Aasta tekstiilikunst 2022
Tekstiilikunstnike tegevust tunnustati kolmes kategoorias – Aasta tekstiilikunstnik, Aasta noor tekstiilikunstnik ja Aasta tegu. Konkursile esitatud töid tutvustav näitus avatakse mai alguses ARS kunstilinnaku projektiruumis.
Eesti Tekstiilikunstnike Liidu 2022. aasta parimad on selgunud ning tunnustuse Aasta noor tekstiilikunstnik 2022 laureaat on EKA tekstiili vilistlane Liisa Torsus oma bakalaureusetööga “Kivimustud ja natid. Eesti rannarahva etnograafilisest hülgepüügirõivast inspireeritud viltmaterjali loomine umbkuubede tarbeks” (juhendajad Svetlana Todurova, Piret Valk).
Aastapreemiate žürii koosseisu kuulusid Eesti Kunstnike Liidu president Elin Kard (esinaine), Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumi direktor ja disainikogu kuraator Kai Lobjakas, Eesti Sisearhitektide Liidu esindaja Taimi Soo, Eesti Disainerite Liidu esindaja Eik Hermann, ajakirjanik Tiina Kolk, Aasta tekstiilikunstnik 2021 Krista Leesi ning Aasta noor tekstiilikunstnik 2021 Ingrid Helena Pajo. Žürii tegevust korraldas Ainikki Eiskop.
Aasta tekstiilikunstnik 2022 nominentideks esitati Aet Ollisaar, Elna Kaasik, Marilyn Piirsalu ja Maryliis Teinfeldt-Grins. Tunnustuse Aasta tekstiilikunstnik 2022 laureaat on Elna Kaasik.
Elna Kaasik (1957) pälvis preemia Tallinna Jaani kiriku galeriis toimunud isiknäituse „AjaMustrid“ eest. Karge ja põhjamaise loominguga tuntud Elna Kaasik võttis Tallinna Jaani kirikus toimunud näitusega kokku kolmekümne aasta pikkuse loomingulise tegevuse. Autori inspiratsiooniallikaks ja peamiseks töövahendiks on juba aastakümneid olnud kangasteljed. Elna Kaasiku interjööri- ja autorikangaste traditsiooniline ja väärikas tehnika on sageli seotud kaasaaegsete disainilahendustega ning tema looming kompab disaini, tarbekunsti, käsitööoskuste ja näitusesaalidesse jõudva kontseptuaalse loomingu omavahelisi piire.
Elna Kaasik: „Kas tarbekunst, disain ja kunst on sünonüümid? Kindlasti mitte. Käsitöö? Tarbekunst ei sünni ilma kunstimõtte ja professionaalse käsitöö oskuseta, see kreedo on mind saatnud õpingute ajast. Oma loomingus määratlen tarbekunsti unikaalse teosena ja disaini seeriatoodanguna, mis on valminud autoriteostuses ja perfektset käsitööoskust jälgides. Millise mõtte jõul kasvab käsitöö, tarbekunst ja disain kunstiks? Kas näitusesaalis? Kontseptuaalses koosluses?“
Elna Kaasik omandas hariduse Eesti Kunstiakadeemias (Eesti Riiklikus Kunstiinstituudis), kus lõpetas 1983. aastal tekstiili eriala. Kaasik on töötanud kangavabrikus „Keila“ ja aastatel 1988‒1995 Kunstikombinaadis ARS dekoratiivkudumise ateljee kunstilise juhina. Aastatel 1993‒2005 töötas Kaasik Eesti Kunstiakadeemias õppejõuna, alates 1992. aastast on Kaasik tegev enda nimelise kaubamärgiga Elnadisain. Kaasik on Eesti Kunstnike Liidu, Eesti Disainerite Liidu, Eesti Tekstiilikunstnike Liidu, ON-Grupi ja Eesti-Jaapani Assotsiatsiooni liige. Lisaks Eestis esitatule on tal olnud näitused Soomes (1997, 2002, 2003, 2004), Rootsis (1999, 2001, 2008), Taanis (2002), Norras (2002), Lätis (2019) ja Jaapanis (2004). Elna Kaasikule on omistatud Aasta tekstiilikunstniku tiitel (1999) ja ta on pälvinud Aasta tekstiili preemia (2007) ning Kristjan Raua nimelise preemia (2000).
Tunnustuse Aasta noor tekstiilikunstnik 2022 nominendid olid Anu Sirkas, Johanna Mauer, Liisa Torsus, Marion Mölder ja Merily Mikiver. Tunnustuse Aasta noor tekstiilikunstnik 2022 laureaat on Liisa Torsus.
