailma? Ühtlasi analüüsib Birgit magistritöös kuidas on pandeemia mõjutanud seda, kuidas ühiskonnas tajutakse suhet individualismi ja kollektivismi vahel. Oma magistritöös on Birgit uurinud teemasid läbi teekonna metafoori, käsitledes ruumikasutaja teele sisenemist, teelolekut
ning -väljumist. Uuring on läbi viidud pidades silmas kohustuslikku füüsilise distantsi hoidmise nõuet, ent samas võttes arvesse ka inimesele loomuomast soovi – mitte olla täiesti eraldatud.
Töö teoreetiline osa toidab magistriprojekti disainilahendust, milleks on Tallinna lennujaamale mõeldud mööblikollektsioon. Disainilahenduse vorm ja materjalivalik tõukuvad keskkonnateadlikust lähenemisest, vastandudes koroona- pandeemia ajal laialt levinud ühekordsetele lahendustele, kui massiliselt kasutati ja visati ära ühekordseid maske.//
Juhendajad: Jüri Kermik, PhD; Gregor Taul, MA; Andrea Tamm, MA
Globaalne küla – Kliimakatastroofi teekond Milline on elu aastal 2100? Veel täna on see ennustamatu, kuid iga vale samm muudab kujutust hirmuäratavamaks. Prognooside kohaselt on 2100. aastaks maapinnalähedase kihi keskmine temperatuur vähemalt 1,5°C soojem kui praegu, mis tähendab, et merevee tase on tõusnud ~2 meetrit, kõrbestumine ulatub Kesk-Euroopani ning kliimast tulenevad inimränded on sagenenud. Utoopilise hoiatusprojekti võtmes, püüab antud töö pakkuda leevendust korraldamata laagrite kuhjumisele, samaaegselt taaskasutades aeguvaid vorme. Loomaks ülemaailmselt toimivat põgenikelaagrite süsteemi, on nende kestadeks juba olemasolev laia katvusega naftaplatvormide võrgustik. Ühendades globaalse probleemi allika – naftaplatvormi ning selle all ühe jõuetuima kannataja – kliimapõgeniku, moodustub kontrast, mis võtab kokku kogu kliimasoojenemise – samaaegne põud ja uputus.
Otsinguline teatriruum kogemisteks ja kohtumisteks Balti jaama endise ootepaviljoni näitel Annika otsib oma magistritöös süsteemi, mis aitaks avada sündmust juhuslikule vaatajale ja suuremale osale publikust. Eesmärk on luua loominguline keskkond ning laiendada etendus ja prooviprotsess avalikku ruumi. Ta pakub välja avatud etendusruumi Balti jaama ootepaviljoni näol, mille juurde loob hoonet ja väliskeskkonda ühendava elemendina liigendatava tellingute süsteemi, mille elustavad juhuslikud inimesed ja lavastatud sündmused. Hoone on kest eksperimendile, mida täidaksid kuus erinevat etenduskunsti truppi ühe aasta jooksul ja tooksid välja kuus erinevat lavastust ning kasutaksid hoonet, kätte antud mooduleid ja ümbritsevat keskkonda ka prooviprotsessis. Moodulid moodustavad raamistiku erinevatele materjalidele ja tasapindadele, mis muunduvad vastavalt vajadustele ja on võimelised pakkuma erinevaid ruumikogemusi ning jutustama erinevaid lugusid.Juhendajad: Andrea Tamm, MA; Gregor Taul, MA; Jüri Kermik, PhD
Parasiitruumidest sümbiootiliste võrgustikeni. Piirialade väärtustamisest sisearhitektuurisUurimustöö vaatleb piire ja perifeerseid alasid sisearhitektuuris ning üritab mõtestada piirialade olemust läbi juhtumiuuringute. Konkreetsemalt keskendub töö teoreetilises ja praktilises osas Eesti Kunstiakadeemia uuele hoonele ning pakub välja disaini ettepanekud, mis toimivad olemasoleva hoone suhtes ühelt poolt parasiitsetena, teisalt aga uue sümbiootilise võrgustikuna. Läbi selle üritab Kaarin rikastada perifeersete alade ruumiprogramme ning välja tuua kohale omased tugevused ja nõrkused ning ka laiemalt perifeersetele aladele omase potentsiaali.Juhendajad: Jüri Kermik, PhD; Gregor Taul, MA; Andrea Tamm, MA
