Foto: Vahur Puik
5 küsimust Johan Talile, kevadsemestri avatud loengute kohta
“CLOSE ENOUGH”
“Lähikondsed”
Arhitektuuriteaduskonna avatud loengute sari keerleb sel kevadel ümber sarnasuste – Tallinnasse on tulemas, Läti ja Leedu noori arhitekte. Proovime leida Baltikumi ruumikultuuri juuremustrit – kuidas meie naabritel sarnasest ehitatud keskkonnast ja ajaloost tõukuvate teemadega tegelemine välja tuleb. Esinejate valiku ja lähikondsuse teemapüstituse taga on üks loengusarja kahest kuraatorist, EKA doktorant ja Molumba arhitektuuribüroo asutajaliige Johan Tali.
Miks on arhitektuuritudengile oluline kuulata, mida piirkonna noored arhitektid teevad – miks sa kohaliku fookuse valisid?
Järjest enam on kosta arvamusi, et see, mida me siin piirkonnas teeme, on omanäoline ja ei kordu 1:1 mujal. Selliselt on balti ruumikultuur oma DNA-lt teistmoodi, kui näiteks Soome või näiteks Norra arhitektuur. Seda on juba näha meie piirkonna arhitektuuribüroode töödes. Kui muidu on EKA avatud loengutes olnud reegel, et me Eesti esinejaid ei kutsu, siis “Lähikondsed” on samm selles suunas, et vaadata arhitektuuri, mis sündinud sarnastel alustel, kui meie seda siin teeme. Teistpidi aitab see meil mõista ka seda, milline on meile äratuntava kultuuriruumi ulatus. Kas ka Helsingis või Peterburis on meile midagi äratuntavalt kodust?
Mida teiste erialade tudengid kevadisest loengusarjast saada võiksid? Miks nad tulema peaksid?
Seni on olnud esinejate seas absoluutne maailma paremik, tihtipeale nii kõrge lennuga, et seda on kuulajaskonnal raske maandada reaalseteks projektideks siin Eestis. Seekord proovime teistpidi – esinejad on pigem äratuntavalt sarnaste teemadega kimpus kui meie siin igapäevaselt oma loometöös. See täpsem kontekstitunnetus võiks tegelikult kõnetada kõigil erialadel.
Anna üks soovitus, kust Läti või Leedu arhitektuuri kohta kõige paremini uudiseid saada? Mida sa soovitaksid jälgida, kuulata, lugeda?
Üks oluline infokanal on ajakiri Projekt Baltia, mis võtab ilusti kokku Läänemere äärde jääva arhitektuuri. Tasub ka silmad lahti hoida suuremate piirkonna arhitektuurivõistluste tulemuste juures, lätlased on päris tublisti Eestis arhitektuurivõistlustel osalenud. Näiteks Sillamäe Põhikooli võitsid Lauder Architects koos Tõnu Laanemäega. Sama büroo sai hiljuti ka Valga Priimetsa Kooli hoone juurdeehitise eest meie Muinsuskaitseametilt tunnustada.
Millisesse linna siin piirkonnas peaks minema, et näha sealsete arhitektide hetkel kõige põnevamaid töid? Kas need jõuavad üldse paberilt pärisellu?
Kui tõesti tahta võrdlevalt seda piirkonda lahti harutada, siis tasub pealinnad läbi käia. Võrrelda kaasaegseid kunstimuuseume, parimat linnaruumi, hipsterlinnakuid jne. Eks see ühisnimetaja joonistub päris orgaaniliselt välja. Jääb siis igaühel ise otsustada, kas see on mingi rahvusvaheliselt universaalne või kohapõhine käekiri.
Kui sa peaksid Eesti, Läti ja Leedu arhitektuurimaastikku võrdlema, siis milles seisnevad täna on kõige suuremad erinevused ja mis on sarnane?
Riia on linnana väga erinev näiteks Tallinnast või Vilniusest. Julgen väita, et seal on tunda uinuva metropoli hõngu. Vilnius ja Tallinn on vastukaaluks võtnud ette julgema arenguhüppe moodsama linna suunas, sõites selle uuendusmeelsusega paljuski oma ajaloost üle. Aga just see ajalugu meid seob, nii sajanditevanune kui ka lähiajaloo olustik Nõukogude aja lõpust. Sellest perspektiivist on meid isegi kohane võrrelda Peterburiga, mis on siinse piirkonna jaoks tõeline metropol.