Viimase aasta jooksul on EKA sisearhitektuuri osakonna tudengid vilsandlasest sisearhitekti Ardo Hiiuväina ja mitmete teiste juhendajate käe all töötanud selle nimel, et vilsandlased saaksid saarele tuhaurnide matmispaiga ehk kolumbaariumi. Nüüd on kolumbaarium ning seda tähistav maamärk viimaks valmis.
Vilsandlased käisid juba tosina aasta eest mõttetalgutel välja idee, et väikesaare kalmistu tuleb taas matmiseks avada. Vilsandlasi on aastaid maetud Saaremaale, kuid kohalike sõnul igatsetakse siiski oma kodusaare mulda. EKA sisearhitektuuri tudengid käisid esimest korda Vilsandil juba esimese kursuse alguses, ja otsustasid probleemile omalt poolt ruumilise lahenduse pakkuda.
Projekti ette valmistades viisid tudengid end matusetavadega süvitsi kurssi, kuulates nii EELK peapiiskop Urmas Viilma loengut matustest ja tavadest kui EKA emeriitprofessor David Vseviovi loengut elust ja surmast. Arhitekt Tomomi Hayashi avas idamaiste kultuuride matmistavasid ja kombeid, arhitekt Sille Pihlak rääkis aga puidu väärindamisest, sest materjalina sooviti kasutada kindlasti puitu. Koos Vilsandi kogukonna esindajate, saarevanem Neeme Ranna ja saarevaht Avo Piisaga valiti tudengite erinevate ideearenduste seast välja töö pealkirjaga “Pesa”, mis on nüüd lõpuks ka valmis ehitati.
Pesakujulise kolumbaariumi idee autori Trine Tõniste sõnul on motiiv inspireeritud Vilsandi rohketest merelindudest – Vilsandi lähedal Vaika saartel loodi juba 1910. aastal Vaika linnureservaat, mis on ühtlasi ka Baltimaade vanim looduskaitseala, tänase Vilsandi rahvuspargi eelkäija.
EKA sisearhitektuuri osakonna juhataja professor Tüüne-Kristin Vaikla sõnul on sünni ja surma teadvustamine ja käsitlemine võrdväärse elu osana väga isiklik ja samas ka esialgu ehmatav teema, mille olulisust on raske ülehinnata: “Tudengite värskelt valminud “Pesa” projekt Vilsandi looduses kannab aga endas suurt alateadlikku kergust ja ilu. Väga uhke!”
Tudengeid juhendanud Ardo Hiiuväina sõnul läks projekt igati korda: “Teema, millega tegelesime ei ole igapäevane, kuid samas pakkus tudengitele võimaluse korraks sügavamale enda sisse vaadata ning maha pidada väike sisekaemus, kuhu siit ilmast lahkuda tahetakse.”
Eestis on hetkel vaid viis tuhaurni-rahulat ehk kolumbaariumit; “Pesa” saab olema kuues. Kaks asuvad Tallinnas Metsakalmistul, üks Tartus, üks Pärnumaal Tori kirikus ja üks Jõhvi tavandimaja juures. 253 urnikambriga suurim kolumbaarium asub Tartu Pauluse kiriku keldris ning Tori kiriku kolumbaarium on mõeldud ainult ohvitseridele. Nimetus ‘kolumbaarium’ tuleneb tuvilast – columba on tuvi ladinakeelne nimi, tuvide pidamiseks on kasutatud sarnase vormiga paljukambrilisi rajatisi.
EKA sisearhitektuuri osakonna esimese kursuse tudengite päevakavast leiab juba väga mitmendat aastat järjest erialaprojekti “Väikeehitis”. Varem on selle käigus valminud Pähni metsakõlakojad, Tuhu raba vaatetorn, Noku lõkkeplatsi laavud ning puidu paindepunkti uuriv installatsioon Valgas Pedeli kaldal. Need on kõik inimskaalalised objektid, mida kavandades läbivad tudengid ruumi loomise etapid lähteülesande mõtestamisest kuni ehituspraktikani.
Juhendajad: Ardo Hiiuväin, Tõnu Kalpus, Ahti Grünberg
Insener: Tõnis Agasild
Tellija: MTÜ Vilsandi Külaselts
Tudengid: Harold Kiisler, Auli Vaino, Laura Pormeister, Hanna Loora Arro, Roger Matthias Laas, Elisabeth Perk, Aurelia Minev, Markus Sirg, Karl August Johannes Pedoson, Hanna Maria Kruusmaa, Trine Tõniste