Kaduv sisearhitektuur. Vello Asi kodumaja
Merilini magistritöö võtab vaatluse alla Vello Asi pärandi läbi tema kodumaja uurimise. Üheskoos Vello Asiga 2015. aasta lõpus tööd alustades oli Merilini eesmärk koostada Kõivu tee 12 elumajast monograafia – millimeeterhaaval koos autoriga maja saamislugu kirja saada. Kahjuks lahkus Vello Asi 2016. aasta novembris ning töö jäi mitmeks aastaks pausile. Töö puhul on tegu juhtumiuuringuga, mis püüab avada ja avastada interjööri omas ajas ja läbi aja ning aidata sel püsida, otsida ja leida vihjeid erinevatest mõjutajatest. Leida võimalus jäädvustamiseks ning muuta Vello Asi pärand kättesaadavaks nii sisearhitektuuri eriala tudengitele kui ka laiemalt.
Merilini paelub sisearhitektuuri kaduvus ja väärtus. Mis loob väärtuse – asjad, ruum, inimene – kas ja kuidas muutub väärtus, kui üks nendest kolmest ära kaob. Mis on väärtuslik, kuidas see tekib ja kuidas oleks võimalik seda väärtuslikku säilitada nii, et see ajas kaduma ei läheks. Aeg on see, mis ühelt poolt kasvatab väärtust, teisalt aga võtab võimaluse lasta sel püsida.
Juhendajad: Gregor Taul, MA; Jüri Kermik, PhD;
Andrea Tamm, MA
//
Merlin Kuusemets
Valguse vorm – „Wave“ otsides tervislikku ja loomulikumat kunstlikku valgust siseruumis
Tänapäeva ühiskond veedab ligi 90% ööpäevast siseruumis, milleks võib olla kodu, kool, kontor, kaubanduskeskus või muu asutus. Isegi ühistransporti ja autosalongi loetakse siseruumiks. Dmitrijs Astašonoks toob oma artiklis välja lisaks hirmutava fakti, mis
selgus YouGov raportist, et pea iga kuues vastaja ei viibi ööpäeva jooksul kordagi värske õhu käes. Selle põhjal võib oletada, et keskmine töötav inimene, kelle päev möödub sisetingimustes, viibib väljas vaid ligikaudu 15 minutit. Olukorda aitaks parandada inimeste suunamine ruumist õue, kuid see ei lahenda siseruumi puudutavaid negatiivseid tegureid, mis meie tervist igapäevaselt mõjutavad.
Merlini eesmärgiks on uurida lisaks valguse füüsikalisele
poolele selle mõjusid inimese tervisele, eriti mis puudutab LED valgusteid, sest need on üha kasvav trend siseruumi valgustuses. Magistritöö üheks fookuseks on leida seos ruumi ja keha vahel ning pakkuda välja lahendus, millisel moel on võimalik seda seost rakendada disainis.
Juhendajad: Andrea Tamm, MA; Gregor Taul, MA; Jüri Kermik, PhD
Kaastudeng Germo Ausinile kureeritud näitus “Saunajutud Germoga” toob külastaja kogema tema portfoolios olevate lemmikprojektide tagamaid. Näitus algab laest alla rippuvast rätikust, mille seest kostub sissejuhatus podcastist Germoga. Seal räägib ta, mida ta kolme aasta jooksul õppis; oma projektide eredamatest mälestustest ning miks on saunaruum talle südamelähedane. Seejärel jätkub näitus edasi saunamõõtmelises ruumis, kus on kolm erineva kõrgusega istumisalust, mis meenutavad saunalava. Iga istumispinna kohal asetseb kõlar, mis projitseerib heli täpselt kindlale alale — istumisalusest eemal olles ei kostu midagi, kuid istudes kõlab kindel podcasti osa. Esimene osa – esimesel istumisalusel – räägib Germo istemööbli projektist, teine osa, teisel istumispinnal, eluruumist ning kolmas, viimasel alusel, väikeehitisest.