Liisa Torsus (2000) pälvis preemia bakalaureusetöö „Kivimustud ja natid. Eesti rannarahva etnograafilisest hülgepüügirõivast inspireeritud viltmaterjali loomine umbkuubede tarbeks“ (juhendajad Svetlana Todurova, Piret Valk) eest ja etnograafia, looduse ning taaskasutuse sidumise eest loomingus tänapäevaste tehnikatega. Teostes näitab Liisa Torsus tekstiili võimalusi ja disaineri vastutust kaasaja nõudlikele probleemidele lahenduste leidmisel. Tema õpingute jooksul valminud loomingu läbivateks teemadeks on etnograafia, loodus ja jätkusuutlikkus. Nende ümber hargnevad projektid põhinevad põhjalikul uurimistööl ja süsteemsel analüüsil. Bakalaureusetöös „Kivimustud ja natid“ lõi ta Eesti rannarahva etnograafilisest hülgepüügirõivast inspireeritud viltmaterjali umbkuubede tarbeks. Materjali disaini ning teostusviisiga tõlgendab autor etnograafilisi hülgepüügilugusid. Silmuskoeliste pindade väiksemad silmused sümboliseerivad hüljeste hingamisauke ehk „vileauke“ ning õhksilmused jääle ronimiseks mõeldud rindeauke ehk „pea-auke“. Vilditud pind sarnaneb jäärüsi ning jääväljaga, kus hülged poegimas käivad. Samuti meenutab pitsiline ja laiguline materjal hülge täpilist karvkatet.
Liisa Torsus: „Paljud minu teosed räägivad etnograafilisi lugusid ja jutustusi, sest leian inspiratsiooni meie esivanemate loodud esemetest, uskumustest või tööviisidest. Minu jaoks on äärmiselt põnev selliseid arhailisi teemasid enda loomingus kajastada ning tänapäevasemaks muuta, luues vanale loole toetudes nii uusi mustreid ja visuaalseid lahendusi kui ka kontseptsioone“.
Liisa Torsus õppis aastatel 2019–2022 Eesti Kunstiakadeemias tekstiilikunsti erialal ning on täiendanud end jaapani tekstiili meistriklassides Tokitomo Hisako juhendamisel. Tema teosed on leidnud äramärkimist Eesti Kunstiakadeemia lõputööde festivalil TASEˈ22, samuti pälvis ta 2022. aastal Mari Adamsoni nimelise parima tekstiilikunstniku stipendiumi ning pääses teosega „Kivimustud ja natid“ maineka NYTM (New York Textile Month) raames välja antava Dorothy Waxman International Textile Design Prize konkursi finaali.
Tunnustusele Aasta tekstiilitegu 2022 esitati Anne Tootma Saaremaa Kunstistuudio pikaajalise ja eduka arendamise eest läbi 30 aasta, Ave Matsin ürituste sarja „Villaveebruar“ algatamise ja korraldamise eest ning Kadi Pajupuu Pallase toimetiste sarjas ilmunud raamatu „MultiWeave. Viis kududa“ koostamise eest. Tunnustuse Aasta tekstiilitegu 2022 laureaat on Ave Matsin.
Ave Matsin (1973) pälvis preemia Eesti villamajanduse hetkeseisu ja võimalusi tutvustavate vebinaride „Villaveebruar“ korraldamise eest. Teadlaste, disainerite ja lambakasvatajate poolt ellu kutsutud villateemaline ümarlaud „Villaveebruar 2022“ oli ürituste sari, kus käsitleti villa, selle kasutust ja perspektiive erinevatest vaatenurkadest. Ürituste sarjale andis tõuke teadmine, et 90 protsenti Eestis lambakasvatuse kõrvalsaadusena tekkivast lambavillast ei leia piisavat väärindamist. Vebinaridel tõstatatud teemadest arenes välja mitmeid järeltegevusi. Nii osales mais 2022 toimunud Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia pärandihäkatonil vebinari korraldusega seotud naiskond ideega luua villavahetuse veebiplatvorm, mis viib kokku villa tootjad ja ostjad. See idee võitis ja auhinnarahaga sai veebiplatvorm teoks.
Ave Matsin õppis aastatel 1988–1993 Tartu Kunstikoolis kunstnik-dekoraatoriks, aastatel 1995–1999 Eesti Kunstiakadeemias tekstiili erialal ja aastatel 1999–2000 Eesti Kunstiakadeemia õpetajate koolituskeskuses kunsti ja kunstiajaloo õpetajaks. Aastal 2002 lõpetas Matsin Eesti Kunstiakadeemias tekstiili eriala magistriõppe ning asus seejärel samas doktoriõppesse. Aastatel 1992–1995 töötas Matsin Sürgavere Põhikooli kunstiõpetuse õpetajana ja 1994–1997 Pirita Majandusgümnaasiumi norra keele õpetajana. Seejärel oli ta Tallinna Vanalinna Hariduskolleegiumi tekstiiliateljee õpetaja ja kunstihuviõppe projektijuht ning Eesti Kunstiakadeemia tunnitasuline siiditrüki ja kangakudumise õppejõud. 2001. aastal asus Matsin tööle Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemiasse, kus on rahvusliku tekstiili lektor, rahvusliku käsitöö osakonna juhataja, projektijuht ja pärandtehnoloogia õppekava programmijuht. Ave Matsin on olnud tegev nii Kultuurkapitali rahvakultuuri sihtkapitali kui nõukogu liikmena, olnud käsitöö kutsestandardi uuendamise töörühma liige, Eesti Rahva Muuseumi nõukoja ja Vaimse kultuuripärandi nõukogu liige. Matsin on Eesti Folkloorinõukogu juhatuse liige, Kutsekoja Kultuuri kutsenõukogu liige ning Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liidu juhatuse liige.
Palju õnne kõigile!