"Balti inimeste ja loomade ajalood" on ilmunud
AABSil on hea meel teatada, et Peter Lang Publishing USA andis välja raamatute avaldamise toetuse raamatu “Balti inimeste ja loomade ajalood: suhted, kauplemine ja esindused segatud vaatenurgast” avaldamise eest.
Linda Kaljundi, Anu Mändi, Kadri Tüüri ja Ulrike Plathi toimetatud köide uurib Balti ajaloo uurimise ja teiste Balti humanitaarteaduste harude lähema lõimimise perspektiive interdistsiplinaarsete inim-loomauuringute valdkonnaga.
–
Peter Lang Publishers pälvis 2022. aasta AABS-i raamatu avaldamise toetuse
AABS-i juhatusel on hea meel teatada, et kirjastus Peter Lang on pälvinud AABS-i raamatute väljaandmistoetuse raamatu „Balti inimeste ja loomade ajalood: suhted, kauplemine ja esindused segatud vaatenurgast” avaldamise eest. Linda Kaljundi, Anu Mändi, Kadri Tüüri ja Ulrike Plathi toimetatud köide uurib Balti ajaloo uurimise ja teiste Balti humanitaarteaduste harude lähema lõimimise perspektiive interdistsiplinaarsete inim-loomauuringute valdkonnaga.
Linda Kaljundi (PhD) on Eesti Kunstiakadeemia kultuuriloo professor ja Tallinna Ülikooli vanemteadur. Ta on spetsialiseerunud Baltikumi ajaloole ja historiograafiale, samuti kultuurimälu uuringutele ja keskkonnaajaloole. Kaljundi on toimetanud kesk- ja varauusaja ajalookirjutuse, aga ka balti ajaloolise ilukirjanduse, ajaloopiltide ja teadusillustratsiooni käsitlevaid artiklikogumikke, sh „Ristisõda ja kroonikakirjutamine keskaegsel Balti piiril Liivimaa Henriku kroonika kaaslane“ (koos Marek Tamme ja Carsten Selch Jenseniga, Ashgate 2011), „Romaanid, ajalood ja romaanirahvad: ajalooline ilukirjandus ja kultuurimälu Soomes ja Eestis“ (koos Eneken Laanese ja Ilona Pikkaneniga, Soome Kirjanduse Selts 2015) ning „Re- tekstide, muusika ja kirikukunsti kujundamine varauusaegses põhjas“ (koos Tuomas M.S. Lehtoneniga, Amsterdam University Press, 2016).
Raamatu kokkuvõte
Loomad on Balti ajalookirjutuses uustulnukad. Nende aeglane, kuid järjekindel bioinvasioon Balti ajaloolaste elupaika sai alguse alles möödunud aastatuhande lõpus. Käesolevas toimetatud köites uurime Balti ajaloo ja teiste Balti humanitaarteaduste harude uurimise tihedama integreerimise perspektiive interdistsiplinaarsete inimloomauuringute valdkonnaga. Uurides ajaloolisi põimumisi inimeste ja inimestest rohkemate loomade vahel eelkristlikust perioodist kuni nõukogude ajani ning hõlmates väga erinevaid liike, tutvustab köide uusi viise Balti ajaloo jutustamiseks ja uurimiseks.
Seejuures kasutavad käesoleva köite toimetajad ja autorid – aga püüavad ka edasi arendada – Balti ajaloo- ja humanitaarteaduste pädevust riikidevahelises ja põimunud uurimistöös. Viimastel aastakümnetel on ajaloolased, kunstiajaloolased, kirjandusteadlased ja teised humanitaarteadlased näidanud, kui oluline on analüüsida Baltikumi ajalugu mitmest vaatenurgast. Nad on keskendunud erinevate etniliste, sotsiaalsete ja muude rühmade põimumistele Balti ajaloos ning toonud välja tihedad ja keerulised seosed nende rühmade kultuuriliste kujutluste ja mälestuste vahel.
Tulenevalt väga rahvusvahelisest ja transdistsiplinaarsest kultuuri- ja keskkonnaajaloo ning humanitaarteaduste uurimise traditsioonist, on meie eesmärk avada see segane ja riikidevaheline lähenemine Baltikumi ajaloole ja kultuurile liikidevaheliste segaduste põhjalikumaks analüüsiks. Võttes liikide omavahelist seotust ette, ei kaldu me kõrvale loomade klassifitseerimisest nende suhete järgi nende kaaskaaslastega (st metsloomad, kariloomad, lemmikloomad), vaid keskendume põimumise erinevatele vormidele ja nende esitustele kirjanduses, aineses. , visuaalsed ja muud Balti ajaloo allikad.
Selle köite kaastööd on korraldatud temaatiliselt, hõlmates loomade uuringuid seoses inimtegevuse ja -tavadega; loomad kui kaubandusobjektid; ja loomade visuaalsed kujutised. Need kolm põimumisvormi sobivad kõige paremini meie artiklitega, mis keskenduvad tugevalt keskajale ja varauusajale. Ligikaudu tuhande aasta pikkust perioodi hõlmavad peatükid võimaldavad arutleda ka Baltikumi inimeste ja loomade ajaloo järjepidevuse ja muutuste üle pikema aja jooksul.
Kuigi käesolev raamat ei ole monograafia, vaid toimetatud köide, on selle peatükid sündinud pika koostöö tulemusena, mis on hõlmanud seminare, töötubasid ja ka kaaslaste tagasiside jagamist kirjutatud käsikirjade kohta. Olles teadlik mitteinimloomade kui Balti ajaloo teemade uudsusest, on meie autorid kõik inspireeritud ja palju pühendunud ühisele katsele visandada täiesti uus uurimisvaldkond ja vaatenurk Balti ajaloole.
Raamatu autorid on juhtivad Balti ajaloolased (Stefan Donecker, Inna Jürjo, Linda Kaljundi, Juhan Kreem, Ivar Leimus, Ulrike Plath), kunstiajaloolased (Jaanika Anderson, Hilkka Hiiop, Anu Mänd), arheoloogid (Tõnno Jonuks, Lembi Lõugas, Eve Rannamäe), semiootikud (Kadri Tüür), geograafid (Anita Zariņa, Dārta Treija ja Ivo Vinogradovs), klassikalised filoloogid (Kaarina Rein) ja teoloogid (Meelis Friedenthal).
Seetõttu usume kindlalt, et käesolev toimetatud köide annab baltistika valdkonda tähelepanuväärse ja ainulaadse panuse. See on väga interdistsiplinaarne ja annab kompaktse ülevaate loomauuringute seisust Baltikumi humanitaarteaduste eri valdkondades. Rääkides Baltikumi ajaloost inimlikumast vaatenurgast, võimaldab meil näha uudset periodiseerimist ja käsitleda väga rahvusvahelisi küsimusi, mida varem pole küsitud. Samuti seostab see humanitaarteadusi senisest otsesemalt loodusteaduste ja bioloogiaga ning võimaldab tulevikus uusi transdistsiplinaarseid uurimisperspektiive.
Mis on AABS-i raamatute avaldamise toetus?
AABS annab oma raamatute avaldamise toetust kuni 5000 dollarit individuaalselt kirjutatud raamatute, toimetatud köidete ja mitme autoriga ingliskeelsete raamatute eest, mis annavad olulise panuse Balti uuringutesse. Taotlused peavad esitama kirjastajad, mitte autorid. Eelistatakse ühe autori esimesi monograafiaid.
AABS annab igal aastal välja kaks raamatu avaldamise toetust. Taotlusi võib jooksvalt läbivaatamiseks esitada igal ajal.