Anders Härmi STL-i loeng “Uue linna formular. Linnaaktsionism ja situatsionistide pärand”

EKA Kunstiteaduse ja visuaalkultuuri instituudi lektor Anders Härm tutvustab loengus “Uue linna formular. Linnaaktsionism ja situatsionistide pärand” situatsionismi kui kogu modernse linnakogemuse ja urbanismisuhte kulminatsiooni ja teisalt kogu kaasaegse avaliku ruumi aktsionismi nullpunkti. 

Loeng ZOOMis 

Situatsionism määrab ja defineerib kõiki linnaga seonduvaid performatiivseid aktsionismipraktikaid tänapäevani välja.

“Mingis mõttes võib öelda, et situatsionism oli ühelt poolt kogu modernse linnakogemuse ja urbanismisuhte kulminatsiooniks – see, mis algab flaneriiga 19. sajandi Pariisis, jätkub vene futuristidega revolutsioonieelsetele Moskva tänavatel, dadaistidega Esimese maailmasõja järgses Berliinis ja Pariisis ning sürrealistide erootiliste linnafantaasiatega 1920. ja 1930. aastatel – ja teisalt kogu kaasaegse avaliku ruumi aktsionismi nullpunktiks. Situatsionism määrab ja defineerib kõiki, jah, absoluutselt KÕIKI linnaga seonduvaid performatiivseid aktsionismipraktikaid tänapäevani välja: Reclaim the Streets või Occupy Wall Street ei oleks ilma situatsionistideta mitte iialgi sündinud, gerilja aiandus tekkinud, teisedki poliitilise vastupanu ja allumatuse strateegiad jalgu alla saanud. Situatsionistid teadvustasid praktikas seda, mida Henri Lefébvre tegi teoorias kui ta nimetas kaasaegseid ühiskondi “linnastunud ühiskondadeks”, pidades silmas seda, et tervet moodsat ühiskonda domineerib linnastumine või linlikkus kui printsiip: suund või tendents, millega on seotud teatud protsessid ja praktikad, mis ühiskondi ja kultuure defineerivad. Loeng käsitlebki situatsioniste ja nende mõju avaldusi hilisemates radikaalsetes avaliku ruumi aktsioonides ja performatiivsetes praktikates.”

Sõltumatu Tantsu Lava loengusari “Avalik ruum ja koreograafia” mõtiskleb avaliku ruumi ja koreograafia vaheliste seoste üle. Kuidas meist ümbritsevast keskkonnast moodustub tähenduslik ruum; millised uued hoiakud ja suhted saavad tekkida olemasolevatesse paikadesse; kuidas saab koreograafia avalikku ruumi mõjutada ja mõtestada; millised on linnaruumi koreograafiad?
Käesoleval hooajal oktoobrist maini toimuva loengusarja raames oleme palunud avaliku ruumi ekspertidel ja kunstiteadlastel teha oma valdkonda sissevaade ka (inim)kehade, liikumise ja koreograafia aspektidest.Loengud toimuvad kord kuus Sõltumatu Tantsu Laval ning on avatud kõigile huvilistele.

Anders Härm (1977) on EKA Kunstiteaduse ja Visuaalkultuuri Instituudi lektor ning kureerimise õppekava juht. Ta on töötanud aastatel 2002–2012 Tallinna Kunstihoone kuraatorina, olnud Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseumi (EKKMi) asutaja ning aastatel 2010–2015 selle juht. Koos Priit Rauaga asutas ta 2005. aasta NU Performance Festivali ning kureeris selle kolm esimest väljalaset. 2000. ja 2003. aastal kureeris ta vastavalt Eesti paviljoni Veneetsia arhitektuuribiennaalil ja kunstibiennaalil. Tema olulisemad näitused on Xenos (2019), “Must maja” (2014) ja “Tumedus, tume” (2011) EKKMis, Ando Keskküla retrospektiiv “Tehnodeelia ja tegelikkus” (2020) ja “Salatoimikud” (koos Eha Komissaroviga, 2018) KUMUs ning “Blue Collar Blues” (2009), “Maalimine keelatud“ (2005) ja “yBa” (koos Hanno Soansi ja Kiwaga, 2001) Tallinna Kunstihoones. Lisaks Eestile on Härm kureerinud näitusi Soomes, Sloveenias ja Norras. 2009. aastal ilmutas ta oma artiklikogumiku “Semionaudi päevaraamat” ning 2014. a. loeng-performance’ite tekstikogumiku “Kolm isamaalist kõnet”.

Loeng ZOOMis 

Loeng Facebookis

Info Sõltumatu Tantsu Lava lehel

Sõltumatu Tantsu Loengud toimuvad STL-i avaliku ruumi koreograafia residentuuriprogrammi osana.

2021/2022 hooaja vältel toimub 5 residentuuri, mille raames uurivad koreograafia ja liikumise võimalusi ning katsetavad uusi viise publikuga kohtumiseks avalikus ruumis järgmised kunstnikud:
Henri Hütt; Helena Krinal ja Heleri Kängsepp; Brite Vilgo ja Kristina-Maria Heinsalu; Karolin Poska, Maret Tamme ja Theodore Parker; Liis Vares.