Pildil: Vitali Valtanen.
Jaanuari ankeet toob teieni tootedisaini MA vilistlase Vitali Valtaneni mõtted. Oma lõputööga uuris Vitali ammendatud maa-aluste kaevanduste potentsiaali Ida-Virumaa näitel, saavutades sellega ka teise koha preemia EKA rakendus- ja teadustööde konkursil 2021. Algaval kevadsemestril täiendab ta aga osakonna õppejõudude ridasid kaasjuhendades magistrantide erialaprojekti Aktivism ja muutuste protoüüpimine, mis viib ta taaskord ringiga Ida-Viru maakonda. See kord küll Toila valla mobiilsete noortekeskuste näol. Oma igapäevatöös on Vitali tegev Upstairs Studios tööstusdisainerina, tema projektid on tugevalt seotud jätkusuutlike lahenduste ja arhitektuuriga.
Nimi: Vitali Valtanen
Positsioon: tööstusdisainer/partner, Upstairs Studio
Seos EKAga: EKA tootedisaini magistri õppekava vilistlane (lõpetanud 2021. aastal)
1. Millised projektid sul hetkel käsil on?
Hetkel on meil Upstairs Studios mitu projekti käsil. Suurim neist ei ole päris tööstudisaini projekt, vaid pigem arhitektuurne/sisearhitektuurne lahendus (koostöös Heut Architects-ga). Tegemist on ujuva muuseumiga, millest saame rohkem infot jagada juba selle aasta suvel.
Püüame võimalikult palju projekte üles ehitada ringmajanduse põhimõtetele. Eelmisel aastal täiustasime näiteks kunstiteoste transpordiks mõeldud pakendeid Artproofile. Pakend, mis on 100% paberist, asendab raskeid vineerist kaste. Pakendit saab taaskasutada ja lõpuks läheb see paberkonteinerisse ümbertöötlemisele. Ka sellel aastal jätkame pakendite teemaga ja nüüd arendame ringpakendit e-kaubandusele.
Lisaks on meil stuudios hetkel käimas ettevalmistused uue Tallinna ühistranspordi peatuste ootekodade prototüübi tootmiseks, mille lahendused valmisid eelmisel aastal (autorid Pavel Sidorenko, Vitali Valtanen, Upstairs Studio ja Aleksei Aljosin, Heut Architects).
2. Mis on disainis tähis, mis ebatähtis?
Tähtis on mõte, vajadus ja aktuaalsus. Kliendiga suheldes tuleks välja selgitada, mis probleemi ta soovib oma tootega lahendada. Kui idee taga on vaid raha teenimine, siis selline disainiprojekt ei ole minu jaoks huvitav. Mõttetuid asju on maailmas piisavalt palju ja uute jaoks ressurse meil enam ei ole.
Minu jaoks on tähtis, et disain aitaks mingit ülesannet lahendada ja seda positiivsest küljest. Hea disain ei saa lahendusena tekitada kahju. Kindlasti ei taha ma öelda, et väljanägemine on ebatähtis – on tähtis, aga siiski vähemal määral.
3. Milline on su lemmik etapp toote loomise juures ning milline see välja näeb?
Mul on neid isegi kaks. Kindlasti uurimus, kus saab koguda uut infot ja luua uusi tutvusi. Ideaalne on olukord, kui projekti ülesanne tuleb sellisest valdkonnast, milles ei ole mul veel piisavalt spetsiifilisi teadmisi. Avastamise kogemus on see, mida püüan igas projektis leida. Ja teine lemmik hetk on see, kui sa saad aru, et idee on leidnud õige vormi. Siis tuleb rahulolu tehtud töö üle ja algab rutiin – jooniste vormistamine.
4. Milline oli su lemmik projekt EKA’s õppides? Millise avastuse selle puhul enda jaoks tegid?
Minu baka- ja magistiõppe vahel oli kümneaastane paus ja kui ma alustasi EKA magistris õppimist, mäletan, milline õppimisjanu mul tekkis. Ausalt öeldes ei saa ja ei tahagi mingeid projekte eristada – lemmikuid oli palju. Kui aga ikkagi mõned välja tuua, siis kindlasti esimene projekt jäi mällu ja andis suure tõuke tegutsemiseks. See oli mööbliseeria projekt, mille raames valmis RIBA kohvilaud, millega käisin 2019. aasta Stockholmi mööblimessil (Stockholm Furniture & Light Fair).
Lisaks projekt “KONG48”, mille käigus muutsin kardinaalselt oma nägemust kinnipeetud süsteemist, tänu juhendajate poolt välja pakutud teadusliku lähenemise. Sain kogeda, kuidas saab pugeda “kasutaja nahka”. Läbisime kogu teekonna päris vahistamisest kuriteopaigas kuni kongis istumiseni, mille põhjal sai kogeda uusi emotsioone.
Projektidest mõistsin, et disainerina saan aimata, mida kasutaja vajab, aga katsetusdeta ja intervjueerimiseta on õiget tulemust saavutada ülimalt raske. Õppimise ajal ei olnud igavaid projekte – iga aine andis midagi uut ja kasuliku.
5. Millisena näed disaineri rolli ühiskonnas 10 aasta pärast?
Tahaks näha tihedamat disainerite ja teadlaste koostööd, võib-olla isegi mingil määral distsipliinide sulandumist. Üldisit peaks inimeste vaheline koostöö olema effektiivsem. Arvan, et 10 aasta pärast tegelevad disainerid suuremas osas lahendustega, mis püüavad vähendada kliimakriisist tingitud probleeme ja aidata inimestel ellu jääda.
6. Disainerina suhtun austusega…
…elusolenditesse. Ma arvan, et täna oleme me liiga palju kinni inimeste soovides ja ei arvesta teiste elusolenditega.
Pakkus mõtteainet?
Vitali Valtaneniga saad soovi korral ühendust võtta tööalaste küsimuste puhul Upstairs Studio kontaktil: info@upstairs.ee;
EKAga puudutavad küsimused võid aga suunata artun meilile: vitali.valtanen@artun.ee.
