Konverents “Eesti kunstiteaduse aastasada. Institutsioonid, persoonid, meetodid, lood, retseptsioon”

Kahepäevase konverentsi “Eesti kunstiteaduse aastasada. Institutsioonid, persoonid, meetodid, lood, retseptsioon” teine päev toimub Eesti Kunstiakadeemias 9. aprillil 2022.

Eesti professionaalne kunstiteadus tähistab 2022. aastal oma 100. juubelit: 1921. aastal avati Tartu Ülikoolis esmakordselt kunstiajaloo professuur. Esimesena aitas noore rahvusriigi jaoks uut distsipliini mõtestada rootsi päritolu professor Helge Kjellin, kes asus tööle 1922. aastal. Talle järgnesid Tartu Ülikoolis paljud teised ning täna õitseb akadeemiline kunstiteadus juba kolmes ülikoolis. Ülikoolide kõrval toetavad kunstiteaduse edendamist muuseumid. Üha enam võib näha meie erialasel väljal sündinud teadmiste siirdeid kriitikasse, galeristikasse, populaarmeediasse ja teistesse distsipliinidesse.

Kunstiteadus, mis on olemuselt nii sotsiaalne kui kultuuriline nähtus, reageerib oma ümbrusele, samas kujundades ühiskonna arusaamu ja kujutelmi nii tänapäeva kunstist kui ka ajaloolisest pärandist. Teoseid näidates, neist rääkides ja neist kirjutades osutame oma kogenud pilgu toel väärtustele ja emotsioonidele, mida teosed kõnetavad ning potentsiaalselt esile kutsuvad. Üha enam tegeleme ka kogu ümbritseva keskkonna ja visuaalkultuuri probleemidega, harutamaks lahti nende suhteid sotsiaalsete, ideoloogiliste ja esteetiliste hoiakute ning praktikatega. Kunstiteaduse akadeemiline juubel annab hea põhjuse arutada värske pilguga eriala praktikate, tavade, institutsioonide, historiograafia, keelekasutuse, rahvusliku ja rahvusülese paiknemise, kesksete figuuride, soolise tasakaalu ning paljude muude teemade üle, mida kunst ja visuaalkultuur kõnetavad ja seovad.

Konverentsi kava leiab siit: https://kunstiteaduseaastasada.wordpress.com/konverents/