Juhendajad: Sandra Pihlak, Mihkel Masso, Jaan Evart
//
Germo kavandatud näitus toob optiliste vahendite abil vaataja ette kaastudeng Celine-Cathy Raagale omase tunnetusliku ruumi. Sündmus leiab aset pimikus, mis on ülejäänud maailmast justkui ära lõigatud: pimedusest ilmub esile Celine-i looming.
Juhendajad: Sandra Pihlak, Mihkel Masso, Jaan Evart
Isiklik portfoolio ja Kertu Kuusemetsa loomingut tutvustav näitus “Inspiratsioonijuga Kuusemetsas”
“Installatsioonis üritan välja tuua Kertu töödes esile tulevaid elemente, luues uue vaatenurga kunstilistele töödele, samas säilitades tema loomingu. Soovisin tuua esile Kertu loomeisiku ja tema inspiratsiooni alguspunkti, lähtusin minimalistlikust lahendusest ja detailsusest töödes. Soovisin näidata esile kerkivaid ümaraid ja voolavaid vorme, mis läbivad Kertu loomingut, seadsin endale esmärgiks tõlgendada autori inspireerivat keskkonda tema hinges ja sellest tulenevalt toetada Kertu loomingut portfoolios.”
Juhendajad: Sandra Pihlak, Mihkel Masso, Jaan Evart
Installatsiooniprojekti eesmärk on anda edasi Silvia portfoolio sisu erinevate tajumeelte abil väikesel viljapõllul. Sisuks on neli tööd Silvia portfooliost, mis iseloomustavad teda mitme nurga alt. Viljapõllus on neli väikest ruumi, mille mõõtmed ja kõrgus maapinnast on erinevad, et tunnetada näitusel liikudes avaramaid ja kitsamaid ruume. Näituse tunnetamiseks tuleb pista käsi keset ruumi seisva viljakasti sisse ning tunnetada seal asuvat objekti. Iga teose juures on kõlar, kust kostab heli, mis iseloomustab antud eseme/objekti valmistamist. Heli annab kompimise teel tunnetatud pinna kujutluspildile juurde järgmise mõõtme. Kogu näituseteekonda saadab vaikne tuules õõtsuvate viljakõrte sahin. Kaugemalt vaadates näib see ühtlase põlluna, aga lähemale liikudes avastad teeraja.Juhendajad: Sandra Pihlak, Mihkel Masso, Jaan Evart
Kivi+Köis+Kaabel on sündmus sellest, kuidas saavad isiksus objektiks ning 2D-projekt ruumiliseks. Näitus põhineb Sanna-Betty Jaanimaa töödel, mis on välja pääsenud tema portfooliost ning nüüd saavutanud lihtsustatud vormidena ruumilise mõõtme. Sündmus on planeeritud kureeritava meelispaika, Merivälja rannale, kus kujutised tekivad mereteemalise köie ja traadi omavahelisest põimumisest ümber kivide. Lõpuks jõuavad skulptuurid teekonnaga kivide peale — sinna kust neid kõige paremini näha võib. Kivi sümboliseerib omakorda ka kureeritava olemust. Nagu ta ise ütleb, siis küsimusele: “Kui sa oleksid objekt, siis mis?”, sain vastuseks kivi. Sel moel moodustub ühtne tervik merepinnal, kus kivina Sanna-Betty hoiab valminud projektide sisu ja protsessi keerdkäikude tagamaad endale.Täieliku tunnetuse saamiseks ei piisa ainuüksi rannalt möödumisest, vaid minnes ise vette, saades üheks näitusest ning samas seda iga külje alt uurides.
