Sigrid Viir ja Cloe Jancis. Foto: Rauno Volmar
Viimsi Artiumis anti 8. veebruaril pidulikult üle Kultuurkapitali 2022. aasta peapreemiad ja elutööpreemiad ning kujutava ja rakenduskunsti, audiovisuaalse kunsti ja rahvakultuuri sihtkapitali aastapreemiad.
Preemia saajate seas on ohtralt EKAlasi:
PEAPREEMIAD 2022
Kristel Jakobson (EKA sisearhitektuur), Joel Kopli (EKA arhitektuur ja linnaplaneerimine) – Rakvere töö- ja tehnoloogiakeskuse eest
Kujutava ja rakenduskunsti valdkond
Erik Alalooga (EKA skulptuur) – Tartu Kunstimaja monumentaalgaleriis korraldatud isikunäituse „Vabastatud masinad“ ja kohaliku helikunsti edendamise eest, millest viimasena olulisim 2022 suvel Tartus Ajuokse Avangaaris tehtud festival Mäo Rist.
Näitekunsti valdkond
Liis Vares (EKA kaasaegne kunst) – missioonitunde ja julguse eest kasutada (etendus)kunsti kurja vastu võitlemisel ning nõrgemate eest seismisel. Preemia isetu humaanse tegevuse eest – nii sõjavastaste kui suitsiidiennetuslike aktsioonide korraldamise, erivajadustega inimeste juhendamise ja kaasamise, kui ka kunstiliselt kõrgetasemelise koreograafilise ruumi „Kus sa oled?“ loomise eest festivalil Baltoscandal.
ELUTÖÖPREEMIAD 2022
Kersti Lootus (EKA arhitektuur) – arhitektuuri sihtkapitali elutööpreemia – jätkuvalt aktiivselt ruumi ja keskkonnaga tegelevale maastikuarhitektile, kelle looming on läbi aja olnud tundlikult kohaspetsiifiline, sekkumised läbimõeldud ja julged
Kujutava ja rakenduskunsti sihtkapitali aastapreemiad 2022
Jaanus Samma (EKA graafika, kunst ja disain) – laiahaardelise loomeuurimusliku näituse „Vaikelud rahvuslikel motiividel“ koostamise eest Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumis. Uurides ja tõlgendades rahvuslike mustrite ja kujundite kasutamist Eesti tarbekunstis ja graafikas 1930.–1950. aastatel, loob Samma tähelepanuväärse ja mitmekihilise terviku, kus ajalooline materjal astub kõnekasse dialoogi kaasaegse kunsti ja tänase päevaga.
Taavi Talve (EKA skulptuur) – kolm terviklikku ning autorile omaselt kompromissitut isikunäitust, mis puurisid pilgu sügavale inimkonna moraali küsimustesse. Kes Talve esmapilgul mõistatuslikuna mõjuvate põnevike stsenaariumitega kaasa mõtlema on nõustunud, ei ole pidanud pettuma: „Ma olin Timbuktus“ Tallinna Linnagaleriis, „(re)konstrueeritud vaatepunktid“ Draakoni galeriis, „Dokumenteeritud vaatepunktid“ EKA galeriis.
Sigrid Viir, Cloe Jancis (EKA fotograafia) – karantiinis sündinud dialoog, mis 2022. aastal taasmaterialiseerus, seekord Tartu Kunstimajas näitusel „Teine vaatus. Tõlkes leitud“, on tõenäoliselt parim, mis koroona Eesti kunstile andnud on. Näha, kuidas kahe kunstniku käekirjad seninägematuks kolmandaks sulanduvad, on alati põnev ja kui tulemus veel ka nii lummav on kui Cloe Jancise ja Sigrid Viire kahekõne, ei oska enamat tahtagi.
Flo Kasearu (EKA maal) – mastaapse isikunäituse „Flo retrospektiiv“ eest Recklinghauseni Kunsthalles Saksamaal. Iseenda retrospektiivi lavastades võtab Kasearu talle omasel teravmeelsel ja totaalsel moel üle terve Kunsthalle hoone. Kombineerides varasemaid töid uute installatsioonidega, loob ta haarava ruumilise koreograafia, mis suunab külastaja läbi sotsiaalselt kriitiliste ja poliitiliselt aktuaalsete teemade korruselt korrusele ja ringiga tagasi linnaruumi.
Alice Kask (EKA maal), Neeme Külm (EKA skulptuur) – peenetundeline ning tehniliselt kõrgetasemeline näitus „Edevuses üksi“ Tallinna Linnagaleriis, mis 2022. aasta alguses kutsus vaataja jälgima kahe teostuslikult eriilmelise, kuid ühtselt poeetilise kunstniku haruldast koostööprojekti. Külm ja Kask on kumbki aastate jooksul paistnud silma väga eriliste kunstnikunatuuridena ja seda enam suudavad nad igas näitusekülastajas tekitada ootust sarnaste koostööprojektide osas ka edaspidi!
Kadri Toom (EKA graafika) – aktiivse loomingulise aasta eest nii kunstniku kui graafikavaldkonna eestvedajana. Näitus „Nägemisviise perifeeriast“ Draakoni galeriis tõi publiku ette tema otsingulise tööviisi, kus maastikud, kohad ja mitte-kohad läbisid kunstniku käe all mitmekihilise protsessi, pakkudes vaatajatele äratundmist, rafineeritud visuaalset naudingut ning süstisid värvivitamiine. Samuti väärib tunnustamist Toomi tegutsemine lisaks oma kunstnikupraktikale ka graafika kui kunstiliigi edendajana, panustades pika ajalooga kunstiliigi jätkuvasse aktuaalsusesse kaasaegse kunsti väljal.
