Permanent Visibility

Victori ja Valentini koostöös sündinud näitus käsitleb vatleja ja vaadeldava vahelist suhet.
Näitust külastades eeldatakse, et olete ise teoste vaataja, kuid „Permanent Visibility“ puhul leiab külastaja, et teda jälgitakse nõndamoodi nagu seda tavaliselt tehakse kunstiteose puhul.

Tehnoloogia antropomorfse olemuse uurimus, võtab kasutusele eraldi rühmitatud tuled ja liikumise, et jäljendada bioloogilist organismi, mida võiks mikroskoobi alt leida. Turvakaameraid ja drooni kasutades on vaataja sunnitud silmitsi seisma sellega, mida võiks nimetada “seirepsühholoogiaks”; ehk pidevast jälgimisest tulenevad käitumismuutused.

Projekt püüab tuvastada düstoopiliste kohtumiste huumorit, mitte ainult stressitegureid. Päris maailmast, kergelt kurja kuulutavaid elektroonilisi esemeid on lihtne tõlgendada vägagi üheselt, kuid kergemad ja erinevad aspektid omavad sama palju väärtust, aidates meil mõista, kuidas suhelda kontrollitud keskkonnas tehisintellektiga.

Näitus kujutab endast suletud, kontrollitud keskkonda, kus vaataja saab aru, kuidas seda tüüpi tehnoloogia võib laiemal skaalal kasutamisel olla hirmutav (tagaajamine, see, et see sind näeb ja sulle reageerib). Kuid see muudab kontseptsiooni ka mänguliseks, sest teose reageerimisvõime paneb inimesed sellega rohkem suhtlema, kuna see suudab neid “näha”, mis on praeguses etapis uudne kontseptsioon.

Kontseptsioon – et masinavärgid näevad sind, suhtlevad sinuga ja vastavad sulle – tähendab, et projekt eksisteerib koos kahel tasandil – hirm ja meelelahutus. Petlik ettekujutus võimaldab mõista düstoopiat ja nautida mitteinimlikku interaktiivsust ja täielikult koos eksisteerida.

……..

Valentin Malmgren õpib Rootsis, Stockholmi Kuninglikus Kunstiinstituudis vabade kunstide bakalaureuseõppes. Tema põhifookuses on digitaalkunst ning digitaalse ja intiimse ristumiskoht. Lisaks tunneb Valentin huvi teatud tehnoloogiate sihipärase arendamise, hirmu ja kinnismõtete dünaamika vastu, mis eksisteerib taoliste tehnoloogiatega suhtlemises. Tema töösuund hõlmab erinevate tarkvarade potentsiaali kombineerimist ja uurimist ning digitaalsete varade kokkupanemist, et luua jubedaid, tuttavaid, kuid kummalisi maailmu, mis meenutavad olevikku, kuid noogutavad ka keerulise ja düstoopilise lähituleviku poole. Valentin töötab sageli etenduskunstnike ja helimaastiku kunstnikega koostöös, et luua kaasahaaravaid teatrielamusi, mis sunnivad vaatajat olema nii vaatleja kui ka osaline. Osalemisel tekib küsimus – kas vaataja on ka tänapäeva maailmas intiimsuse näo muutmises kaasosaline?

Viktor Kudrjašov on interdistsiplinaarne kunstnik, kes töötab meediumite ristmikul. Ta õpib Eesti Kunstiakadeemias kaasaegse kunsti magistrantuuris. Viktor ehitab komposiitteoseid, mis sisaldavad heliskulptuure, kuupäevapõhiseid installatsioone ja institutsioonikriitilisi sekkumisi. Viktori põhitehnika on võtta installatsioonidest võõrkeel ja muuta see oma teostes keskseks meediumiks. Ta on esitlenud oma töid erinevates muuseumides ja galeriides Berliinis, Peterburis ja Moskvas. Lisaks on ta meediakunsti galerii 24×4 galerii kuraator ja asutaja. Tema töid võib leida Venemaa erakogudes ja muuseumides. Valiti 2021. aastal parima meediakunsti objektiga Kuryokhini auhinnale.