Juhendajad: Sandra Pihlak, Mihkel Masso, Jaan Evart
Kureeritud sündmus on eelkõige kokkuvõte kaastudengi Mari Uibo portfooliost ja tema isiksusest. Loodud taju kaasav valgusinstallatsioon toob välja kureeritava isiksuse, loomingu tuuma, Mari loomingu alguspunkti ja karakteri. Ühtlaselt pime ruum elavdab tajusid ning juhib tähelepanu ruumi lisatud lõhnale, mis, on inspireeritud Mari kohvimorfooside tööst. Laest alla projekteeritud installatsioon on mänguline liikuv kardin, kuvades Mari värvilisi fantaasiarikkaid töid. Näitus tervikuna sisaldab kõike, mida võib leida Mari portfooliost ja tema töödest: aspekte, mis on Mari jaoks olulised.Juhendajad: Alina Nurmist, Joanna Hoffmann, Jaan Evart
Isiklik portfoolio ja näitus/sündmus “Kild” Kristiina Sofia Püü portfooliole
“Loo ise sümbioose ja sobita omavahel kokku fragmente erinevatest projektidest. Lahendusi on mitmeid ning mängureegleid pole. Tahukaid kokku ladudes … üksteise otsa … teineteise kõrvale … näeb seoseid kõrvutiseisvates detailides.”
Juhendajad: Alina Nurmist, Joanna Hoffmann, Jaan Evart
“Portaal” on näitus/sündmuse projekti raames loodud installatsioon, mis põhineb kaastudengi, Linda-Maria Urke portfooliol, autoripositsioonil, intervjuul ning nende analüüsil. Kogutud infost ilmesid Linda-Maria eripärad, mis inspireerisid installatsiooni elemente:Kõrge struktuur -> aukartus ja naiivsus
Abstraheeritud lehed -> poeetilised projektikirjeldused
Meditatiivne meeleolu -> emotsionaalsus, õrnus
Perspektiivid -> tunnetuslikkusEt luua külastajale kaasahaarav ruumikogemus, on installatsioon täidetud abstraheeritud portfoolio lehtedega. Kõrge kuid kitsas ruum loob intiimse kogemuse. Sisenedes ei jää vaatevälja objekti lagi, laiuvad vaid ruumi vertikaal ning mere horisontaal. Kergelt üles vaadates või pikali heites muutub ruumi olemus ning külastaja satub ise portfoolio sisse.
Tuules õõtsuvad projektilehed tekitavavad helide- ning valgusemängu. Erinevad perspektiivid ning meditatiivne ruumikogemus värskes õhus on installatsiooni pidepunktid Linda-Maria portfoolio ning isiksuse väljendamises.
Juhendajad: Alina Nurmist, Joanna Hoffmann, Jaan Evart
Kolme aasta jooksul on sisearhitektuuri õpingud toonud sissevaate täiesti omaette maailma, oleme õppinud ära justkui uue keele ja kombed. Näitusega soovin külastajatele pakkuda samuti väikest sissepõiget sisearhitektuurimaailma ning seda läbi kaastudengi Karolin Kulli tööde. Sealjuures kajastades tema isikut – keskendumist detailidele ja lihtsatele vormidele, avastuslikku, süvenevat ja tundlikku lähenemist. Külastaja saab ruumi sisenedes osaks töödest, näha neid elusuuruses ning mööda avausi ja treppe liikudes kogeda neid erinevate nurkade alt. Paneelide vahel liikujad moodustavad olulise osa sisearhitektuuri olemusest, milleks on inimesekesksus.Juhendajad: Alina Nurmist, Joanna Hoffmann, Jaan Evart
Näituse tuumaks on kogemused, mida kaastudeng selle viimase nelja aasta jooksul õppetöö kõrvalt kõige olulisemaks peab. Kuna inimesed mõistavad üksteist kõige paremini läbi lugude, nendega samastudes, siis just läbi nende jutustamise Kellit avades toongi ta inimestele lähemale. Interaktiivsel kiigel kiikumine lükkab käima kogu näituse ülejäänud protsessid. Tema kogemused koonduvad fotode näol lugudena järk-järgult kokku Hiiumaa, Nasva maakonna mustriks, mille tagamaaks on Kelli side sealse kohvikuga. Teiseks väljendab muster temale omast korrektsust ning süstemaatilisust, mida õhkab ka tema enda portfoolio. Ruumi ovaalne kuju toetab näituse kogemist kiikumise pealt, ning tekitab vaatajale mulje nagu ta oleks osa jutustatavast loost.Juhendajad: Alina Nurmist, Joanna Hoffmann, Jaan Evart
Isiklik portfoolio ja kaastudeng Regina Kaasiku portfooliole loodud näitus “Teekond”
“Teekond” on näitus, mis kujutab endast kaastudengi Regina Kaasiku portfoolio põhjal tehtud ruumilist lahendust. Kureeritava portfoolio on kokkuvõte tema loomingust 2018–2021 aastatel tehtud sisearhitektuursetest projektidest ja kavanditest. Näituse alguspunkt on EKA 1. korruse D-ala ja liigub läbi maja viienda korruse karuseterrassile.
Näituse kontseptsioon koosneb Regina töödest võetud fragmentidest, mis on kolmemõõtmelisteks installatsioonideks ümber mõtestatud. Näituse asukohaks on EKA õppehoone, sest see sümboliseerib kureeritava kasvamist ja teekonda läbi õpingute.
Installatsioone ühendab teejuhina sinine lõng, mis on inspireeritud Regina Kaasiku oksa maketist. Sinine lõng annab võimaluse riputada installatsioonide vahelisele teekonnale kirjalikke väljavõtteid kureeritava autoripostsioonist.
Juhendajad: Alina Nurmist, Joanna Hoffmann, Jaan Evart
“Näituseprojekti kontseptsioon tulenes Loviise Talvaru portfooliost. Lähtudes Loviise loomingust, olen tema tööde seast valinud erinevad detailid. Kasutades klaasi- ja peeglitükke, pannud valitud elemendid ruumi rippuma ning tekitanud valgustite abil varjud ja peegeldused seintele ning lakke. Idee on näidata väikeseid detaile valitud töödest, mis üksinda ei oma tähtsust, aga suuremas perspektiivis läbivad tervet portfooliot.”Juhendajad: Sandra Pihlak, Mihkel Masso, Jaan Evart
Planeeti vallutav viirus vähendab võimalusi olla teineteisele lähedal. Kas taevas on sinisem VR maailmas?Juhendajad: Alina Nurmist, Joanna Hoffmann, Jaan Evart
Marie Jõgi portfooliost loodud näitus/sündmus, mis annab edasi Marie süvenemisvõime, sisearhitekti mõtete rägastiku ja segadusest detailideni jõudmist.1500*1500 mm Marie Jõgi portfoolio projektidest koosnev mandala vaip.
Juhendajad: Alina Nurmist, Joanna Hoffmann, Jaan Evart
//
Ann Katriin Kelder
Isiklik portfoolio ja kaastudengi töid esitleva näituse/installatsiooni projekt
Helga Aliis on teinud elu jooksul kõike – sisearhitektuuri, grimmi, siidimaale, hüpanud langevarjuga, õpetanud Lavakunstikoolis, reisinud üle maailma. Ta on kogenud avastaja, kellel on ainulaadne oskus rääkida lugusid, mis lummavad kuulaja esimese hetkega. Nõnda ka oma loomingus.
Poeetilise, ent konkreetse struktuuriga tehtud tööd põhinevadki autorile olulisel kogemusel või uurimusel. Helga Aliisi on läbi tema värvikate lugude, oskusliku vormitunnetuse ning voolavate joonistuste keeruline iseloomustada või kokku võtta. Nagu tundlik valgusvihk, kelle kirjeldamatu olemus kipub sõnatuks lummama.
Näituse raames sündis installatsioon, mille valgusmäng kõneleb autori tundlikust ning ainulaadsest karakterist.
Juhendajad: Sandra Pihlak, Mihkel Masso, Jaan Evart
//